Kevade ootuses. 2022.

Kevade ootus on iga päevaga aina suurem. Veebruari alguses piilusin puhtast kärsitusest ajendatuna külmikus talvituvaid pleionesibulaid. Hea, et vaatasin - suurim õievars oli juba korraliku pungaga ja oleks ilmselt varsti külmikus õitsemist alustanud (remargi korras mainin, et akendeta katlaruumi talvituma tõstetud kannasibulad olid keset talve ja pimedust valged õievarred välja ajanud ja selleks ajaks, kui ma taipasin olukorda kontrollima minna, oma õitsemise edukalt lõpule viinud). Igal juhul said bulbid kohe potti ja aknale ning õitsemiseks loa. Kaks õievart sõi kass enne ära, kui õied lahti jõudsid minna. 

Paphiopedilum Leeanum. Peaks olema lollikindel taim, aga minukindel ei ole. Temaga on meil muudkui tõusud ja mõõnad. 

Paphiopedilum delenatii alba. Sidrunilõhnaline vahukomm! 

Sedirea japonica. Meeldivalt vähese hooldusvajadusega regulaarne õitseja. Õied on ilusad ja lõhnavad sidruniselt. 

 

Tagasivaade, 2021.

Eelmisel aastal oli ikka üht-teist põnevat ka, aga ei tulnud kuidagi meelde blogisse üles tähendada. Hektiliste aegade valguses ei vaevu enam isegi vabandama, et sissekandeid nõnda hõredalt ja juhuslikult. On nagu on, aur läheb suures osas muudele asjadele. Aga lilled on jätkuvalt olemas (mõnede eranditega - nagu ikka, esineb aeg-ajalt loomulikke kadusid) ja õitsevad vahepeal ka. 

2021 aastast jäid võlgu selliste kodanike pildid.

Paphiopedilum concolor otsustas pärast aastatepikkust hala, et tegelikult ta võib kasvama hakata ja isegi õie teha. Viis aastat mossitas niisama, suretas ära kõik juured, kasvatas seejärel uued ja tegi mõned lehekesed. Kuuendal aastal sai jonn otsa, imeväel ilmusid uued rosetid ja tekkis isegi õis. Ma ütlen, orhidee on ikka kannatliku inimese lill. Neil käib see asi lihtsalt aeglaselt. 

Cattleya/Laelia alaorii pingutas järgmise õie. Tore väike liik, mis õitseb mitu korda aastas. 

Paphiopedilum fairrieanum. Järgmine kodanik, kellega on tulnud aastaid kannatlik olla. Esimene õis. 

Ega see pildistamine polegi niisama lihtne. Tuleb võidelda igasuguste elajatega, kes üritavad pildile trügida ja/või esialgset modelli nahka pista. 

Üks suurtest valgetest. Kas siis Paphiopedilum White Lady või Mrs White. Sarnased sugulased, sildid on pottidest minema jalutanud ja mina neil enam vahet ei tee. Kui kõrvuti õitsevad, siis on natuke erinevat nägu küll, aga kumb on kumb, seda enam ei tea.