neljapäev, 28. juuli 2016

Tolumniad

Külaskäik kaashaige juurde lõppes sellega, et tassisin järjekordselt koju kaks veidi putitamist vajavat taime. Seekord on tegu tolumniatega. Nende osas puudub mul igasugune kogemus, seega edasine hooldus on puhas improvisatsioon. Esmaseks eesmärgiks on taimedele uued juured alla saada. Tolumniate õied meenutavad natuke ontsiidiumite omi ja ausalt öeldes need just minu lemmikud ei ole, aga taimed ise on täitsa nunnud ja seetõttu said loa minuga koos koju tulla.
Tutvustan lähemalt ka. Kõigepealt looduslik liik, Tolumnia variegata, mitmest võrsest laialivalguva puhmana. Noorematel võrsetel on tegelikult mõned kenad juured olemas, vanadega on kehvemad lood. Istutasin ümber ja eemaldasin paar vana ja pruuniks muutunud võrsejäänust. Surnud juured jätsin enamikus siiski alles, et oleks, mille abil taime potti ankurdada. Substraadiks männikoor ja laavakivi, kuna selline segu oli mingist varasemast istutusest järele jäänud. Panin korralikud võrsed tagasi samasse potti. Kuna tegu on sellise laiali roomava taimega, siis mõtisklen veidi plokil kasvatamise osas. Võimalik, et tulevikus katsetan poti asemel hoopis sellisel moel teda pidada. Pildil enne istutamist.



Teiseks kodanikuks on hübriid - Tolumnia Jairak Rainbow "Charming". Tema on vähe kompaktsem ja sai istutatud 5,5cm potti. Substraadiks samuti männikoor laavakiviga. Kaasa tõin ta külast päris paljalt, juuri küll oli, aga mitte elusaid - kõik krõbisevad ja paberjad. Vanad juured jätsin alles, et teda paremini potti kinnitada. Eemaldasin ka paar koledat kolletuvat lehte, mis tulid kergesti küljest.



Nüüd siis üritan pihta saada, mida nad elus püsimiseks ja kasvamiseks tahavad. Tõstsin mõlemad kappi, kus õhuniiskus veidi kõrgem. Ehk hakkab neile seal meeldima. Pöidlad pihku!



teisipäev, 26. juuli 2016

Juulilõpune

Phalaenopsis equestris 'Apari' var orange jätkab. Toredad väiksemat mõõtu õied.



Katleiadest alustas valgeõieline nimetu. Roosi-jasmiinisegune aroom hakkas tekkima kolmandal päeval. Mõlemad õied avas korraga.





pühapäev, 17. juuli 2016

Võrdlusmomement

Õpikunäide selle kohta, kuidas kasvutingimused võivad õie värvuse kujunemist mõjutada. Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle jätkab õitsemist samalt õievarrelt. Siiani on õied olnud suhteliselt saransed, aga esimene uues kohas avanenud õis on tunduvalt heledam ja vähesema mustriga. Mulle tegelikult meeldis tumedam variant rohkem.


Eelnevad õied on olnud sellised:



reede, 15. juuli 2016

Topeltõun!

Phalaenopsis violacea x finley teine õis on ka nüüd lahti. Kapis oleks justkui õunapomm plahvatanud. Kihvt õis ja huvitav lõhn.





teisipäev, 12. juuli 2016

Apelsiniõieline vanda

Tavaline lugu. Läksin heauskselt Mileedi lillemajja terassile lilleamplit soetama ja tulin tagasi muidugi ilma amplita, aga vandalisega ja kümme eurot vaesemana. Sellel on tegelikult väike eellugu ka. Mileedi lillepoodides on aeg-ajalt väga ilusaid oranžiõielisi vandalisi liikvel ja ma olen neid varasematel aastatel ikka vaadanud, aga õnneks on hind üsna krõbe olnud. Rääkimata sellest, et mul poleks sellist vandat ka kuskile panna olnud. Niisiis on kõik need kenad oranžid õied minust poodi jäänud. Ja nüüd, kus ma arvasin ennast olevat nimetutest impulssostudest välja kasvanud, sätitakse letile samasugune apelsiniõieline vandahübriid. Ma tegelikult ikka jupp aega veeretasin teda käes, panin letile tagasi ja korjasin järgmise tiiruga jälle üles. Mitu korda. Lõpuks lõin käega ja kulgesin kassasse. Arvestades, et tavapärane hind oli 36 eurot (ja Kaubamajas on samasuguseid isegi 50+ euroga müüdud), siis tundub kümnekas täiesti hästi saadud. Hinna aladamise põhjuseks olid närtsivad õied ehk kadunud kaubanduslik välimus, aga taimel endal muidu suurt häda polegi. Turustatakse neid lihtsalt vandade nime all, aga tegelikult pakuksin välimuse järgi pigem Ascocentrumit üheks esivanemaks - lehed, õied ja kasv viitavad just sinna suunda. Ahjaa, pärineb see taim ühest Hollandi kasvandusest: http://www.vanda-by-anco.nl/en

Kolisin ta terassile ja mõtlen nüüd, mida temaga peale hakata.



esmaspäev, 11. juuli 2016

Õitsevad ja kasvavad

Phalaenopsis Flores Moon jätkab kangelaslikult ühe õiega.



Phalaenopsis Little Sister on järgmise õievarrega alustamas. Täpid on toredad!



