laupäev, 28. detsember 2013

Paphiopedilumid - update

Nagu lubatud, said mõlemad veenuskingad täna ümber istutatud. Substraadiks valisin sedapuhku DCMi toodangu kui vähe peenematükilise segu ja taimed said läbipaistvatesse plastikpottidesse, et saaksin substraadil ja juurtel silma peal hoida. Veidi küll kahtlesin ja kaalusin, et kas hakata taimi keset õitsemist segama ja ehk oodata istutamisega selle lõpuni, kuid taaskord pidin tõdema, et ostetud taimed tasub kohe ümber istutada. Esiteks seetõttu, et kui tean, milline on substraadi tüüp ja olukord, oskan kastmisel sellega arvestada. Teiseks näen kohe ära juurte olukorra ja vajadusel saab õigeaegselt reageerida ning abinõud tarvitusele võtta. Ning kolmandaks - poest kipub koos taimega kutsumata külalisi substraadi sees kaasa reisima. Seekord kahe poti peale kokku oli saagiks kaks sajajalgset või midagi sellesarnast, üks tigu, üks valge vaglamoodi tegelane, rohkelt eri suuruses ämblikke ja arvutul hulgal hooghändlasi.
Esmalt võtsin käsile ameerika hübriidi, kes rõõmustas mind tugevate ja elusate juurtega. Aktiivseid juureotsi küll ei paistnud, aga vähemasti olid vanad juured heas seisus. Seda hoolimata poroloonisest substraadist ja poes vetitamisest.
Leeanumiga olid väheke halvemad lood. Substraat, mis pealtnäha paistis suuretükiline ja tugev, oli poti keskel muutunud sõna otseses mõttes mullaks. Juurte ümber oli haisev porine läga ja ega need juuredki seal sees üleliia rõõmsad polnud. Hulk surnuid ja mädanevad juuri sai eemaldatud ja üritasin võimalikult palju kõdunevat substraati veega minema uhtuda. Päris puhtaks ei saanudki. Osa juuri oli siiski elus ja loodame parimat. Kaneelitasin allesjäänud korralikult sisse ja tõstsin uude substraati toibuma. Eks need juured said puhastamise käigus päris palju kannatada, aga loodan, et andestavad. Nüüd on vähemalt taim läbipaistvas potis ja kergem olukorral pilku peal hoida.
Järeldus kogu loost on järgmine: igal juhul tasub poest värskelt toodud taim potist välja tõsta ja korralikult üle vaadata. Parem kaotada õied, kui need juhtuvad parasjagu küljes olema, kui terve taim.

esmaspäev, 23. detsember 2013

Pühade-eelne meeltesegadus

Jah, tõesti, poodides käimine on kurjast. Viimaseid pühade-eelseid oste sooritades avastasin, et minu teise nö kodupoe lilleärisse oli äkki veenusking tekkinud. Tegemist on lillepoega, kus ei ole orhideesõbrale mitte kunagi (ma mõtlen, MITTE KUNAGI) mitte midagi huvitavat olnud kõikide nende aastate jooksul, mis ma seal käinud olen. Enamasti on neil letil kaks-kolm suurekasvulist ja nimetut kuukinga hübriidi ja kõik (muid, mitteorhideelist sorti taimi on ikka rohkem). Ja nüüd, kus ma olen haavatav ja värki, lüüakse lauale veenusking! Ma püüdsin ausõna vapper olla, seda enam, et taim oli nimetu ja tema eest küsiti üsna mitu raha, aga ilmselt on pühadeärevus mu pehmoks teinud. Mees muidugi andis ka oma panuse ja ässitas tagant, et osta ära, osta-osta. Jah, noh, nüüd sai Leeanum endale köögiaknale seltsilise. Väike uurimistöö paljastas, et taim pärineb ühest Hollandi kasvandusest ja tegemist on tetraploidse, nn ameerika hübriidiga.
Sonkisin veidi ka Leeanumi potis. Kuigi pealtnäha on substraat üsna kõva ja puhas, siis lähem inspektsioon paljastas lugematul hulgal hooghännalisi, vähemalt 2 ämblikku ja pudise sisu. Ühe juure tuvastasin õnneks ikka ka. Mõlemad Paphiopedilumid on läbipaistmatutes pottides ja kas nad on juurtega või hoopis juuretud, on esialgu üsna teadmata. Otsustasin, et esimesel võimalusel (tõenäoliselt siis pärast pühademöllu) istutan mõlemad ümber. Seda enam, et nimetu kodanik tõsteti poes põhimõtteliselt veeämbrist välja, hmh, ja substraadis on ühe osana kasutatud porolooni.
Mr. Ameerika fotoshjuuting kah:








laupäev, 21. detsember 2013

Paphiopedilum ütleb tere!

