Vale korrus!

Tedretähniline istub juba pikemat aega õitega, aga eile märkasin juhuslikult, et õievars tuleb väheke kummalisest kohast. Lähema inspekteerimise tulemusena arvan, et tegu pole siiski õnneks  terminaalse õievarrega*, vaid täiesti tavalisel varrekesel on suund veidi nihu läinud. Lehtede vahele piiludes selgus, et seal kõrval üritab midagi veel kasvada, tõenäoliselt järgmine suunatajuta õievars. Eks seltsis on segasem. Loodetavasti ei hakka need eksinud varred järgmise lehe kasvamist segama.

*Terminaalne õievars - õievars, mis kasvab välja roseti keskelt ehk kasvupunktist. Seda esineb vahel kuukingadel. Terminaalse õievarrega taim enamasti enam normaalselt lehti kasvatada ei saa ja käitub nagu oleks kasvupunkt hävinud.

Jaanuarilõpune

Suur osa taimedest vajab uude substraati ümber istutamist, aga tahaksin sellega veidi viivitada, kuni ilmad kevadisemad ja päev pikem. Üks veenusekingadest on potisügavustesse mitu tütartaime kasvatanud, kes praegu välismaailma läbi potiseina uudistavad (ja kastmisel veealuse maailmaga tutvuvad). Täna avastasin, et väike minimõõdus katleia on osanud oma uued bulbid samuti tagurpidi külge kasvatada, lehed allpool substraadis. Ülejäänutel oleks niisama värskendust tarvis.

Mõned õied ka.

Phalaenopsis mannii flava on osutunud usinaks õitsejaks ja pimedamal aastaajal on kollased õied alati teretulnud.

Phalaenopsis lueddemanniana tegeleb mitme asjaga korraga. Lisaks õitele kasvatab ka keikit õievarre külge.

Paar sordinimeta kuukinga ka. Täpik ja Tedretähniline.

Phalaenopsis Anna-Larati Soekardi. Üks tema keikidest elab juba mõnda aega eraldi potis iseseisvat elu. Nüüd on tal järjekordne keiki valmimas.

Ilupildid

Kuna fotokas juba käes oli, tegin paarist kuukingast ka mõned klõpsud.

Phalaenopsis Mini Mark. Kuigi ma suutsin lasta tal jälle (see nali kordub igal aastal!) päikese käes ära põleda, siis õitsemist see ei näi segavat. Avab muudkui uusi õisi.

Tedretähniline kasvatab samuti ühekaupa õisi juurde. Temad õied püsivad väga kaua ja tundub, et talle meeldib neid puntrasse kokku koguda. Värskemad õied on kollaka-kreemja põhitooniga, mis pleegib kiiresti valkjaks. Kuna kogu kobar ripub üle poti serva, siis pidin pildistamiseks lähenema altpoolt.

Little Lady õied püsivad samuti juba päris kaua.

Paar kuukingaõit

Tedretähniline on nüüd kõik kolm õit lahti teinud ja pildistasin need kenasti üles. Viimasel pildil on punane ja töntsakas huul hästi nähtav, samuti see, kuidas lõug tahaks justkui vägisi karvaseks minna.

Tumeroheline avab samuti järjest uusi õisi. Põhivärv pleekub suhteliselt kiiresti ja nüüd ma hakkan aru saama küll, miks mul mälus nendega seoses justkui kreemikas toon oli. Huule toon on täiesti võluvalt neoonlilla.

Täpimuster

Tedretähniline alustas õitsemist. Kuigi tegemist on täiesti tavalise nimetu kuukingahübriidiga, on ta siiski üks minu lemmikutest. Mul lihtsalt on kohutav nõrkus täppide ja triipude vastu ja selle vastu kohe kuidagi ei saa. Sarnast mustrit ei ole nende supermarketihübriidide puhul eriti silma jäänud ja huul on tal ka tavapärasest veidi teistsugune - lühike, ümar ja kipub servadest narmendama. Kahju, et tema esivanemad tundmatuks jäävad, päris huvitav oleks teada, kust selline kombinatsioon tekkinud on.

07.02.2016 avanes teine õis.

Natuke õisi

Kõigepealt - juhtus jälle... Mis nad siis müüvad toidupoes väikseid kuukingasid ja veel odavalt. No siis ikka võtad ju piima, leiva ja kuukinga, eks. Kuna mul sellist tähnilist väikest veel polnud, siis noh, nüüd on. Tedretähniline. Õied on küll hirmus kobaras, nagu oleks ruumist puudus.

Õisi on teistelgi kodanikel. Brassia hübriid kekutab jätkuvalt oma 13 õiega, samuti püsivad Esimese õied kenasti küljes ja Little Sister jätab hetkel kolme järelejäänud õiega.

Vana tapeedimuster ehk Punane Triibik.

Suur valge.

Ja üks untsuläindu pilt ka, välk otsustas mitte kaasa mängida. Selline süngem tulemus.