pühapäev, 28. veebruar 2016

Buratino tegutseb jälle!

Paphiopedilum Pinocchio sai juba natuke aega tagasi uue õie valmis. Ilupildid said varem tehtud, aga üles riputamiseks sain alles täna mahti. Karvased kõrvad on toredad!






pühapäev, 21. veebruar 2016

Kevad läheneb

Päevad on juba oluliselt pikemaks veninud ja eile hakkasin vaikselt taimi ümber istutama. Tegelikult oli esialgu plaanis torkida ainult kahte miniatuuri - Pteroceras semiteretifolium ja Podangis dactyloceras. Esimest seetõttu, et tal olid kaks nähtavat juurt koledaks muutunud ja kartsin, et potis võib midagi enamat toimuda ning teist seetõttu, et ma ajasin ta poti paar päeva tagasi lihtsalt ümber.
Selgus, et juurte osas polnud tegelikutl kumbalgi olulist häda. Pterocerasel oli paar vanemat juurt küll hävinud, aga poti keskel olid uued ja tugevad juba asemel. Podangisel on olukord sama nagu tulles - aktiivseid otsi pole, aga kõik olemasolevad juured jätkuvalt elus. Kodanikud läksid tagasi vanadesse pottidesse, substraadiks DCM ja natuke laavakivi sisse.
Kuna hoog oli juba sees, siis võtsin lisaks mõned kuukingad käsile. Phalaenopsis bellina tõstsin veidi laiemasse potti ja Phalaenopsis K S Evergreen sai samuti veidi suurema poti. Mõlemale substraadiks DCM ja laavakivi. Juured olid mõlemad kenad.
Viimasena võtsin käsile kuukingahübriidi Flower Pearl. Teadsin ette, et juureprobleem on potis ootamas. Uued juured eelistasid kasvada pigem potist välja ja vanade juurtega polnud lugu kiita. Nagu eeldasin, siis olid potis olevad vanad juured enamjaolt hävinud. Eemaldasin kaks alumist vanemat lehte ja sain seejärel hulga õhku kasvanud juuri kenasti potti suunata. Lõpptulemus jäi päris hea ja loodetavasti kasvavad nüüd uued juured edaspidi kenasti potti. Substraadiks Kekkilä ja laavakivi.
Järk-järgult plaanin kõik eelmisel aastal istutatud kuukingad uude substraati panna. Segasin katsetamiseks eelmisel korral männikoore sisse purustatud savigraanuleid, lootuses et need hoiavad potis rohkem niiskust, aga jätavad substraadi samal ajal suhteliselt õhuliseks. Algul tundus taimedele meeldivat, kuid pikema aja vältel paistab olevat tegemist pigem ebaõnnestunud variandiga, mistõttu kavatsen kõik sellises segus olevad taimed kevade jooksul ümber istutada. Algus on nüüdseks tehtud!

teisipäev, 16. veebruar 2016

Neofinetia falcata 'Kinkosei'

Minu imepisike Neofinetia falcata 'Kinkosei' võrse on kenasti pimedaima aja üle elanud. Uus leheke on silmnähtavalt pikemaks kasvanud ja eile avastasin uue juureotsa samuti paistmas.

Neofinetia falcata looduslikest variantidest suurim kolis pärast juurte kasvatamist uude koju, kaks väiksemat elavad jätkuvalt koos ühes potis ja tunnevad ennast samuti vähemasti pealtnäha hästi.

Piltidel väike Kinkosei kõigepealt tulles ja siis tänase päeva seisuga. Hea võrrelda, kui palju uusim leht on vahepealsel ajal pikkust visanud.



Paar kuukingaõit

Tedretähniline on nüüd kõik kolm õit lahti teinud ja pildistasin need kenasti üles. Viimasel pildil on punane ja töntsakas huul hästi nähtav, samuti see, kuidas lõug tahaks justkui vägisi karvaseks minna.




Tumeroheline avab samuti järjest uusi õisi. Põhivärv pleekub suhteliselt kiiresti ja nüüd ma hakkan aru saama küll, miks mul mälus nendega seoses justkui kreemikas toon oli. Huule toon on täiesti võluvalt neoonlilla.




reede, 12. veebruar 2016

Õnnetused tulevad ikka mitmekaupa

Ebaõnn jätkub. Kolisin oma Ascocentrumi täna jälle potist välja, kus talle ilmselgelt ei meeldinud. Kaotusi on kahe juure jagu - üks pisike jupike murdus küljest, kui pott lapse kaasabil aknalaualt kukkus ja teise suurema juure aktiivne ots, mille üle ma nii rõõmustasin, otsustas substraadis ära mädaneda. Lõikasin kahjustunud osa täna ära ja kaneelitasin lõikepinna. Kardan, et võibolla olin kastmisega liiga hoolas. Ühesõnaga on kodanik taas paljas ja kogu protsess uute juurte meelitamiseks hakkab otsast peale. Kolisin ta praegu vandakeiki kõrvale minikasvuhoonesse.

teisipäev, 9. veebruar 2016

Halb, halb üllatus

Täna hommikul avastasin, et Phalaenopsis violacea x finley uusima lehe baasile on tekkinud kahtlased muutused - koed on muutunud klaasjaks, juba hakkas tekkima ka pruunikas värvus ja nuusutades oli tunda ebanormaalset lõhna. Selge, see kuukingade kõige hullem nuhtlus - mädanik...
Ilmselt suutsin talle kuidagi vett kraevahele ajada ja hiljuti tõstsin ta ka aknale lähemale, kus veidi jahedam. Igal juhul langesid kokku ebasoodsad tingimused ja haigus sai arenema hakata. Ma olen praegu nii õnnetu, et lausa nutma ajab.
Kuna kaotada pole enam nagunii midagi, siis võtsin skalpelli kätte ja lõikasin selle uusima lehekese ära. Lisaks eemaldasin nii palju kahjustunud kudet kui sain. Süda tilkus samal ajal verd. Aga ega valikut ei olnud - kui niisama jätta, hukkub terve taim, kui lõikan, siis ehk õnnestub midagi veel päästa. Lõikekoht kaneeliga sisse ja nüüd lihtsalt ootele.
Edasine sõltub põhiliselt kahest asjast. Esiteks kas kõik tabandunud koed said eemaldatud ja teiseks kui usin on antud taim keikide kasvatamises? Kardetavasti sai kasvupunkt liiga palju viga, et ta samast uusi lehti kasvatada saaks. Kui mädanikule õnnestub piir panna, siis on veel lootust, et tütartaim võiks loo päästa. Eks see selgub lähema nädala jooksul, kas õnnestus haigus praegu kontrolli alla saada.

Pildil on näha pruunikaks tõmbunud osa roseti juures. Nii halvasti seekord! :(


pühapäev, 7. veebruar 2016

Identiteedikriis

Kuigi väidetav Bulbophyllum flabellum-veneris on juba mõnda aega tagasi õitsemise lõpetanud, jäi minule sellest õitsemisest kahtlus, kas tegu on ikka arvatud liigi esindajaga. Netist teiste liigikaaslaste pilte võrreldes kahtlused aina süvenesid ja lähemal uurimisel ei klappinud hästi ka kogu taime kirjeldus. Hakkasin asja uurima ja saingi vist tõepojukesel lõpuks sabast kinni. Nimelt olid taime andjal kahe Bulbophyllumi sildid lihtsalt pottides vahetusse läinud ja tõenäoliselt jõudis minu juurde hoopis Bulbophyllum pulchellum. Taim mulle meeldib ja hea, et ka õige nimi talle järele jõudis.

Seega tegin siltides väikesed korrektuurid ja edasi on ta blogis leitav juba oma tegeliku nime alt.


Tumerohelise õied

Tumeroheline avas minu juures lõpuks esimese õie. Kosumisele kulus poolteist aastat, selle aja jooksul on pott eeskujulikult juuri täis kasvatatud ja mitu lehte samuti juures. Õitega oli muidugi veel omaette lugu. Nimelt minu mäletamist mööda pidid need olema väikesed ja heledad-kreemikad, sellepärast ma selle keiki üldse ema aknalaualt päästa otsustasingi ja koju turgutusele tõin. Ja ootasin siis õhinaga neid kujutletult kenasid õiekesi. Nojah, eile hommikul avanes esimene õis ja oodatud heleda pisikese asemel sain mingi punasetriibulise koletise. Pettumus oli esimese hooga päris korralik.
Helistasin emale, kes pärast pisukest mõtlemist teatas, et tema mäletab küll, et oli punakate triipudega. Nojah, minu mälu ilmselgelt mõtles mingit muud taime.
Algul vaatasin, et õis on peaaegu identne Punasele Triibikule, aga lähemal vaatlusel on siiski päris selge erinevus nii mustri kui tooni osas. Ja täna vaadates õnneks ei tundugi enam see õieke nii hirmus kole. Elame edasi!



Vasakul Tumeroheline, paremal Punane Triibik

kolmapäev, 3. veebruar 2016

Tagasi potti

Võimlesin eile õhtul jälle oma kirstunaelaga ja otsustasin ta lõpuks tagasi tavalisse potti kolida. Peategelaseks siis Phalaenopsis Dragon's Fire, kes mäletatavasti sai suve lõpuks semi-hüdrosse torgatud. Kuigi ta suvatses seal isegi õitseda, siis edulooks ma seda ometi ei pea ja võtsin ta eile sealt uuesti välja. Põhjuseid oli põhiliselt kolm. Esiteks esteetiline külg - vohav vetikas ja ladestuv katlakivi ei ole päris see, mis mulle meeldib. Teiseks tekkis lõpuks lehtedele üsna kole kloroos, mille põhjuseks pean toitainete puudust. Ma lihtsalt ei ole sellise pidamisviisi jaoks piisavalt usin väetaja. Kolmandaks ei tundunud mulle ka juured kõige õnnelikumad. Sestap otsustasingi ta uuesti tavalisse männikooresubstraati tagasi panna ja vaadata, kas õnnestub siiski niimoodi hakkama saada.

Kõigepealt paar pilti semi-hüdrost, enne istutamist ja vett enam põhjas pole. Vetikas ja sadestunud soolad kenasti nähtaval.



Juured osutusid paremaks kui arvasin. Ühtegi aktiivset juurt küll ei olnud, aga ka surnud juppe oli ainult üks. Selle eemaldasin. Mahutasin ta 11cm potti, substraadiks läks DCM ja Currlin koos väikese laavakiviga. Segu sellepärast, et kasutasin ära viimase peotäie Currlini substraati ja puudujääva osa võtsin sõelutud DCM varianti, mis oli eelnevalt ühe teise istutamise juures üle jäänud. Laavakivi sai silmailuks.

teisipäev, 2. veebruar 2016

Otsivad kodu

Seoses aknalaudade revideerimisega otsivad uut kodu järgmised taimed. Minuga saab ühendust blogi allservas oleva e-posti kaudu.

Nö minikuukingade kamp. 

 Spikker ka:

  1. Helelilla triibik - uues kodus.
  2. Tundmatu nr2 - uues kodus.
  3. Tundmatu nr3 - uues kodus.
  4. Arlekiin2 - uues kodus.
Ja suurte kuukingade kolmik. 




  1. Arlekiin - uues kodus.
  2. Prisma imelooma keiki - uues kodus.
  3. Moosinägu - uues kodus.