pühapäev, 1. märts 2015

Kuukinga istutamine

Kevad on saabumas ja hakkan vaikselt oma orhideesid ümber istutama. Uue elamise saavad kõik, kes seda vajavad - kas on vana pott väike, substraat vananenud või tundub, et kodanik ei tunne ennast miskipärast vanas kodus hästi. Minid said enamasti juba sügisel ümber istutatud, seega neid praegu ilma tungiva vajaduseta segama ei hakka. Täna võtsin käsile Väikese Kollase, kelle juured enam vanasse potti ei tahtnud ära mahtuda ja kaks ära õitsenud mini, kes alles hiljuti poest saabusid ja siiani ümber istutamata olid.
Istutamisega tegelen enamasti siis, kui selleks vajadust on. Kuukingade puhul ei võta ma seda mitte iga aasta ette, sest kui vajadust ei ole, siis milleks taime traumeerida. Küll aga peab kindlasti ümber istutama taimed, kellel on nähtavaid probleeme - ei mahu potti ära, substraat seenetab, hallitab, on halva lõhnaga või lihtsalt pudedaks muutunud, juured on mädanenud. Ka potis vohav vetikas on selgeks indikaatoriks, et on aeg muutusteks. Mina eelistan kõik värskelt saabunud taimed kiiremas korras endale sobivasse substraati ümber tõsta. Kogemus on näidanud, et vähemalt minu taimede puhul on sellest olnud pigem kasu kui kahju - istutamisel on välja tulnud nii juureprobleemid kui taimega kaasa reisinud parasiidid. Samuti oskan tuttava substraadiga taime paremini kasta. Soovitatav on küll istutamisega tegeleda siis, kui taim on kasvufaasis (aktiivsed juured) ja ei õitse, üritan seda soovitust ka enam-vähem järgida, kuid päris rangelt sellest kinni ei pea. Õnneks kannatavad kuukingad ümber istutamist väga hästi, olen ka õitsevaid taimi ümber tõstnud ja sellest ei ole probleemi olnud. Kui kiiret ei ole, võib muidugi oodata õitsemise lõppu. Kui aga on tegemist abi vajava taimega, siis pigem kaotada õied, kui terve taim.
Kuukinga istutamine on tegelikult imelihtne.
Kõigepealt peaks käepärast olema sobiva suurusega pott. Suurus on oluline, liiga suures potis taime on lihtne üle kasta, mille tagajärjel juured hävivad. Paras pott on selline, kuhu mahuvad sisse taime juured ja natuke substraati ka vahele. Poti suurus valitakse alati juurte ja mitte taime enda suuruse alusel. Kui kuuking on suur, aga juuri vähe, siis on õige võtta väike pott, isegi kui see taime enda suurusega koos tundub natuke naljakas. Kui väikese potiga suur taim ei püsi tasakaalus, siis võib abiks võtta raskemat sorti ümbrispoti.
Poti materjal ei ole enamasti väga tähtis. Võib kasutada nii plastikust kui savist potte. Kuigi kuukingad ei vaja tingimata läbipaistvaid potte, siis on nendega tunduvalt lihtsam majandada - juurte olukord on läbi poti kergesti nähtav. Savist potid on kallimad ja nende seest on hiljem taime keerulisem kätte saada - kuukinga juured haakuvad kergesti poorse materjali külge. Enamik kasvatajaid eelistab läbipaistvast plastikust potte ja ka minu kuukingad kasvavad just nendes. Vältima peaks taime istutamist klaaspottidesse - nendes hakkab kuukinga juurtel talvel kergesti külm ja taim võib saada kahjustada. Küll sobivad klaaspotid kenasti ümbrispottideks.
Lisaks potile on vaja substraati, mille sisse taim istutada. Kuukingad on epifüütsed ehk puudel kasvavad taimed, mistõttu kuuking ja muld omavahel kokku ei käi. Kuukingale sobiv elukeskkond on õhuline substraat, mis enamasti koosneb männikoorest ja lisanditest ning laseb taime juurtel hingata. Seetõttu on ka nimetus "orhideemuld" tegelikult üsna eksitav, sest mullaga tegemist ei ole. Kuigi tõesti, mõni odavam substraat kipub mulda meenutama, aga sellist istutusmaterjali soovitan võimalusel vältida. Substraadi valik oleneb sellest, kuidas taime hooldama hakatakse. Helde käega kastjatel võiks olla suurematükilisem substraat, harvem kastetavatel taimedel jälle peenematükilisem, mis hoiab paremini niiskust. Mina kasutan põhiliselt männikoort, suurematel kuukingadel suuretükilist ja minidel peenemat. Poti pinnale lisan veidi turbasammalt, mis aitab niiskust hoida ja toimib samal ajal filtrina, imades endasse kastmisveest ja väetisest pärinevaid sooli. Substraadi valimisel võib olla üsna loominguline, kasutatakse veel kergkruusa, korgitükke, penoplasti, söetükke jne, Peamine, et valitud segu sobiks edasise hooldusega. NB! Turvast sisaldavad segud on tugevalt niiskust siduvad, mistõttu peab kastmisega olema ettevaatlik. Mina selliseid segusid pigem väldin. Meie poodides leitavatest sobivad kõige paremini DCM ja Kekkilä. Suurematükilise ja sõredama segu saamiseks sõelun enne potti panemist neist peenema pudi välja.
Enne istutama hakkamist kastan taime korralikult läbi, vajadusel jätan natukeseks likku. Vett täis juured on elastsemad ja saavad istutamise käigus loodetavasti vähem viga. Ka on soovitatav substraati enne vees leotada ja lasta siis enne istutamist natuke taheneda. Olen vahel istutanud kuiva substraadiga ja kastnud kohe istutamise järgselt, seejärel kastmisega veidi vahet pidades. Üldiselt soovitatakse pärast istutamist kastmisega ettevaatlik olla - vigastatud juured võivad kergemini mädanema minna. Olen teinud nii ja naa, mõlemat pidi on õnneks läinud.

