neljapäev, 3. oktoober 2019

Armee


Igaüks läheb hulluks omamoodi. Minu huvi on järjest rohkem hakanud koonduma Neofinetia falcata erinevate sortide suunas. Esiti pidi saabuma ports taimi Lõuna-Koreast, aga asjaolude ebasoodsa kokkulangemise tõttu venib see tellimus hoopis kevadesse. Asjaolude soodsa kokkulangemisena tuli minu juurde siiski terve armee taimi, aga hoopis kodumaalt erakollektsioonist. Õigemini tellisin neli taime, aga lahke südamega kaasa pakitud "boonuspakett" võttis heas mõttes lausa sõnatuks.
Esimese hooga ei teadnud, kuhu terve see vägi mahutada. Substraadi osas oli esmaseks eelistuseks turbasammal, kuna olemasolevate Neofinetiate puhul tundub see minu tingimustes neile sobivat. Päris traditsioonilisi fuukiranide potte ma ilmselgelt osta ei jaksa ja ise tegemises pole suurem käpp, lisaks on minu kui pottide saripillaja puhul oluline mittepurunev materjal. Olen mõlgutanud, et tugevast plastikust spets Neofinetia potid oleksid vast täitsa sobilikud, aga neid peaks hakkama Jaapanist tellima (st kulub aega ja raha). Ehk siiski tellin.
Ajutiselt said kodanikud kohupiimatopsidesse, põhjadesse on on suured avad tehtud. Esialgu küljed jätsin terveks.

Nimekiri saabujatest ka:
  • 'Daiseikai'
  • 'Fugaku'
  • 'Hisui'
  • 'Onami Seikai'
  • 'Risshiden'
  • 'Seto no Tsurugi'
  • 'Shukou' (= 'Shojo' x 'Shuttenno')
  • 'Suikaden'
  • 'Yamahoko'
Kirjapilt sortidel varieerub vahel päris ulatuslikult ja tuleneb see jaapanikeelsete nimede romaniseerimise omapäradest. 

Edaspidi saavad kodanikud ilmselt blogis oma lehe. Esmased näopildid panen praegu. 


'Daiseikai'

'Fugaku'

'Hisui'

'Onami Seikai'

'Risshiden'

'Seto no Tsurugi'

'Shukou' (= 'Shojo' x 'Shuttenno')

'Suikaden'

'Yamahoko'

Kirjakesi Aasiast

Hieroglüüfid on jälle siin ehk Phalaenopsis hieroglyphica õitseb. Seekord neli õit kahel varrel.


kolmapäev, 14. august 2019

Libasirel

Cattleya nobilior x Laelia alaorii õitseb taas. Traditsiooniliselt kahe õiega, millel on õrn, kuid äratuntavalt sireljas aroom.



esmaspäev, 5. august 2019

Augustikuine

Mõned õied augustist.

Üks minu lemmikuid - pisike tulbiõieline katleia Laelia/Cattleya alaorii.




Kohutavalt usin õitseja Phalaenopsis Anna Larati Soekardi.



Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle on samuti järgmisel ringil.


Nimetu valgeõieline katleiahübriid. Õied lõhnavad väga-väga meeldivalt ja on tugeva aroomiga.


Juulikuine

Kui kogu aur läheb aia ja muude põnevate projektide peale ära, jääb orhideede jaoks ainult kastmisrõõm ja blogitamine taandub paratamatult olematuks. Siiski-siiski, hoolimata vähesest kajastamisest elavad kodanikud oma elu edasi.
Juuli lõpus näitas Bulbophyllum pulchellum õit. Kuna tema on kärmne õitseja, siis jõudsin veel viimasel hetkel õievarre pildile püüda.




Meie hulgast lahkus Dendrobium margaritaceum. Saatuslikuks sai mädanik, mitmel korral hakkas küll juba uut võrset kasvatama, aga mädandas siis selle jälle ära. Uut ei kavatse tellida. Arvestades niigi puudulikku ajaressurssi, siis pigem peaksin mõtlema kollektsiooni kärpimisele.

kolmapäev, 26. juuni 2019

Ainult valged

Neofinetia falcata ja Angraecum didieri alustasid sõbralikult koos õitsemist. Lõhnabukett oli meeliülendav! Tundus, et Neofinetia peen aroom pehmendas Angraecumi esialgset keemialõhna ja koos moodustasid nad igal juhul väga harmoonilise koosluse. Tänaseks hakkavad õied juba vananema, aga sain nad veel enne lõplikku närbumist pildile püütud.





Nimetu kuukingahübriid küll ei lõhna, aga on valge ja õitseb samas toas, seega sobitud ansamblisse.

neljapäev, 13. juuni 2019

Ümberkorraldused

Tõstsin kaks väikest kodanikku kuivatatud turbasamblasse ja õhulistesse vandadele mõeldud pottidesse. Mõlemad kippusid väikeses potis ja kooresubstraadis siiski liiga kiiresti kuivale jääma. Lisaks hakkas Podangis oma võrsetega kõrgusse ronima ja samblasse oli teda märksa mugavam paigutada. Nüüd ootame ja vaatame, kuidas pakutavaga rahule jäädakse.

Angraecum aloifolium.


Podangis dactyloceras.

Neofinetia järjekordne update

Rosetimädanikuga Neofineti falcatal läheb üllatuslikult hästi. Tänane seis on näha alljärgneval pildil. Kohe avanevad õied ja uus võrse kasvab kenasti. Lisaks tundub mulle, et ka vanal võrsel on uus leht tulekul - see tähendab, et kasvupunkt siiski säilis.


Lisaks on teisel samal variatsioonil täpselt samal ajal tekkinud lehekahjustused mõlemal võrsel. Selge, et midagi juhtus mõlema taimega samaaegselt. Aga mis, ei oska öelda. Kolmas neo, 'Kinkosei', on täiesti normaalsete lehtedega.

Veel õisi

Tundub, et lõpuks oleme Ascocentum miniatumiga (või on ta ikkagi garayi?) ühise keele leidnud. Kolisin teda pidevalt ümber - kord potti ja männikoorde, kord jälle paljasjuurseks ja siis jälle midagi vahepealset. Elas, õitses, aga päris rahul ei tundunud olevat. Juuri kasvatas minimaalselt. Kuni kevadeni oli ta jälle põhimõtteliselt paljasjuurselt vanda korvis, paar suuremat substraaditükki seltsiks. Siiski tundus, et ma ei suuda nii sagedast kastmist kuidagi meeles pidada, kui talle sedasi meeldiks. Tõstsin ta jälle ümber, sedapuhku küll substraati, aga poti asemel kasutasin sibullillede istutamise korvi. Vaat see tundub kodanikule meeldivat - uusi juuri on mitmes kohas juba näha ja õievars pole ka just viletsake.




Phalaenopsis 'Flores Moon' alustas vanalt õievarrelt.

esmaspäev, 3. juuni 2019

Juunialguse õied

Põhiliselt on muidugi lehekasvatamise kuu. Aga mõned õied on siiski esindatud.

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle jätkab vapralt.


Phalaenopsis Little Sister seekord kahe õiega. Tema on samuti üks nendest, kes minu semihüdrolaadse katsetuse all kannatas. Aga õnneks kosub.


Kingidium deliciosum var. orange x self




Ascocentrum miniatum paistab ennast vahelduseks substraadis hästi tundvat ja ei karda seda välja näidata.

reede, 10. mai 2019

Kuukingad

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle alustas uuesti õitsemist. Tema on samuti üks mu lolluse (loe:semi-hüdro katsetus) ohvreid. Õnneks on tema juba kosumas.


Lõpetuseks üks väike nimetu kuukingahübriid. Tema õied ei ole päris valged, vaid tegelikult õrnalt kreemikad ja meeldivad mulle väga.


Neofinetia update

Mäletatavasti hankis üks Neofinetia falcata omale kasvupunkti mädaniku. Erinevalt kuukingadest, kes enamasti kipuvad siis pausi tegema ja elu üle järele mõtlema, asus see taim kohe otsustavalt uut võrset kasvatama.

Buratiino ja Vilhelmiine

Paphiopedilum Pinochhio on hetkel lausa nelja õiega. Enamasti on ikka olnud nii, et selleks ajaks, kui uus õis avaneb, on vana juba varre küljest lahkunud. Võimalik, et viimasel ajal toimunud tsipa sagedasem kastmine on põhjuseks, miks seekord õite vahetus veidi teisiti on.


Paphiopedilum wilhelminae (või praestans var wilhelminae) mõlemad õied on lahti. Kuna õite omavaheline kaugus on päris suur, siis on neid keeruline ühe pildi peale sättida.