pühapäev, 14. detsember 2014

Bulbophyllum

Bulbo edeneb ja kasvatab tõenäoliselt uut bulbi. Pildistamiseks on see natuke kehvas kohas, täpselt sildi külje all ja silt on juurte küljes kinni, mistõttu seda eemaldada (ilma juuri kahjustamata) ei saa.
Kõige suurem bulb on samuti juba minu juures kasvanud.


Kolmas advent

Self-note: Täpik ja Arlekiin said ümber istutatud. Arlekiinil juured ok, Täpikul veidi kehvem, aga ei midagi hullu.

Selgunud on Tundmatu nr2 tõeline olemus - tegu on valgeõielise miniga. Kuna mul täpselt samasuguste õitega minikuuking on juba olemas, siis ilmselt üks neist hakkab mingil hetkel endale uut kodu otsima. Õie kasvatas ta endale miskipärast nõnda, et see uudistab maailma mitte otse, vaid küljega. Pildimaterjali tuleb kah.


Esimene alustas taas õitsemist. Ühe õie pingutas avada ja seejärel otsustas pungad üle ühe ära kuivatada. Miks nõnda, ei oskagi öelda, aga kahtluse all on (taaskord) õunad - ka Arlekiin otsustas õied maha lasta ja üksikuid õisi puistasid ka teised õitsejad.


Mini Mark jätkab õievarre kasvatamist.


Väike kollane kasvatas samuti vana õievarre otsa paar uut. Selliste vanade varte otsa kipub sageli vimkaga õisi juhtuma, nii on ka temal üks õis hoopis isemoodi - miskipärast on kaks kroonlehte arenemata jäänud. Uus õievas on samuti juba sirgumas.


Prisma imeloom hakkab ilmselt oma eksistentsi lõpetama. Oma terminaalse õievarre tõttu ta edasi kasvada ei saa ja nüüd hakkavad vanad lehed surema, uusi aga juurde ei tule. Kahju, mulle ta õite värv ja kuju hirmsal kombel meeldib.



Table Dance jätkab vapralt õitsemist.


Täpikul on huvitavad õied. Ühel pool ühtlaselt täpilised, teisel pool on värv veidi laiali määritud.



Lõpuks sain uue tulija ka üles pildistatud, küll praegusel hetkel õietuna. Tutvustan - Tumeroheline.


teisipäev, 2. detsember 2014

Update 02.12.2014

Jõudsin vahepeal mõned taimed veel ümber istutada

  • Phal. bellina - on kenasti juuri kasvatanud, aga mahtus veel vanasse potti tagasi. 
  • Tumeroheline - samuti kenad uued juured. Vanadest osa oli (oodatult) ära kuivanud, eemaldasin need ja kaneelitasin lõikekohad. Mahtus tagasi oma potti. 
  • Veenuskingad - mõlemad näitasid uusi juuri, mida ameerika hübriidil oli küll vähem ja Leeanumil rohkem. Viimati nimetatu on pea terve poti neid täis kasvatanud. Keskel oli küll veidi mädanenud juuri ka, ilmselt oli tegu vanade jäänustega. Eelneval istutamisel ei saanud ma teda keskelt väga puhtaks mäletatavasti oli seal sõna otseses mõttes muld ja soga. Nüüd üritasin rohkem harida, lõikasin ära kõik mädanevad juured ja osa vanast elutust tüvest. Päris puhtaks ei saanud, aga parem ikka. Ameerika hübriid oli puhas poiss, midagi eemaldada ega puhastada ei tulnud. Läksid mõlemad tagasi oma pottidesse ja said veidi peenema substraadi kui kuukingadel. 
Viimati Bauhofist toodud taimedel avastasin mõned päevad tagasi kutsumata külalised. Kollase Oncidiumi õitel peesitas arvutul hulgal lehetäisid. Üritasin neid alguses ükshaaval ära nokkida, aga lõpuks loobusin ja võtsin kogu õievarre maha. Nagunii hakkasid juba õied ka vaikselt närbuma. Seepeale vaatasin kambria ka kullipilguga üle ja tuvastasin üksiku õnnetu villtäi. Rohkem pahalasi hetkel silma pole hakanud. 

esmaspäev, 24. november 2014

Kambriad

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, kui Bauhof saatis meile reklaami, milles teatas, et sellel nädalavahetusel on suur valik orhideesid ja orhideetarvikuid soodushinnaga. Jajah, kuna ma olin juba mõnda aega mõelnud kollase ontsiidiumi soetamisele, siis oli see loomulikult vesi minu veskile. Lai valik tähendas siis kambraid, mõnda dendrobiumi ja eri värvi kuukingi nagu ma arvasingi. Igal juhul pakuti ka kollaseid ontsiidiume, kellest üks väike isend mulle koju tuli. Lisaks kodustasin ka ühe teise kambrialise, kellega täpselt tegu, seda teab küll vist vaid looja ise. Kui kambria, siis kambria.
Ontsiidiumid olid suhteliselt nukrad, bulbid puha kortsus. Aga mul polegi ammu kedagi elustada tulnud ja hind oli ka pea olematu, niisiis ei saa viriseda. Kodus harutasin taime läbipaistmatust potist lahti, vahetasin substraadi ja puhastasin lehed alkoholiga. Saagiks üks sajajalgse moodi elukas, ämblikumuna ja loomulikult oli potis ka samblapall. Juurtega oli nii ja naa - kõik nüüd päris surnt ei ole, aga tänu samblapallile oli osa ikka üsna räbal. Aga küll ta kosub.
Kirjuõielise kambria pott oli see-eest tihkelt juuri täis ja bulbid ka korralikumad. Hind muidugi samuti korralikum. Suurema osa vanast substraadist koputasin ettevaatlikult välja ja et veidi uut substraati ka mahuks, sai kodanik numbri võrra suurema poti. Vanast potist kukkus välja kolm tigu - jälle näide selle kohta, miks on mõistlik poest toodud taimed kohe ümber istutada.

Tegin õhtul igaks juhuks mõned pildid ka. Kodanikud pidid olude sunnil ühe talvisema matka tegema minuga koos, olgugi, et korralikult paberisse pakitult, aga siiski ja pole sugugi kindel, et neil ka homme veel õied küljes on.

Edit: Mõlemad lõhnavad ka! Kollasel ontsiidiumil on õrn magus rabarberilõhn, aga kirju kambria on intensiivsema lõhnaga, mida ei oskagi millelagi võrrelda. Ehk meenutab veidike seda, kuidas sireli õis maitseb - selline natuke kibe ja huvitav ühteaegu.








laupäev, 15. november 2014

Õied, õied!

Hetkel on õitsemas seitse suurt kuukinga ning kuus väikest toimetavad praegu õievartega. Eriti tore on see, et kui kõik hästi läheb, peaks kaks tundmatut marketimini ka oma tõelise pale paljastama ehk on lootust teada saada, missugused need õietult ostetud üllatusmunad siis päriselt on.
On toimunud ka mõned muudatused seltskonnas. Maxima kollane hiiglane sai endale uue kodu ja asemele kolisid kaks järgmist marketihübriidi. Esiteks teine moosinägu, seekord siis see "õige" - tumepunased täpid valgel taustal. Tuli tema samuti Maximast, kus oli soodushinnaga ja no ei saanud ostmata jätta. Esimesest moosinäost eristamiseks jäägu tema koduseks nimeks Arlekiin. Teine uustulnuk jäi lillepoes silma oma huvitava õiega ja tuli minuga koju kaasa. Selline toredalt triibuline-täpiline, õie muster meenutab mõnda looduslikku liiki. Olgu tema koduselt siis Täpik. 
Alljärgnevalt veidi pilte kah. 


Prisma Imeloom
Moosinägu
Veel Moosinägu
Table Dance. Kontrast uue ja vana õie värvuse vahel on silmatorkav. 
Table Dance
Õitsemist lõpetav Mini Mark
Ja Mini Mark´i teine õievars
Arlekiin - uus tulija
Teine uus tulija - Täpik

teisipäev, 9. september 2014

Sügiskokkuvõte - muud kodanikud

Ehk siis Brassia hübriid ja kaks veenuskinga. Esimene vajaks küll ümber istutamist, teistel veel peaks selle asjaga mitte nii kiire olema.

  • Brassia hübriid - vaeseke on pidanud alakastmise käes virelema, aga on kenasti vastu pidanud. Juures üks suur bulb ja hetkel täies ilus õievars kenade kollaste "ämblikega". Kuigi alguses tundus, et ma temaga kohe kuidagi jutule ei saa, siis nüüd tuleb välja, et kõlbas isegi (puudulikest tingimustest hoolimata) õievars kasvatada. Uued lehed on ilma kahtlaste laikudeta, seega ehk polnudki tegu viirusega? Ka musti täppe pole enam lehtedel, neid seostasingi liigse õhuniiskusega. Ja pott on juuri täis kasvanud!
  • Paphipedilum Leeanum ja ameerika hübriid - üsna samas seisus. On kasvatanud uusi juurekesi ja uusi lehti. Elame-näeme, kas kunagi ka uued õied ilmuvad. Kastmist on saanud kindlasti vähem kui neile tegelikult sobiks, aga nad on sellest hoolimata tublid. Minu esmane hirm, et ma suudan nad kohe loojakarja saata, õnneks tundub alusetu olevat. 

Sügiskokkuvõte - suuremad kuukingad

See seltskond on metsistunud ja vajab kindlasti ümber istutamist. Enne talve katsun selle suure töö ka ära teha, aga enne pean substraadijahile minema. Kogu kõlbulik substraat kulus täna minide istutamiseks ära ja ühe koti pidin hoopis minema viskama, kuna oli kenasti seenetama läinud.

  • Esimene - vanad lehed on lõpuks kõik läinud ja algne taim elab edasi oma külgharuna. On kenasti terve suve õitsenud ja hakkab juba lõpetama, kaks viimast õiekest on veel lahti. Vajab hädasti ümber istututamist.  
  • Esimese keiki - on usinalt juuri kasvatanud. Ka uue lehe tegi, aga mingil põhjusel on see otsast veidi krõnksus. Sai koos minidega ümber istutatud veidi suuremasse elamisse, vanal potil tulid juured juba alt ja pealt välja. 
  • Maxima kollane - lehmake õitseb järjepidevalt samalt varrelt. Õied kestavad talle omaselt lühikest aega, kuid see-eest tuleb neid järjest juurde. Lehed suutsin lasta kevadel lollisti ära põleda. Tahaks ümber istutamist. Kuna tema õied on Väikese kollasega enamvähem identsed, siis tõenäoliselt mingil hetkel otsin ruumi säästmiseks Maxima kollasele uue kodu. Seni pole päriselt veel raatsinud ära anda. 
  • Moosinägu - on metsistunud, igal pool on juured! Õied on ja moosikirjalised ka, aga mitte kahjuks sellised, nagu ma lootsin. Mäletatavasti ma tahtsin tumepunaseid moositäppe valgel põhjal, aga kodaniku õied on tegelikult kollase põhjaga. Aga mis seal siis ikka, ilus on teine ikkagi ja küll ma oma "õige" moosikirju ka kunagi saan. Hädasti vajab ümberasustamist suuremasse potti. 
  • Prisma imeloom - kuna tal kasvamiseks kohta pole, siis on kodanik suve õitsemisega sisustanud. Ja õied püsisid tal oi! kui kaua! Detsembris alustas ja viimase õie kukutas nüüd augustis. Aga pole hullu, uus õievars juba taas püsti ja nupud küljes. Juuri on samuti väga palju, tahaks ilmselt uut potti.
  • Table Dance - kasvab samuti kenasti, on arendanud nii lehti kui juuri ja hetkel tegeleb rõõmsalt õitsemisega. Saaks veel mõnda aega vanas potis hakkama. 
  • Ufonaut - kasvatab uut lehte. Vanade lehtede osas on jälle kadusid, kuna kevadpäike suutis kaks lehte korralikult ära kõrvetada. Üks küll taastus ja on roheline, lihtsalt krobelise pinnaga. Teine kuivas pooleldi süsimustaks ja pidin kahjustunud osa eemaldama. Halb õnn ikka selle Ufonaudiga. Aga samas, ega üldseis ei ole sugugi halb. 
  • Valge - on ruumipuudusel pidanud leppima vähese valgusega ja paistab, et ega ta eriti sage õitseja pole nagunii. Igal juhul kodanik puhkab, kuid muidu on kenas konditsioonis. 
  • Väike kollane - tegeleb hetkel õitsemisega, küll olles sellega juba lõpusirgel. Muus osas samamoodi metsistunud nagu Moosinägu - juured igalt poolt potist väljas, ründavad nii ülevalt kui alt. Tahab hirmsal kombel ümber istutamist. 

Sügiskokkuvõte - marketiminid

Samuti enamik koosseisust tänase seisuga ümber istutatud. Juured kenad, kurtmiseks põhjust ei leia. Üks uus tulija on samuti.

  • Helelilla triibik - lõpetas mõnda aega tagasi suvise õitsemise, täna lõikasin lõpuks õitetu varre maha. Nüüd tegeleb lehe kasvatamisega. Sai numbri võrra suurema poti, kuna juured ei mahtunud enam vanasse ära. 
  • Kollakasroosa - vahepeal kippusid lehed heledamaks minema, sai ka liialt päikest. Tundub, et nüüd on kosumise aeg. Tema vajas juba ammu ümber istutamist. Juured on kenad ja neid on palju. Uus leheke samuti tulemas. Õitsemises peab juba mõnda aega pausi, aga arvestades selle aasta kesiseid tingimusi, siis anname andeks. 
  • Punane triibik - tegeleb lehe kasvatamisega ja juurte tekitamisega. Sai täna ka suurema poti uueks koduks. Õitsemises on pausi pidanud. 
  • Põõsas - on hakanud laiutama ja uued lehed on suuured. Tundub, et tema küll minimõõtu jääda ei plaani. Põõsa kolme hirmpika juurega laps sai täna eraldatud ja omaette elamisse kolitud. Põõsas ise sai samuti uue ja suurema elamise, uusi juuri on metsikult ja neist suur osa edenes juba üle vana poti serva. Lapsele leiame tulevikus uue kodu.
  • Tundmatu nr.1 ja Tundmatu nr.2 - on jätkuvalt tundmatud. Õitseda pole kumbki suvatsenud, küll aga panustavad lehtedele ja juurtele. Võimalik, et vajavad lihtsalt kosumisaega, aga tahaks ikka teada, kellega tegu on. Muidu on väljanägemiselt kabedad mõlemad. 
  • Valge mini - samuti kosub, kasvatab juurekesi ja tunneb ennast niisama mõnusalt. Õitsenud rohkem ei ole. 
  • Tumeroheline - on selline hästi tumedate kõvade ja terva otsaga lehtedega kuukingaline - vist, täpselt ei teagi, aga lehti igal juhul kasvatab külge rohkem kui enamik kuukingi. Õied peaksid olema väiksemat sorti ja kreemikad, kuid neid on ühel harul jälle palju. Algne taim kuulub mu emale, kes sai selle kunagi kingituseks ja ma olin poegadele juba üsna kaua hammast ihunud. Sobiv hetk saabus suvel, kui ema oli lõpuks oma oskusliku kastmisega enamikust substraadis olevatest juurtest lahti saanud ja taim hakkas veepuuduses lehti krimpsutama (sooks muutunud substraadis olevad juured olid lõpuks surnud ja potist välja kasvavaid juuri ema ei kastnud). Mina hõõrusin rahulolevalt käsi kokku ja alustasin päästemissiooniga. Kuna potis oli tegelikult kolm taimekest, siis eraldasin ka endale ühe ja tassisin koju. Uus substraat, seni potist väljaspoole suundunud juured said kenasti potti juhitud ja nädalaga olid lehed jälle kenad, pringid ja läikivad. Uued lehed ja juured kasvavad. Kuna osa vanadest juurtest siiski hukkus (oodatavalt), siis plaanin enne talve veel ümber istutada. Õitsemiseni läheb arvatavasti aega. 

Sügiskokkuvõte - nimelised kuukingad ja bulbo


See punt sai täna kenasti ümber istutatud, välja arvatud ainult Phal. bellina. Juured ilusad, viriseda pole eriti millegi üle.
  • Bulbophyllum nymphopolitanum - tunneb ennast väga hästi! Kasvatas endale suve jooksul hirmus rammusa neljanda bulbi, mis on kaks korda suurem kui kõige vanem bulb. Täna kolisin kodaniku uude ja veidi laiemasse potti, substraadiks männikoor. Kuna juured on peened, siis jätsin ka vana substraadi juurte vahele alles, midagi harutama ei hakanud. Uut substraati sai lihtsalt veidi juurde lisatud. Juured on elujõulised, rohelised ja neid on umbes miljon. 

Väike äratus

Vaikus on olnud pikk kui Okasroosikese uni. Erinevatel olulistel põhjustel on olnud see aasta minu jaoks mitte-orhidee-aasta ja kodanikud on pidanud elama üsna askeetlikes tingimustes. Kastmist on saanud kindlasti liiga harva ja substraadi vahetamiseni jõudsin kevade asemel alles nüüd. Sellest hoolimata on nii mõnigi usinalt õitsenud ja/või lehti kasvatanud. Kaotusi elavjõus on täpselt üks - va tumelillade õitega mini sai vastu kevadet rosetimädaniku ja mul ei olnud sel hetkel jaksu teda turgutama hakata.
Järgmiste postitustega katsun praeguse seisu kokku võtta, küll piltideta, kuna pilte lihtsalt ei ole. Teen eri gruppidele eraldi postitused, hiljem on lihtsam otsida ja orienteeruda. 

laupäev, 25. jaanuar 2014

Vaikus

Ei, ma pole oma blogi unustanud, aga lihtsalt ei ole midagi toimunud, mida kõlbaks jutuks võtta. Malbe talvine vaikus, külm ja unine. Kõik on rahulolevalt oma pottides unelemas ja tõelist kevadet ootamas. Ainus, kes üritab pinget hoida, on muidugi seesama Brassia hübriid, kellega me kuidagi jutule ei paista saavat. Näis, kas ta kevadeni suvatseb üldse vastu pidada. Praegu näitab ta põhiliselt, kuidas kõik ei kõlba, ei meeldi ja üldse. Aga noh, paremat pole pakkuda ja valik on tema - kas võtab või jätab.
Üks väike mure tahab veel samuti enne suure kevade tulemist lahendust - kust leida rulood, mis laseks taimedele vajaliku valguse läbi, ent peaks kinni ereda päikese ja suurema kuumuse. Hind võiks ka mõistlik olla. Mission impossible?

esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Nagu karta oli...

... ei meeldinud Brassia hübriidile see juurte korrastamine ja istutamine keset õitsemist ning praeguseks on ta enamiku oma õitest maha visanud. Veidi krimpsutab ka suurimat bulbi, aga see pidavat istutamisjärgselt tavapärane nähtus olema. Vaatame, mida ta edaspidi elust arvab.

Ahjaa, ameerika hübriid (veenusking) lõpetas ka õitsemise ja kuivatas vaikselt-vaikselt oma õie ära. Kuna ma ei tea, kaua ta juba enne ostmist õiega oli, siis sellepärast väga ei muretse - võimalik, et selle õie aeg saigi lihtsalt otsa. Leeanumi õis hetkel veel püsib.

teisipäev, 7. jaanuar 2014

Head ja halvad uudised

Koos eelnevas postituses mainitud kuukingaga sai koju toodud veel üks orhidee. Just nii lakooniliselt potis olev silt teataski - orhidee ja rohkem mitte midagi. Ilmselt vist ei tea tootja isegi, kellega nüüd täpselt tegu, sest eks see üks nimetu ja tuvastamata esivanematega kaubanduslik krants on. Siiski välimuse järgi julgeksin pakkuda, et tegu võib olla Brassia hübriidiga. Hea uudis ongi see, et selline vahva välimusega taim mind poes ootas. Halb uudis on jällegi see, et lehtedel olevate muutuste järgi on põhjust taimel viirushaigust kahjustada. Seda avastasin ma kahjuks alles kodus.
Poes oli ta tihedalt kuukingade vahele pakitud ja nii palju, kui näha, tundusid lehed kenad ja rohelised, bulbid samuti üsna prinkis ja kenad. Kodus avastasin, et lehtede allkülgedel on rohkesti tumedaid täppe. See ehk ei panekski kohe nii hirmsasti muretsema, sest lillepood, kust taim pärineb, on tõeliselt troopilist vihmametsa meenutava kliimaga - väljaspoolt läbi akende poodi sisse ei näe, kuna kõrgest niiskusest tingituna on aknad täies ulatuses udused ja kondentsveega kaetud. Ehk pigem kahtlustaksin niiskusest tekkinud seenkahjustust. Hoopis halvem on see, et kahel lehel on poole lehelaba ulatuses kahtlane heledama ja tumedama rohelisega muster, mis viiruse osas kohe häirekella võiks anda. Ja päris halb on see, et viirusega taime ravida ei saa, lisaks võib ta ka teisi taimi nakatada.
Esialgu siiski otsustasin oodata ja vaadata, kuna taim ise on väga lopsakas ja lihavate lehtedega. Lehti on kokku 11, pseudobulbe neli. Kuna substraat tundus olevat kõdunenud, võtsin koheselt ka istutustöö ette, hoolimata võimalikust riskist selle tõttu kõik õied kaotada. Juurte olukord oli taime väljanägemist arvestades üllatavalt kehv - ainult ühel pool oli terveid tugevaid juuri näha, enamik juurepallist moodustus surnud ja mädanevatest juurtest. Esimest korda kohtusin ka kurikuulsa samblapalliga juurte vahel, selle väljaõngitsemine võttis päris tükk tegemist. Juured olidki kõige kehvemad muidugi just samblapalli osas. Eemaldasin vana substraati nii palju kui sain. Poti suuruse jätsin samaks, uueks substraadiks DCM, nagu ka veenuskingadel.
Kolis praegu vannitoa aknale, kus ei ole teisi orhideesid. Sinna ta tõenäoliselt ka jääb.


Ämblik!

Kahjustunud leht
Kahjustunud leht lähemalt

Sombused ilmad sunnivad tegudele

Eile olin sunnitud ühe (ja üldse mitte lilledega seotud) asja otsingul poode puistama. Otsitavat ma muidugi kuskilt ei saanud, küll aga leidsin ühest lillepoest (kuhu ma loomulikult "niisama korraks" sisse astusin) kena kuukinga. Kuna minu aknale kogunev seltskond on mingil põhjusel domineerivalt lilla- ja valgekirju, siis tundus õiglane seda mõne teise värvuse soetamisega kompenseerida. Ja mis võiks olla kenamad, kui pastelselt päikeseloojangukarva õied, sellised mahedalt oranzikad-lõheroosad? Päris õige värvuse osas lähevad arvamused muidugi lahku, meespoole kirjelduse järgi olevat minu "pastelne päikeseloojang" pigem klassikaline kanapasakollane. Aga see selleks, igal juhul on tegemist lillast või valgest selgesti eristuva värvusega.
Nagu arvata, on tegemist nimetu hübriidiga. Täpsemalt pärineb taim Saksamaa kasvandusest Neon ja turustatakse teda kui Table Dance Hybrid, mis muide on registreeritud kaubamärk. Tundub, et neil on toodang vastavalt taime suurusele, õie kujule ja jumal teab veel mille alusel gruppidesse jaotatud ja vastavalt nimetatud. Lauatantsurühma on siis minu arusaamise kohaselt koondatud värviliste õitega ja keskmise suurusega kuukingad, keda saab mugavalt lauakaunistusena kasutada.
Transpordi käigus kaotas ühe kinnise õienupu ja ilmselt ei jää ka teine alles, aga see pole kuigi suur mure - küll tulevad uued ja ilusamad! Lehed tundusid kenad, said siiski igaks juhuks alkoholilahusega puhastatud. Istutasin kodaniku koheselt ümber. Siiani olen ma täiesti samblas müüduna näinud ainult minimõõtu kuukingi, aga ka see pigem midimõõtu kodanik istus 100% samblast koosnevas pallis. Kaasüürilisena leidsin mingi tõugu moodi tegelase. Juured enamvähem, tsipake kärpimist läks siiski vaja. Jäi samasse potti, millega tuli, aga substraadiks nüüdsest jämeda fraktsiooniga männikooresegu. Esialgu teiste taimedega ei tutvu, peab elu kaugemalt jälgima. Kui karantiin läbi, siis vaatame edasi, kuhu kolib.



reede, 3. jaanuar 2014

Päevakirurgia vol.2

Sama kuukinga leht, millel sai septembris otsake eemaldatud, hakkas lõigatud serva juurest uuesti kollakaks kiskuma. Vahepeal püsis kõik kenasti, muutused tekkisid alles viimase nädala jooksul. Igaks juhuks ei hakanud kauem jorutama, vaid eemaldasin kahjustunud osa lehest. Lõigatud serv sai kenasti kaneelitatud ja edasi lihtsalt ootame. Mis talle täpselt ei sobinud, ei oska hetkel öelda.