Väike Kollane enne kastmist ja istutamist. Ma lootsin küll istutamisega oodata, kuni ta õitsemise lõpetab, aga minu kannatus katkes enne. Ma nimelt ootan seda õitsemise lõppu juba ligi aasta, kui vanad õied närbuma hakkavad, on juba uus õievars püsti. Seega otsustasin, et aitab küll ja kodanikul on aeg kolida!


Juured kastetuna. Elusad juured kenasti rohelised, kuivad juured kollakad-pruunikad. NB! Valkjad-kollakad juured poti sees ei pruugi olla surnud - kui need on tugevad, mitte lödid, siis on need täiesti elusaid ja toimivad. Ilma valguseta juured ongi heledad, roheliseks muutuvad need, mis valgusega kokku puutuvad.


Pilt poti põhjast ka - juured vonklevad laia maailma avastama.


Juurte tervena kätte saamiseks pidin poti kääridega katki lõikama. Siin on jälle üks hea põhjus, miks kasutada plastikpotte - need ei ole kallid ja pole kahju neid ära lõhkuda.


Juured on korralikud. Esimesel pildil juurepall, vana substraat on ettevaatlikult eemaldatud. Surnud ja kuivanud või mädanevad juured tuleb ära lõigata. Väikese Kollase juured olid eeskujulikud, palju ära võtta ei tulnud. Lõikekohad raputasin kaneeliga üle.




Edasi tuleb taim sobiva potiga ühendada. Poti põhja võib panna drenaaziks suuremaid kooretükke, vahtplasti, kergkruusa vms. Mina olen laisk ja täidan poti lihtsalt koorega. Kuna kasutan suuretükilist ja väga õhulist substraati, kastmisalusele vett ei jäta, siis saame ilma drenaazita hakkama. Taim oli enne 12cm potis, uue poti läbimõõduks on 15cm. Väiksemasse tema juured lihtsalt ei mahtunud. Paigutasin ta kenasti potti, ettevaatlikult juuri kaasa aidates.


Edasi tuleb see võibolla kõige keerulisem osa - poti täitmine substraadiga. Kui juuri on vähem või substraat peenetükiline, on seda lihtsam juurte vahele sättida. Mina lisan substraati jupphaaval ja loksutan-koputan seda siis allapoole, enamasti vajub see nõnda toimetades küllaltki kenasti taime juurte vahele. Vajadusel aitan õrnalt sõrmega kaasa. Kui juurte ja substraadi vahele jääbki õhutaskuid, siis kuuking ei pahanda - rohkem õhku ongi parem ja õige pea on need tühimikud sobiva hoolduse korral uusi juuri täis kasvanud. Ja ongi kõik! Kastmisega tuleb nüüd olla natuke aega ettevaatlik, et viga saanud juured saaksid paraneda. Mina püüan kohe pärast istutamist mitte taime kasta, tehes seda alles 3-5 päeva pärast.


Järgmisena võtsin käsile minid. Eile kastetud ja alles niisked, uuesti kastma ei hakanud. Istuvad mõlemad samblas.



Kasvandustes elavad noortaimed sambla sees, aga kodustes tingimustes on neid seal väga lihtne üle kasta. Ka kipub sammal kiiremini vananema ja seda peaks vahetama. Mõistlikum on sammal õhulisema substraadi vastu vahetada. Teisel pildil on näha vananenud ja vetikane sammal, mis on hakanud juba koledaks minema.



Eemaldasin mõlema taime küljest kogu sambla. Juured olid mõlemal eeskujulikud, eemaldada tuli ainult üksikud koledad juureotsad. Järelikult ei ole neid eelnevalt üle kastetud, vaid mõlemad on olnud kenasti hooldatud. Ühe taime samblapalli seest tuli ka porolooni välja, mida samuti kasutatakse noortaimede kasvupinnasena. Sammal ära nokitud, pesin juured kenasti sodist puhtaks. Esimesel pildil on näha, kui palju potis sammalt oli võrreldes taime juuremassiga. Teisel pildil puhtad taimed.



Edasi jälle tuttav teema - taimed sobivatesse ehk võimalikult väikestesse pottidesse. Sedapuhku mahtusid mõlemad tagasi oma pottidesse. Kuna tegu on tõesti väikeste taimedega, siis kasutasin peenematükilist substraati kui suurema kuukinga puhul. Koputasin-loksutasin selle samamoodi ettevaatlikult juurte vahele. Substraadi pinnale sai lisatud turbasammalt, et niiskust hoida. Väikesed potid kipuvad muidu väga kiiresti läbi kuivama.
Piltidel minid potte proovimas ja seejärel juba substraadiga täidetud pottides. Nüüd veidi aega kohanemiseks, samamoodi veidi ettevaatust kastmisega ja muud keerulist polegi. Läksid tagasi aknale kevadeks valmistuma.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar