teisipäev, 26. märts 2019

Veel apelsinidest

Oranž katleiahübriid sai täna veel kord üles pildistatud. Õite värvus muutub aja jooksul intensiivsemaks ja tumedamaks. Ilusamaks!



Kolletav kevad

Avastasin eile, et üks Neofinetia falcata on uusimale lehekesele koledasti kollase jume hankinud. Tõenäoliselt on tegu rosetimädanikuga. Neodega pole mul sellist aja varasemalt juhtunud, aga eks üks kord on ikka esimene. Väga kahju muidugi, aga otsustasin seekord esialgu oodata ja vaadata, mis saab. Kollane leht on hetkel veel kõvasti kinni. Õnneks on mul samast taimest ka teine koopia, mis tunneb ennast hästi ja valmistub õitsema.
Kaks esimest pilti siis õnnetust kolletavast taimest ja viimasel pildil teine taim õievarrega.




28.03.19 Mädanik mis mädanik. Eks vaatame, mis edasi saab.


laupäev, 23. märts 2019

Kuus kaunitari

Pleione maksimumiks sai kuus õit korraga avatuna. Kaks õit on veel tulemas, aga päris esimene õis tänaseks juba närbus. Pildi tegin õnneks eile juba ära ja sain kuus kaunitari korraga kenasti peale.

kolmapäev, 20. märts 2019

Apelsinipunane

Katleiahübriid oli täna hommikuks oma õied lahti löönud. Tegin kohe ühe ilupildi ka. Pilt on tehtud ilma välguta, kasutades ainult naturaalset valgust. Selle katleia õied on omapärast ruuget tooni, mida on väga raske õigesti pildile saada. Välk toonib õied fotol ühtlaselt oranžiks, ilma välguta jälle jääb värvus kahvatum kui päriselt.
Sellel pildil on enam-vähem akuraatne värvus, ainult huuleosa on tegelikult tumedamat purpurit meenutavat tooni.



Mängime!

Mul on uus mänguasi - FB slaidid. Kuigi FB leht oli mõeldud esialgu ainult inglisekeelsena, siis tegin ikkagi juuretu kuukinga päästmisest eestikeelse slaidiversiooni ka. Kuna lisada saab ainult 10 slaidi, siis on tegemist väga lühikese ja pealiskaudse kokkuvõttega. Aga ehk on kellelegi ikkagi abiks. Pikema jutu saab kätte ikka menüüst õpetliku materjali alt, nagu tavaliselt.

pühapäev, 17. märts 2019

Vanade bulbide kasutusvõimalustest

Viimasel istutamisel jäi üle veidi vanu katleiade pseudobulbe. mis taime küljest eraldasin või eraldusid. Sümpodiaalsete orhideede puhul saab vanu pseudobulbe kasutada uute taimede saamiseks. Kui pseudobulb on piisavalt kobe ja toitainete varud piisavad, siis võib kenasti õnneks minna.
Mul tungivat vajadust uute taimede saamiseks ei ole, aga uudishimu on küll ja eraldatud bulbid läksidki katsetamisele.
Asustasin jupid eriti väikesesse minikasvuhoonesse, mille leidsin ühest aianduspoest. See aitab hoida püsivamalt kõrgemat õhuniiskust. Oluline on hoida bulbe piisavalt rehüdreerituna ja kõrge õhuniiskus on siinkohal igati abiks.


Pseudobulbid ise on sellised. Kahe bulbi ja lehtedega jupiga ei tohiks tulla probleeme, ülejäänud on siiski üsna kehvakesed.


Ideaalne oleks siinkohal omada värsket turbasammalt. Sellisel juhul paneksin alla veenõu, sinna otsapidi turbasambla ja bulbid omakorda torkaksin samblasse. Ka kuivatatud sammal oleks sobiv.
Kuna mul on aga hetkel samblakriis, siis lahendasin olukorra poorse kivimiga. Kõige alla veekandik, sinna sisse võrguline tops. Topsi panin õhukese kihi kive ja bulbid said seejärel kividele toetatud nii, et on otsapidi natuke-natuke vees. Kivi sai männikoore asemel seetõttu valitud, et kooretükid kipuvad kergesti hallitama minema liigniiskuses.


