teisipäev, 4. aprill 2017

Lasteaed

Ilmad on juba meeldivalt kevadised ja otsustasin, et on aeg katleiabeebid topsist välja aidata. Mäletatavasti sai sügisel katsetamiseks üks katleiahübriidihakatistega flask tellitud. Taimebeebid on talvega kasvu visanud ja lagi hakkas juba päris madalaks jääma.
Eemaldasin esmalt õhukindlalt suletud kileümbrise. Kenasti on näha, kuidas tops hakkab väikeseks jääma, suurematel kodanikel juba kaelad kõveras.



Avatud tops.


Õngitsesin ettevaatlikult taimehakatised topsist välja ja kasisin kraani all puhtaks. Õnneks oli geel päris pudruse konsistentsiga ja lahkus voolava vee all kiiresti. Pildil on taimebeebid neljas pundis, tegelikult lagunesid kaks pundart veel väiksemateks juppideks.


Lasteaed sai majutatud vaheseintega plastkarpi, mille põhja tegin augud sisse. Sellistes karpides müüakse muidu kirsstomateid. Väiksemad kodanikud istutasin ikkagi kokku. Koos karbiga kolis äsja avatud lasteaed taimekappi, kus õhuniiskus on kõrgem. Loodetavasti neile uus keskkond sobib, harjumine läheb valutult ja kümne aasta pärast ongi õitsev taim nagu naksti olemas. Lihtne!


Masdevalliad - ikka elus!

Mõlemad masdevalliad on hoolimata teoreetiliselt ebasobivatest kasvutingimustest jätkuvalt elus. Temperatuur püsivalt 24 või enam kraadi, mida üritan kompenseerida rohkema kastmisega. Kasvupinnaseks Substrali substraat. Lebotamiseks põhjapoolne aken.
Masdevallia tovarensis saabus mäletatavasti täiesti juuretuna ja ega coccinea alba jupike ja juurterohkusega ei hiilanud. Istutasin nad hiljuti värskemasse substraati ümber ja pidin nentima, et kurta pole midagi. Juured on täitsa olemas. Tovarensis sai numbri võrra suurema poti, coccinea alba jäi hetkel edasi 5,5cm potti.

Vasakul tovarensis, paremal coccinea alba.


Kannatlikkus on voorus

Minu esimeste veenusekingadega on olnud sellised lood, et nad on mõlemad küll kenasti elus, aga õisi nägin esimest ja viimast korda siis, kui taimed ostsin. Aasta oli siis 2013. Leeanum on jätkuvalt õietu, aga teine, nimetuna ostetud kodanik, otsustas lõpuks halastada. Kui ma alguses süvenemata arvasin, et tegu on suureõielise krantsiku, nn ameerika hübriidiga, siis nüüd pigem kahtlustan, et tema õige nimi võiks olla King Arthur. Igal juhul pärast juurtesaagat hakkas kodanik ootamatult õievart kasvatama. Tegin finaalist mõned pildikesed ka.




Lumekuninganna on küll praeguseks õitsemise lõpetanud, aga mälestuseks väike klõps ikkagi.