Kevade ootus on iga päevaga aina suurem. Veebruari alguses piilusin puhtast kärsitusest ajendatuna külmikus talvituvaid pleionesibulaid. Hea, et vaatasin - suurim õievars oli juba korraliku pungaga ja oleks ilmselt varsti külmikus õitsemist alustanud (remargi korras mainin, et akendeta katlaruumi talvituma tõstetud kannasibulad olid keset talve ja pimedust valged õievarred välja ajanud ja selleks ajaks, kui ma taipasin olukorda kontrollima minna, oma õitsemise edukalt lõpule viinud). Igal juhul said bulbid kohe potti ja aknale ning õitsemiseks loa. Kaks õievart sõi kass enne ära, kui õied lahti jõudsid minna.
Paphiopedilum Leeanum. Peaks olema lollikindel taim, aga minukindel ei ole. Temaga on meil muudkui tõusud ja mõõnad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar