Istutamised 2019 (1)

Panen ääremärkusena kirja, et ümber said istutatud

• Coelogyne cristata - oli kaks taime ühes potis, nüüd tõstsin eraldi. Juured enam-vähem. 
• Phragmipedium Mem. Garren Weaver - läks suurde plastpotti männikooresubstraati. Juuremass on hiiglaslik. Temal käisin igaks juhuks ka alkoholilahusega lehed üle, kuna kasvas kedrikumagnetitest dendrobiumite kõrval. Sisetunne pole uue poti osas rahul, kui leian parema lahenduse, siis kolin ümber. Praegu on savist ümbrispott, kuhu jätan vee põhja, aga selles on olukorda üsna ebamugav jälgida. Eelistaksin läbipaistvat lahendust. 
• Dendrobium margaritaceum - pisike taim ja vahepealne kuivaperiood oli juurtega 1-0 teinud. Siiski on kaks uut bulbi kasvamas, loodetavasti koos nendega ka uued juured. Läks pisikesse potti ja kappi. 
• Masdevallia tovarensis - ikka veel elus. Sai uue substraadi ja savist ümbrispoti. Üritan hoolsamalt kasta. Ühtlasi on tõestatud, et masdevalliad võivad olla väga vastupidavad. Hoolimata kõrbetingimustest (soe tuba ja ebapiisav kastmine) püsivad lehed ja juured küljes juba kolmandat aastat. Õisi pole küll tõenäoliselt sellise kasvukeskkonna juures loota. Kevade poole tahaksin temale hoopis turbasammalt ja terrassi varjulisemat nurka pakkuda. 

Kannatlikkus on voorus

Minu esimeste veenusekingadega on olnud sellised lood, et nad on mõlemad küll kenasti elus, aga õisi nägin esimest ja viimast korda siis, kui taimed ostsin. Aasta oli siis 2013. Leeanum on jätkuvalt õietu, aga teine, nimetuna ostetud kodanik, otsustas lõpuks halastada. Kui ma alguses süvenemata arvasin, et tegu on suureõielise krantsiku, nn ameerika hübriidiga, siis nüüd pigem kahtlustan, et tema õige nimi võiks olla King Arthur. Igal juhul pärast juurtesaagat hakkas kodanik ootamatult õievart kasvatama. Tegin finaalist mõned pildikesed ka.

Lumekuninganna on küll praeguseks õitsemise lõpetanud, aga mälestuseks väike klõps ikkagi.

Coelogyne cristata - update.

Näib, et Coelogyne cristataga olen igapäevases kooselus ühise keele leidnud. Õitsemine on läbi, õievarre lõikasin maha ja nüüd kasvatab ta kenasti uusi "pulki", millest kõigi eelduste kohaselt peaksid uued bulbid arenema. Kokku on neid kolm, lisaks veel vana õievarre jäänus, millest peaks samuti väidetavalt uus bulb alguse saama.
Potis on tegelikult kaks eraldi taimejuppi ja erinevus on jätkuvalt silmaga näha - ühel on bulbid kenad pringid, teisel aga ikka veel kortsulised. See kenam osa ongi see, mis usinalt uusi võrseid kasvatab. Loodetavasti see kehvem jupike ka lõpuks ikka kosub. Uusi juuri on samuti korvis näha, aga kumbale need kuuluvad, ei oska täpselt öelda. Arvatavasti ikka sellele elujõulisemale poolikule.

Veel natuke kuningannast

Lisan veel mõned pildid Coelogyne cristatast, kelle õied mõjuvad oma karguses lihtsalt ebamaisena.
Potti sai kokku istutatud kaks eraldi taimejuppi ja seda on selgelt näha - kui üks osa on pärast istutamist muutunud kenasti jälle priskeks, siis teise ehk õitseva jupi bulbid kipuvad krimpsu tõmbama. Veevajaduse katmiseks hakkasin lehti igapäevaselt pritsiga pihustama, kuna juurtega polnud lood kumbalgi jupikesel kiita. Õnneks on uued võrsed juba ninad välja pistnud.