Tegelikult olen ma mõned aastad tagasi katleia vanast bulbist uue taime välja meelitamist katsetanud. Üllatusega avastasin, et see on jäänud blogis kajastamata. Tookord sai kasutatud eriti low-tech lahendust - viinapitsi. Tegelikult oli kogu katsetus ajendatud ameeriklaste orhideegrupi postitusest, kus promoti orhideede vaasilillena kasvatamist. Sellise meetodi headuses ei ole ma tänini veendunud, aga selgus, et katleiade juurutamiseks kõlbab see küll. Dendroobiumi bulb mädanes see-eest lihtsalt helgelt ära.
Katse ise väga lihtne - üksik katleiabulb sai pistetud pikka peenikesse napsuklaasi, veidike vett alla ja edasi lihtsalt ootammine. Muidugi tuli veetaset pidevalt hiuda, vett vahetada ja aeg-ajalt tekkivat hallitust bulbi pealt lapiga maha pühitud. Aga kannatlikkust peab sellega kõvasti olema!
Bulb sai viinapitsi septembris. Esimesed märgid mingit laadi arengust tekkisid järgmise aasta jaanuaris. Nimelt ilmus bulbijupile pisike roheline mügarik.


Veebruariks oli mügarikust saanud pisike võrsehakatis ja hakkas tekkima ka esimene juurealge.



Piisava hulga juurte ilmudes võib taime ettevaatlikult potti istutada, kuid vesikultuurist substraati ümber tõstes on üsna reaalne, et olemasolevad juured uues keskkonnas hävivad.

reede, 15. märts 2019

Istutamised 2019 (7)

Täna said istutatud

  • Valge õiega katleiahübriid - vajas ammu istutamist hallitava substraadi tõttu. Vanade bulbide juured olid suures osas surnud, kuid nooremate külge jäi juuri piisavalt. Läks tagasi sama suurde potti. 
  • Tumepunase õiega väike katleiahübriid - juured kenad, sai suurema poti. Eraldasin kaks vanemat bulbi. 
  • Cattleya Memorial Chuang Wen-Hsien - vanade bulbide juured surnud, uuel bulbil aktiivsed juureotsad. Sai suurema poti ja eraldasin ühe vana lehetu bulbi. 
  • Laelia alaorii - küllaldaselt elusaid juuri, sai suurema poti. 
  • Cattleya luteola - juured võinuksid paremad olla. Sai samasse potti tagasi. 
  • Cattleya nobilior x Laelia alaorii - lagunes kahe koleda bulbi eemaldamise tõttu kolmeks jupiks. Kõik said eraldi pottidesse. 
  • Lisaks sai uuesti ümber istutatud Cattleya walkeriana var semi-alba 'Water'. Avastasin, et osa juuri mädanes natuke liiga aktiivselt. Eemaldasin mädanenud osad ja eraldasin kaks suhteliselt loperdavat bulbi. Läks väiksemasse potti. 
Kasutasin täna minu jaoks uut substraati - Cameleon. Koosneb puukoorest, kookoskiust, vähesel määral tundus olevat lisatud turbasammalt ja perliiti. Tootja kodulehel ei leia substraadi kohta mitte ühtegi viidet. Mina leidsin üksiku paki ühe lillepoe nurgast. Hind oli suhteliselt soolane, aga see oli ainus substraat, mis nägi enam-vähem välja ja ei seenetanud silmnähtavalt. Kekkilä osas tundub hetkel ikaldus olevat, kuna kõik pakid, mida ma erinevates poodides inspekteerisin, pakatasid rõõmsast seenelõhnast. 

Eraldatud vanad bulbid jätan ilmselt esialgu alles ja lükkan kuskile kappi niiskemasse keskkonda - nendest on võimalik sageli uued taimed kasvatada. 

Pleione update vol2

Tänaseks on avanenud veel kaks graatsilist õit. Kuna Pleionede õied ei ole kahjuks eriti kauakestvad, siis teen jooksvalt pilte ja spämmin neid blogisse. Tõenäoliselt on viimaste õiepungade avanemisel esimesed õied juba närbunud.
Lisaks õitele on ka juured kasvu alustanud. Pisikesed mügarikud on juba õievarte all näha. Püüan kastmisega õigesti hakkama saada, päris rohkelt vett siiski enne lehtede tulemist anda ei julge.


esmaspäev, 11. märts 2019

Pleione update

Pleione avas täna hommikuks oma esimese õie. Ilmselgelt oli sildil, nagu öeldakse, illustreeriv tähendus. Roosa asemel on õis põhiliselt valge, kerge purpurse lisandiga. Huule osas domineerivad kahvatukollane ja helepruun. Õis ise on graatsiline ja jätab isegi hapra mulje. Viis õievart on veel erinevas edenemisjärgus, loodame parimat! Kui seda taime õnnestub edukalt üle talve pidada, siis võib karta, et hangin mõned variandid veel juurde. Praegu õnneks on hooaeg läbi saamas, st taimed alustavad hooga kasvu ja sibulate saatmine pole enam mõistlik. Aga ma juba kiibitsesin kasvanduste lehekülgi, eks ole.






teisipäev, 5. märts 2019

Veenusekinga istutamine

Paphiopedilum praestans sai ümber istutatud ja tegin sellest ka mõned pildid. Ümber istutamise põhjus oli peamiselt vananenud ja komposteerunud substraat, mille tahtsin uuema vastu vahetada. Tema on jäänud paar aastat ümber istutamata. Veenusekingadele üldiselt pidavat meeldima sagedasem ümberistutamine, mõnede allikate väitel võiks seda teha isegi kaks korda aastas. Mina nii usin ei ole.

Taim ise selline. 
Ega siin mingit erilist kunsti polegi. Taim tuleb ettevaatlikult vanast potist välja õngitseda. Võib kasta kõigepealt poti kenasti läbi. Mina seekord vahetult enne istutama hakkamist ei kastnud, eelmisest korrast oli substraat veel üsna niiske. Poti keskel on näha valge aktiivne juureots.

Selline pilt läbi potiseina enne istutamist.
Tasakesi koputasin-sikutasin veenusekinga vanast potist välja. Juurte üle pole põhjust kurta. Ettevaatlikult nokkisin nende vahelt ära vana substraadi. Juuri omavahel lahti harutada ei ole tingimata tarvis, mida vähem neid traumeerida, seda parem. Surnud juured on enamasti pehmed ja paberjad, need tuleks eemaldada. Nagu kuukingadegi puhul, saab juurte seisukorrast paremini aimu, kui juured niiskeks teha. Ka selle veenusekinga torkasin korraks vette, et oleks alumise korruse seisukord paremini näha. Vanad pruuniks tõmbunud võrsejäänud võib samuti eemaldada.

Juured koos vana substraadiga. Keskel on näha seenetanud kollet. 
Vana substraat on juurte vahelt eemaldatud.
Edasi tuli valida uus pott. Kuna surnud juuri oli vähe ja enamik juuremassist säilis, läks see kodanik tagasi sama suurde potti. Ka veenusekingade puhul kehtib enamasti samasugune reegel nagu kuukingade puhul - pott olgu selline, kuhu mahub sisse juurekava ja natuke substraati ka. Liiga suur pott võib tekitada probleeme. Võrreldes kuukingaga võiks veenusekinga istutada veidi sügavamale, et juurekael jääks substraati.

Poti passitamine. Juured täidavad kenasti poti ära ja mahub piisavalt substraati ka vahele. 
Kui sobiv pott välja valitud, siis polegi muud, kui see substraadiga täita. Mina kasutan ikka sama moodust - peoga valan ettevaatlikult substraati potti, vahepeal koputan-loksutan, et substraaditükid kenasti juurte vahele kukuksid. Jõudu rakendada pole vaja ja mõned jäävad õhutaskud pole üldse probleem. Substraadi võib paar tundi enne istutama asumist likku panna, siis ei ole tarvis taime kohe pärast istutamist kasta. Mina seekord istutasin kuiva substraadiga ja likku läks pott istutamisjärgselt koos taimega. Olen teinud nii ja naa, isiklikult väga märkimisväärset vahet tulemustes märganud ei ole. Teoreetiliselt aga võiks eelnevalt niisutatud substraat ja mitte kohe istutamise järgselt kastmine mädanikuriski vähendada.

Tehtud!

esmaspäev, 4. märts 2019

Istutamised 2019 (6)

Järjekordne seltskond ümber istutatud.

  • Paphiopedilum Leeanum - potis oli kolm uut võrset ja vanade võrsete kontsud kahe pisikese võrsega. Kuna istutamise käigus toimus loomulik eraldumine, siis jagasingi taime kaheks. Kolm korralikku võrset läksid koos väiksemasse potti, kärpisin ka natuke eriti pikaks veninud juurt. Pigem kasvatagu selle asemel mitu mõõdukat. Vanaded kontsud koos pisikeste võrsetega panin 5cm potti ja läksid kappi suuremat õhuniiskust nautima. Nendele küll juuri alla ei jäänud, aga loodetavasti jaksavad uued kasvatada. 
  • Angraecum didieri - juured 5+, sai suurema poti. 
  • Cattleya bicalhoi var coerulea - enam-vähem juurte osas. Uus võrse juba kasvab, seega õige aeg istutamiseks. Sai suurema poti.
  • Cattleya walkeriana var semi-alba 'Water' - sai samuti suurema poti. 
  • Cattleya aclandiae - kolisin väiksemass potti, kuna enamik juuremassist oli surnud ja potis substraat hallitas. Loodetvasti saab hakkama. 
  • Podangis dactyloceras - tagasi samasse potti. Juurte osas võib rahule jääda. Kasvatab kahte uut võrset. 

Veel vajavad istutamist alljärgnevad taimed:
  • Paphiopedilum Black Jack
  • Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum - hetkel õitseb
  • Paphiopedilum Pinocchio - hetkel õitseb
  • Paphiopedilum venustum - kasvatab õievart
  • Phalaenopsis Mini Mark
  • Phalaenopsis parishii - kasvatab õievart
  • Ebamäärane
  • Prisma imeloom
  • Täpik
  • Valge
  • Kollakasroosa
  • Tumeroheline
  • Laelia alaorii
  • Cattleya hübriid (oranž)
  • Cattleya hübriid (valge)
  • Cattleya luteola
  • Cattleya Memorial Chuang Wen-Hsien
  • Cattleya nobilior x Laelia alaorii
  • Aerangis fastuosa - kasvatab midagi?
  • Bulbophyllum pulchellum


pühapäev, 3. märts 2019

Pleione

Täna jõudis minuni üks potike iselaadi orhideega - Pleione ehk eesti keeles virvekäpp. Täpsemat liiki või sorti ei tea, taim on ostetud Tallinna Botaanikaaia näituselt ja kui silti uskuda, võiks olla roosa õiega. Rohkem nime osas täpsustatud ei ole, seega kaldun arvama, et tegemist võib olla mingi hübriidiga, aga kindel muidugi olla ei saa. Pleione puhul pakub mulle huvi nende omapärane kasvutsükkel - suveks võib nad varjulisse kohta õue komendeerida ja talvel ei võta aknalaual ruumi (küll aga natuke külmikus) ega vaja sisuliselt mingit hooldust.

Arenevad õievarred on pseudobulbidel kenasti juba küljes. Istutusmaterjaliks tundub olevat tavaline muld, pealmine kiht tundub olevat hakitud korgipudi. Kui ma nüüd kastmisega hakkama saan, siis ehk võib ka mõne õie ära näha.

Pleioned on enamasti terrestrilised või epifüütsed heitlehised orhideed, kellel on väga selgelt välja kujunenud puhkeaeg. Talvise perioodi veedavad pseudobulbid lehetult ja juuretult jahedas, kuid mitte päris külmakraadide käes. Meie tingimustes tähendab see põhimõtteliselt seda, et puhkama pannakse need mugulad tavalisse külmkappi. Kevadel esimeste kasvumärkde ilmnemisel peaks bulbid jälle potti istutama. Sobiva hoolduse korral tegeleb taim kõigepealt õitsemisega ning seejärel kasvatab endale lehed külge. Keerulisim osa on nende puhul ikka kastmine - kasvuperioodi algul tuleks vett jagada väga ettevaatlikult, kuna taimedel juurestikku ja lehti veel pole. Liigse niiskuse korral mädanevad taimed kiiresti. Lehtede arenedes võib juba julgemalt kasta ja ka väetada.


Istutamised 2019 (5) ja -1

Täna said istutatud

  • Paphiopedilum praestans - kasvatab jätkuvalt väga rõõmsalt lehti, juured on kenad, aga õitsemisega ei tegele. Minu juurde jõudis ta eelmisest kodust just sel põhjusel, et õisi ei tulnud ega tulnud. Eelmine omanik arvas, et ehk on tema jaoks liiga jahe. Noh, minu juures on soe küll, aga õisi pole siiani näinud. Eks ootame edasi. Viitsisin mõned pildid ka klõpsida, plaanin need mingil ajal eraldi postitusena panna. 
  • Kuukingahübriidid - Table Dance, Esimene ja Rääbik. Table Dance juuri sai kärbitud ja läks tagasi samasse potti. Esimese juured olid tip-top ja sai veidi kõrgema, aga muidu sama suure poti. Rääbik on jälle rääbik. Põhjust ei ole vaja kaugelt otsida, eks ikka hooldusvead maksavad kätte. Kuna vahepealne aja- ja energiakriis ei võimaldanud taimedele korralikku hooldust pakkuda, siis esmajärjekorras jõudis kastmisring alati looduslike liikideni. Selge diskrimineerimine muidugi. Rääbik oli kõige väiksemas potis ja kuivas ilmselgelt kõige kiiremini läbi. Vanemad lehed olid vahepeal juba kenasti kortsus. Kui kastmisega jälle järje peale sain, hakkas lehtede olukord vaikselt õnneks paremaks minema. Tänasel istutamisel oli pika põua ootuspärane tagajärg kenasti näha - eemaldasin peotäie kuivanud juuri. Õnneks jäi piisaval hulgal noori juuri ka alles, seega saame hakkama. Rääbik sai ka numbri võrra väiksema poti, ikka juurtele vastavas suuruses. 
Substraadiks läks kõikidele potti DCM, mille ma Gardestist müügilt avastasin. Plaanisin küll alguses Kekkilä substraati võtta, aga pärast viimast kogemust seenetanud kotiga haaras käsi pigem DCM-i järele. Suuremate kuukingade ja katleiade jaoks eelistaksin siiski veidi suurematükilist, seega eks ma pean kuskilt normaalse Kekkilä koti ka ikkagi otsima.

Paphiopedilum King Arthur sai omale uue kodu kaasorhideehuvilise juures. Aknalauaruum on paraku piiratud ja mulle meeldivad veidi teistsugused õied lihtsalt rohkem. 

laupäev, 2. märts 2019

Kümme korda kuulsam!

Pealkiri pärineb muidugi Pantalonelt legendaarses etenduses "Armastus kolme apelsini vastu".