Elu on vahepeal väga vaikseks jäänud - kes õitseb, see õitseb ja kes mitte, see teeb midagi muud. Kasvatab näiteks lehte või tukub niisama. Suuri muutusi toimumas ei ole. Või vähemalt ei olnud ette näha, et neid tulema peaks, aga poodides käimine on, teadagi, kõige kurja juur. Eks ma ju jään seal lilleriiulite vahele kosserdama ja ikka neid orhideelisi vahtima. Tänane Lõunakeskuses käik lõppes sellega, et nüüd on mul ootamatult kodus Paphiopedilum "Leeanum", mille kallis abikaasa lahkesti ostis. Hind oli ka üle mõistuse soodus, selle raha eest ei anta enamasti isegi nimetuid kuukingi, kui neil vähegi eluvaimu sees on. Väidetavalt olevat juba aeg kuukingadest keerulisemate taimede kallale asuda. :D Eks me näe, kas ja kuidas õnnestub.
Tegemist on kena vana hübriidiga, mis on registreeritud juba aastal 1884. Vanemateks Paphiopedilum insigne (temalt pärineb seeme) ja spicerianum (õietolm).
Ümber esialgu istutada ei plaani, susbtraat tundub üsna kõva ja taim istub kenasti potis. Teeme jälle seda ootame-vaatame mängu.







reede, 13. detsember 2013

Veel õieuudiseid

Esimese keiki avas oma esimese õie.


Originaal õitses läinud suvel selliste õitega:


Samuti otsustas Prisma imeloom esimese õie lahti teha, sedapuhku siis palju tumedama kui varasemalt. Kirjud õied on temperatuuritundikud - mida jahedam, seda tumedam tuleb õis. Fotosüüdistus ka.


Eelmise õitsemise ajast pärit pilt ei hiilga küll kvaliteediga, ent olgu ta võrdluseks siinkohal siiski ära toodud.


Esimese külgvõrse muudkui kasvab ja on juba nii suur:



pühapäev, 8. detsember 2013

Talv

Tali on kätte jõudnud. Enamik taimi on ennast puhkama sättinud ja on niisama ilusad (loe: õitsevad). Aktiivne kasvamine on käsil vaid neil, kel selleks tarvidust on ja enamasti on tegu viimasena soetatud taimedega, sekka mõni varasem reanimeeritud ja alles toibuv tegelane. Ülejäänutel on isegi juured unise olemisega, aktiivsed tippe on vaid mõni. Aga eks vahepeal olegi veidi puhata tarvis, küll kevadel jälle uue hooga!

Anna-Larati Soekardi on ilmselgelt potti kolimise üle rõõmus ja on uue lehe kasvatamisel kõik lootused ületanud. Kiireima kasvaja auhind kuulub igatahes hetkel talle. Näitame uut lehte nii ühelt kui ka teiselt poolt.



Mini Mark on uue lehetipu välja ajanud ning tegeleb samal ajal juurte kasvatamisega. Esimese külgvõrse kosub samuti ulmelisel kiirusel. Lõpetuseks valge jorjen poosetamas. Kaks punga on veel avanemata.


Ahjaa, Phal. Partrise kaks potist välja rippuvat juurt sai ettevaatlikult substraati nihutatud. Vaatame, mis ta sellest arvab.

pühapäev, 1. detsember 2013

Õied, õied...

Hetkel on õitsemas täpselt seitse kuukinga ja veel kaks kasvatavad pungasid. Seega justkui oleks, mida vaadata ja oodata.
Ufonaut alustas oma teist õitsemist minu juures. Sedapuhku on ta üsna naljakad õied meisterdanud, kuidagi kiitsakamad ja hoopis teist värvi, kui ma suvisest õitsemisest mäletasin. Praegustel on huul hulka kahvatum, samas õis ise oluliselt tumedam. Järgneb fotosüüdistus.



Eelmine õitsemine ka võrdluseks.


Helelilla mini :)


Ja suur Valge on nüüdseks jõudnud neljanda õie avada.


Bulbo kasvab

Bulbophyllum on jätkuvalt reibas. Noorim bulb, mis tulles meenutas pigem keskmiselt tüsedat vart, on nüüdseks kosunud ja hakkab tasapisi bulbile omast kuju saama. Seega kasvame. Kastmist tahab minu bulbo vähemalt ülepäeviti, vahel ka sagedamini olenevalt toa temperatuurist ja õhuniiskusest. Tulevikus ilmselt kolin ta veidi suuremasse potti koos rohkem substraadiga, mis niiskust hoiaks. Siis ehk jääb kastmisega harvemaks. Vähemalt kevadeni jätkame siiski vanal kombel.