Aga kõige suurem heameel on mul hoopiski ühe rohelise leheotsa üle, mis just nina välja ajas. Nimelt avastasin, et üks mu kirstunaeltest, Phalaenopsis Dragon's Fire, on vastupanu lõpetanud ja otsustanud lõpuks ometi midagi mõistlikku tegema hakata. Tõesti, ei läinud kolme aastatki! Ühe õie meelitasin temalt eelmisel aastal pärast semi-hüdrosse istutamist välja, aga sellega kogu lugu piirduski. Vastu talve koukisin ta semi-hüdrost jälle välja ja torkasin tagasi puukoorde. Kuna ma polnud just kõige usinam väetaja, siis inertses substraadis jäi mineraalaineid talle vajaka ja lehed muutusid koledasti laiguliseks. Lisaks ei ole kare kraanivesi semi-hürdo korrashoidmiseks kõige parem variant ja tüdisin tekkivatest soolarantidest. Igal juhul on nüüd algus tehtud ja loodetavasti kasvab lõpuks sellest väikesest ninast tore korralik uus leht.

See kõige tavalisem valge

Suurekasvulisi kuukingahübriide on mul vähe, aga mõned siiski on. Üks nendest on just see kõige tavalisem ja populaarsem harilik valge, missuguseid poodide letid alatasa pungil täis on. Aga seal kuskil päris alguses, kui iga orhidee uus ja huvitav tundus, sai ta endale kingiks ostetud ja ära pole raatsinud jagada. Õisi pole tavaliselt küll rohkesti, aga see-eest on need suuuured ja uhked, ikka peopesasuurused latakad. Käisin huvi päras mõõdulingiga kallal ka, läbimõõt jääb 11-12cm vahele.
Lühidalt öelduna, olgu küll tavaline, aga ikkagi ilus.
Tema on selline tegelane, kes enamasti õitseb korra aastas, aga õied püsivad jällegi väga kaua. Nüüd siis järjekordselt uuelt õievarrelt. Lehemass võiks olla parem, aga enne kolimist ei olnud mul talle päris õiget kohta ja nii ta rändas hämara kapipealse ja kõrvetavalt kuuma lõunaakna vahel. Kumbki polnud loomulikult päris hea variant ja aknal said lehed ikka paar korda ka päikeselt põletada. Nüüd peaks tingimused väheke paremad olema, valgust jätkub, aga päike päris tuhaks ei põleta.





reede, 8. juuli 2016

Katleiad

Uudiseid katleiade rindelt. Nimetu valgeõieline ilmselt plaanib õitsema hakata, igatahes ümbrik paisub ja läbi selle on juba pungade piirjooni näha. Cattleya luteola hakkas ka kevadel hooga ümbrit kasvatama, aga seiskas ühel hetkel kogu protsessi ja ilmselt sellest üritusest siiski asja ei saa.
See-eest avastasin vahetult pärast kolimist ühel katleiahübriidil üllatuspungad, mis nüüdseks on kenadeks õiteks arenenud. Peategelaseks Cattleya nobilior x Laelia alaorii ja nagu selgub, siis õitseb tema mitte küpsenud, vaid noorest pseudobulbist. Sellest ka minu üllatus, kuna ei osanud veel nõnda varakult õisi oodata.

Pungad umbes nädal enne avanemist.



Ja õied. Roosakal taustal on tegelikult kergelt tajutav kollakas jume. Kahjuks ei lõhna üldse, kuigi üks esivanematest on lõhnava õiega.

Edit 11.07.2016 Saabus lõhn! Meenutab sirelit.




kolmapäev, 6. juuli 2016

Phalaenopsis violacea x finley

Phalaenopsis violacea x finley esimene õis on lahti. Teine veel on pungana arenemas. Õis ise on taime kohta üllatavalt suur, ootasin palju pisemate gabariitidega ilu. Selle meisterdamine võttis ka veidi rohkem aega kui teistel kuukingadel. Igal juhul see täpiline muna aina paisus ja paisus ning eile hommikul hakkas servadest vaikselt avanema. Siingi polnud kiiret, ikka tasa ja targu ning õie lahti laotamine kestis rahulikus tempos terve päeva. Lõplikult avanenuks sai õie lugeda alles täna hommikuks. Aga õis ise on vahva! Kuju on ilmselgelt pigem finley mõjutustega, violacea on jällegi värvuse osas rohkem tooni andnud. Lõhna osas ei ole veel kindel - justkui tunneks violaceale iseloomulikku lõhna, aga kergelt-kergelt ja ehk kujutan seda ise hoopis ette.

Edit 08.07 - aroom jõudis kohale. Üsna tugev kerge õunamekiga peen lõhnaõli. Huvitav!





pühapäev, 3. juuli 2016

Ääremärkusena - masdevalliad

Pärast kolimist sai osa taimi terassile tõstetud, masdevalliad nende hulgas. Enda meelest valisin neile koha, kuhu otsest päikest justkui ei paistnud (terassi katus näis kenasti varju andvat) ja teoreetiliselt võiks neile just õue-elu meeldida, aga huvitaval kombel hakkasid hoopis lehed kollakat jumet omandama ja tovarensisel muutus üks leht hoopis koledaks. Ja mitte lihtsalt koledaks, vaid selliseks, nagu oleks päike liiga teinud.
Saladus lahenes ühel hommikul, kui ma ootamatult varajasel tunnil ärkama olin sunnitud ja kogemata pilgu terassile heitsin. Selgus, et masdevalliatele valitud koht on varahommikul täiesti päikesele avatud. Kuna mul neile õues paremat kohta hetkel pakkuda ei olnud, siis tõstsin nad vannitoa aknale tagasi. Juba paari päevaga on kollakas jume hakanud tagasi tõmbuma.
Küll see tarkus tuleb ikka tasakesi ja valusate õppetundide kaupa.

reede, 1. juuli 2016

Veel Haraella peloorilist õit

Haraella retrocalla pelooriliste kalduvustega õis on nüüd täielikult vaatud. Päris sümmeetriline ei ole, pooled on ikka erinevad.