Aga et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et ühel päeval sain kirja Naistelehe toimetusest, kust uuriti, kas ma oleksin nõus veidi kuukingade pidamise kohta rääkima. Nii saigi järgmise Naistelehe numbrisse väike nupuke koos piltidega. Sain täna lõpuks mahti ka ise ajakirja piiluda.
Minu meelest sai enam-vähem, aga päris rahul siiski ei ole. Palusin spetsiaalselt välja jätta väljendid "kogenud orhideekasvataja" ja "jagab saladusi". Esiteks ei pea ma ennast sugugi kogenuks, veel vähem aga orhideekasvatajaks. Mina lihtsalt pean neid huvitavaid lilli, kasvatajaks klassifitseeruvad minu silmis ikka need, kes päriselt orhideede kasvatamise ja paljundamisega tegelevad. Teiseks - saladusi pole siin mingeid, kõik info on huvilistele laialt kättesaadav. Lihtsalt paljud orhideeomanikud kas lihtsalt ei huvitu või ei tule miskipärast selle peale, et elementaarsed põhitõed endale esmajoones selgeks teha.
Natuke viperusi oli ka piltide juures, kus ühe pika nimega kuukingahübriidi nimi oli vennalikult kahe erineva taime vahel ära jagatud. Üks nimetu valge kuuking sai seetõttu korraks võõrad suled külge.
Aga muidu sai püütud võimalikult palju infot piiratud ruumi ära mahutada ja ehk nii mõnigi kuukingapidaja sai ka veidike kasulikke teadmisi juurde. Kui mitte muud, siis vähemasti seda, kuhu oma kuukinga-murega pöörduda.

Üleval paremas nurgas on siiski Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle ja all väike valgeõieline nimetu kuuking, kellele miskipärast võõrad suled külge hakkasid. 

reede, 1. märts 2019

Sotsiaalmeedia staar

Lome orhideepäevik jõudis nüüd otsapidi näoraamatusse!

Olen juba pikemat aega mõtisklenud, kas teha blogi (osaliselt) inglisekeelseks või jätkata vanaviisi ainult emakeelsena. Vahel juhtub, et tahaks oma mõtteid ja ilupilte jagada toredate inimestega teistest paikadest, aga eesti keel teadupärast ei ole maailma mastaabis eriti levinud. Ja blogi tekst on neile sama mõistetav kui mulle hiina keel.

Lõpuks jõudsin otsusele, et blogi jätkab täies mahus eestikeelsena. Tegemist on nagunii eelkõige iseenda tarbeks tehtud elektroonilise päevikuga. Samas saavad lugeda ja kaasa elada ka need huvilised, kes ennast inglise keeles kodus ei tunne. Paralleelselt inglise keeles blogi pidamine oleks liiga töömahukas ja kahes keeles sama blogi raames korraga opereerida ei tundu eriti mõistlik.

Lahendusena sai loodud Facebooki eraldi leht - Lomelindae Orchids. Sinna hakkavad tõenäoliselt kogunema rohkem niisama ilupildid ja mõned lühemad kokkuvõtted. Like! :)

Vale korrus!

Tedretähniline istub juba pikemat aega õitega, aga eile märkasin juhuslikult, et õievars tuleb väheke kummalisest kohast. Lähema inspekteerimise tulemusena arvan, et tegu pole siiski õnneks  terminaalse õievarrega*, vaid täiesti tavalisel varrekesel on suund veidi nihu läinud. Lehtede vahele piiludes selgus, et seal kõrval üritab midagi veel kasvada, tõenäoliselt järgmine suunatajuta õievars. Eks seltsis on segasem. Loodetavasti ei hakka need eksinud varred järgmise lehe kasvamist segama.

*Terminaalne õievars - õievars, mis kasvab välja roseti keskelt ehk kasvupunktist. Seda esineb vahel kuukingadel. Terminaalse õievarrega taim enamasti enam normaalselt lehti kasvatada ei saa ja käitub nagu oleks kasvupunkt hävinud.