Lumekuninganna näitab õisi

Coelogyne cristata üllatas mind kolme imekauni ja kergelt lõhnava õiega. Õigupoolest jõudis ta minu juurde ühe võrsealgega, mida pidasin arenevaks bulbiks, kuid tegelikkuses osutus see hoopis kasvavaks õievarreks. Sinna külge kasvatas ta kolm punga, mis jõudsid eilseks lõplikult avaneda. Õievarre arengut oli täiesti huvitav jälgida - esialgu tekkis suhteliselt paks ja pigem kollakaks-pruunikaks kiskuv kasv, kust oskasin ainult uut bulbi oodata. Siis aga hakkasid järsku pungad välja kooruma. Pungad olid samamoodi kollaka-pruunika varjundiga, ma jõudsin korduvalt mõelda, et ta hakkab neid vaikselt kuivatama, aga tundub, et tal need asjad käivadki sedamoodi. Igal juhul tulemus on oma ilus lihtsalt imeline. Paar uut nuppu on veel siit ja sealt piilumas, aga nendest eeldan küll pigem bulbe kasvavat.

Jagatud ilu

Mõtisklesin paar päeva selle üle, mida täpsemalt Coelogyne cristataga ette võtta, aga kui samast potist üks tegelane välja jalutas, otsustasin taime viimaks juba täna ümber istutada. Seda enam, et samblasse ma teda nii ehk naa jätta poleks saanud. Õngitsesin kodaniku ettevaatlikult potist välja ning harutasin sambla juurte vahelt välja. Tegevuse käigus selgus, et ühe seotud taime asemel on potis mitu erinevat juppi. Kuna teadsin, et paar kaasorhideehullu omale samuti sellist Coelogyne cristata varianti tahaksid, siis olin sellise avastusega päris rahul.
Kaks suuremat puhmast otsustasin endale jätta. Nemad said istutatud plastikust korvi ja substraadiks seekord vastu ootusi Substral. Kuigi ma andsin peale suhteliselt halba kogemust Substrali substraadiga endale lubaduse, et seda minu koju enam ei tule, siis täna tundsin poes, et see võiks Coelogynele sobida ja ostsin ühe paki kaasa. Huvitaval kombel oli see pakk hoopis teistsuguse sisuga kui minu eelmine katsetud - puudus intensiivne lõhn ja ka seenesääsed. Igal juhul otsustasin veel kord katsetada.
Ülejäänud väiksemad jupid jagasin kaheks seltskonnaks ja istutasin kumbagi omaette plastikpotti. Substraadiks samamoodi Substral. Nemad lähevad lähitulevikus kaashuviliste juurde elama.

Lõpptulemus sai siis selline:

Lumekuninganna

Minu koju jõudis täna veel üks vahva tegelane - Coelogyne cristata, keda rahvasuus nimetatakse ka lumekuningannaks. Imeilusate ja lumivalgete õitega taimele passib selline hüüdnimi igal juhul paremini kui tema ametlik nimetus - harjakas torukäpp.
Iseenesest ei ole tegu väga haruldase taimega, Coelogyne cristata on olemas enamike orhideekasvanduste valikus, aga mul oli selle taimega üks väike aga. Mina olen kohanud kahte tüüpi lumekuningannasid - ühel juhul on pseudobulbid pigem ovaalsed, piklikud ja õied ilma lõhnata, teise variandi puhul aga on pseudobulbid kerajad ja õitel meeldiv magus lõhn. Tundub, et enamikes kasvandustes pakutakse esimest varianti, mina aga tahtsin tingimata ümarate bulbide ja lõhnava õiega. Tänu ootamatule juhusele ja Tallinna Botaanikaaiale olen nüüd otsitud taime õnnelik omanik.

Praegu jätsin ta ümber istutamata, aga kuna ta kasvab turbasamblas, siis pean selle töö siiski varsti ette võtma - siinne kraanivesi hävitab sambla väga kiiresti ja piisavas mahus vihmavee kogumise võimalust mul hetkel kahjuks pole. Tõenäoliselt plaanin ta mingil sobival hetkel korvi ja männikooresubstraati torgata, aga veel on veidi aega selle üle mõtiskleda.

Mõned pildid ka saabujast. Bulbid on ilusad ümarad.

Meenutuseks üks pilt Tallinna Botaanikaaiast.