kolmapäev, 14. august 2019

Libasirel

Cattleya nobilior x Laelia alaorii õitseb taas. Traditsiooniliselt kahe õiega, millel on õrn, kuid äratuntavalt sireljas aroom.



esmaspäev, 5. august 2019

Augustikuine

Mõned õied augustist.

Üks minu lemmikuid - pisike tulbiõieline katleia Laelia/Cattleya alaorii.




Kohutavalt usin õitseja Phalaenopsis Anna Larati Soekardi.



Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle on samuti järgmisel ringil.


Nimetu valgeõieline katleiahübriid. Õied lõhnavad väga-väga meeldivalt ja on tugeva aroomiga.


Juulikuine

Kui kogu aur läheb aia ja muude põnevate projektide peale ära, jääb orhideede jaoks ainult kastmisrõõm ja blogitamine taandub paratamatult olematuks. Siiski-siiski, hoolimata vähesest kajastamisest elavad kodanikud oma elu edasi.
Juuli lõpus näitas Bulbophyllum pulchellum õit. Kuna tema on kärmne õitseja, siis jõudsin veel viimasel hetkel õievarre pildile püüda.




Meie hulgast lahkus Dendrobium margaritaceum. Saatuslikuks sai mädanik, mitmel korral hakkas küll juba uut võrset kasvatama, aga mädandas siis selle jälle ära. Uut ei kavatse tellida. Arvestades niigi puudulikku ajaressurssi, siis pigem peaksin mõtlema kollektsiooni kärpimisele.

kolmapäev, 26. juuni 2019

Ainult valged

Neofinetia falcata ja Angraecum didieri alustasid sõbralikult koos õitsemist. Lõhnabukett oli meeliülendav! Tundus, et Neofinetia peen aroom pehmendas Angraecumi esialgset keemialõhna ja koos moodustasid nad igal juhul väga harmoonilise koosluse. Tänaseks hakkavad õied juba vananema, aga sain nad veel enne lõplikku närbumist pildile püütud.





Nimetu kuukingahübriid küll ei lõhna, aga on valge ja õitseb samas toas, seega sobitud ansamblisse.

neljapäev, 13. juuni 2019

Ümberkorraldused

Tõstsin kaks väikest kodanikku kuivatatud turbasamblasse ja õhulistesse vandadele mõeldud pottidesse. Mõlemad kippusid väikeses potis ja kooresubstraadis siiski liiga kiiresti kuivale jääma. Lisaks hakkas Podangis oma võrsetega kõrgusse ronima ja samblasse oli teda märksa mugavam paigutada. Nüüd ootame ja vaatame, kuidas pakutavaga rahule jäädakse.

Angraecum aloifolium.


Podangis dactyloceras.

Neofinetia järjekordne update

Rosetimädanikuga Neofineti falcatal läheb üllatuslikult hästi. Tänane seis on näha alljärgneval pildil. Kohe avanevad õied ja uus võrse kasvab kenasti. Lisaks tundub mulle, et ka vanal võrsel on uus leht tulekul - see tähendab, et kasvupunkt siiski säilis.


Lisaks on teisel samal variatsioonil täpselt samal ajal tekkinud lehekahjustused mõlemal võrsel. Selge, et midagi juhtus mõlema taimega samaaegselt. Aga mis, ei oska öelda. Kolmas neo, 'Kinkosei', on täiesti normaalsete lehtedega.

Veel õisi

Tundub, et lõpuks oleme Ascocentum miniatumiga (või on ta ikkagi garayi?) ühise keele leidnud. Kolisin teda pidevalt ümber - kord potti ja männikoorde, kord jälle paljasjuurseks ja siis jälle midagi vahepealset. Elas, õitses, aga päris rahul ei tundunud olevat. Juuri kasvatas minimaalselt. Kuni kevadeni oli ta jälle põhimõtteliselt paljasjuurselt vanda korvis, paar suuremat substraaditükki seltsiks. Siiski tundus, et ma ei suuda nii sagedast kastmist kuidagi meeles pidada, kui talle sedasi meeldiks. Tõstsin ta jälle ümber, sedapuhku küll substraati, aga poti asemel kasutasin sibullillede istutamise korvi. Vaat see tundub kodanikule meeldivat - uusi juuri on mitmes kohas juba näha ja õievars pole ka just viletsake.




Phalaenopsis 'Flores Moon' alustas vanalt õievarrelt.

esmaspäev, 3. juuni 2019

Juunialguse õied

Põhiliselt on muidugi lehekasvatamise kuu. Aga mõned õied on siiski esindatud.

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle jätkab vapralt.


Phalaenopsis Little Sister seekord kahe õiega. Tema on samuti üks nendest, kes minu semihüdrolaadse katsetuse all kannatas. Aga õnneks kosub.


Kingidium deliciosum var. orange x self




Ascocentrum miniatum paistab ennast vahelduseks substraadis hästi tundvat ja ei karda seda välja näidata.

reede, 10. mai 2019

Kuukingad

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle alustas uuesti õitsemist. Tema on samuti üks mu lolluse (loe:semi-hüdro katsetus) ohvreid. Õnneks on tema juba kosumas.


Lõpetuseks üks väike nimetu kuukingahübriid. Tema õied ei ole päris valged, vaid tegelikult õrnalt kreemikad ja meeldivad mulle väga.


Neofinetia update

Mäletatavasti hankis üks Neofinetia falcata omale kasvupunkti mädaniku. Erinevalt kuukingadest, kes enamasti kipuvad siis pausi tegema ja elu üle järele mõtlema, asus see taim kohe otsustavalt uut võrset kasvatama.

Buratiino ja Vilhelmiine

Paphiopedilum Pinochhio on hetkel lausa nelja õiega. Enamasti on ikka olnud nii, et selleks ajaks, kui uus õis avaneb, on vana juba varre küljest lahkunud. Võimalik, et viimasel ajal toimunud tsipa sagedasem kastmine on põhjuseks, miks seekord õite vahetus veidi teisiti on.


Paphiopedilum wilhelminae (või praestans var wilhelminae) mõlemad õied on lahti. Kuna õite omavaheline kaugus on päris suur, siis on neid keeruline ühe pildi peale sättida.




esmaspäev, 29. aprill 2019

Sumatrana

Phalaenopsis sumatrana esimene õis. Tundub, et mul on kuukingade hulgas uus lemmik, õis on taime kohta suur ja imeilus! Kahjuks on taim ise üsna kehvas seisus ja seda puhtalt minu enda käki tõttu. Mäletatavasti torkasin mingis meeltesegaduses enamiku botaanilistest kuukingadest semi-hüdrosse ja sumatrana ei arvanud sellest kahjuks üldse hästi. Praeguseks on ta tagasi tavalises potis. Juurte osas oleme väikest edu saavutanud, aga alles on vaid üks kollaseks tõmbuv leht. Uus leht hakkas küll kasvama, aga ilmselt läks kasvupunktis midagi vussi, nii et juba pikemat aega on näha vaid volditud otsake ilma edenemiseta. Eks me näe, mis sellest saab.

Edit 04.05.19: Täna ei saanud esimese hooga aru, mis toas haiseb. Selgus, et sumatrana lõhn jõudis kohale. Lähemalt nuusutades tahtis silmist vee välja võtta ja maosidu üritas läbi köha üles tulla. Õudne hais! Ei oskagi seda millegagi võrrelda, aga see on igal juhul ärritav, kirbe ja üldse mitte meeldiv. Aga õis ise on ju nii ilus...





Üllatusesineja

Ootus on läbi ja tulemus on pisut teistsugune kui loodetud. Oletatav Paphiopedilum praestans on esimese õie avanud, teine nupp veel küpseb. Aga üllatus peitub asjaolus, et praestans ei olegi praestans, vaid pigem Paphiopedilum wilhelminae. Juba õievars ise tõstatas esimesed kahtlused, aga avanenud õie puhul oli juba selge, et kodanik ei ole sugugi see, kelleks teda peeti. Või noh, on muidugi teatud taksonoomilised mööndunused, kuna antud sektsiooni liigiliste kuuluvuste osas on lugu üsna segane ja arvamusi on erinevaid. Osad peavad neid kahte sama liigi varieteetideks (Paph. praestans var wilhelminae), osa arvab, et tegemist on kahe erineva liigiga. Mina olen nõus pigem viimase arvamusega. Igal juhul olen tegelikult rahul, kuna wilhelminae meeldib mulle välimuselt rohkemgi kui "tavaline" praestans.







esmaspäev, 22. aprill 2019

Niisama

Suur valge kuukingahübriid kosub istutamisest kenasti, nagu näha. Temal sai hulk vanemaid juuri ära võetud ja nüüd kasvatab ta usinasti uusi asemele.


Siis on veel üks Ootus, mis edeneb agoniaalselt aeglaselt nagu mõnedel veenusekingadel kombeks. Täpsemalt räägin siis, kui õis või õied lõpuks lahti. Ei taha ära sõnada!