Väheke vanema uudisena panen kirja, et otsustasin detsembris Põõsa ühekordsest joogitopsist päästa ja korralikku potti ümber istutada. Plaan oli teoreetiliselt hea, kuid praktiliselt ebaõnnestus - esiteks ei vajanud Põõsas sugugi päästmist ja teiseks ei tahtnud sügavas topsis kasvanud juured madalamasse potti ära mahtuda. Kuna juurte olukord oli suurepärane, siis põhimõtteliselt piirdus aktsioon sellega, et tõstsin Põõsa tema topsist välja ja seejärel jälle sinna tagasi. Selline värskendav õhuvann lihtsalt.

Lehed ja bulbid

Uuel aastal tuleb ikka uue hooga peale hakata ja tundub, et kasvuhooaeg hakkab vaikselt kätte jõudma. Päris mitmel taimel on uus leheke rosetist nina välja pistnud. Eeskujuliku kodanikuna ei saa mainimata jätta Phalaenopsis Anna Larati Soekardit, kes oma viimase lehega ilmselt üritab rekordeid purustada ja on nõuks võtnud selle taevasse kasvatada. Välja näeb ta hetkel üsna ebaproportsionaalne. Kaugelt vaadatuna meenutab pigem reibast regatti, puri uhkelt püsti lehvimas.

Olen purjekas!
Phalaenopsis Mini mark kasvatab samuti uut lehte. Ometi on selge, et tema enda suureks hobiks ja kireks on pigem juured, kevadel peab vist suurema poti võtma, kuhu see pundar normaalselt sisse mahuks. Ka Moosinägu on naabrist eeskuju võtnud ja järgmist lehte kasvatama asunud.

Phalaenopsis Mini Mark
Moosinägu
Punasetriibuliste õitega mini otsustas samuti uue lehega alustada, mis on temast ometi äärmiselt tubli. Õitest tuli lehe kasuks siiski loobuda.


Ja Esimese külgvõrse on juba päris suur!


Bulbophyllum nymphopolitanum on samuti reipalt edenenud ja noorim bulb hakkab teistega samasse mõõtu jõudma. Pühade ajal sai mitu päeva kodust eemal oldud ja taimedel oli seetõttu ka kastmisel suurem vahe. Tagasi jõudes avastasin, et vanim bulbidest oli hakanud juba krimpsu tõmbama. Kui tavapärase kastmisreziimiga jätkasin, siis taastus kortsuv bulb väga kiiresti, mõne päevaga oli juba jälle samasugune kui enne. Ühesõnaga tahab tõesti korralikult ja tihedalt kastmist, juba kolme-neljapäevane vahe on selle taime jaoks liiga pikk. Juured kasvavad kenasti. Üks neist on ennast ümber potis oleva sildikese keerutanud ja ennast selle külge kinni haakinud nii, et pildistamise ajaks ei saa silti enam potist välja võtta.



neljapäev, 2. jaanuar 2014

Head uut aastat!

Uus aasta on käes, aknalauad revideeritud ja muutused taas dokumenteeritud. Järgneb lühiülevaade inspekteerimise tulemustest.
Maxima kollane närutab veel viimaseid õisi, uued pungad aga juba paisuvad. Tundub, et kodanik on kiiremat sorti õitseja - ruttu õied külge, korraks lahti ja ja asendame juba uutega! Aga mis ma parata saan, ju on selline kärsitu iseloom mõnel. Suur valge, Ufonaut ja Prisma imeloom jätkavad ontlikult vanade õitega.

Ufonaudi kolm kuulsat ja kummalist
Helelilla mini jätkab samuti vapralt vanade õitega, lisaks on tulemas veel kolm.



Esimese keiki püsib samuti kangelaslikult oma kahe õie küljes. Sättisin vahepeal teda paremini potti, hakkas õite raskuse mõjul juba üle serva välja kukkuma. Õisi on küll vaid kaks, aga taim ise ju imetilluke ja õied on ilmatuma pika varre otsas, üle poti serva kaugustesse suundumas.



Tumelilla mini närtsitas ära ühe õievarre (täiskoosseisus), lõikasin selle maha. Muus osas näitab kolmest kaunist graatsiast kasvamise märke ainult punasetriibuliste õitega kodanik. Ülejäänud kaks passivad. Loodame kevade peale.

Ja tundub, et minu soovunelm polnudki päris soovunelm - Dragon's Fire tõepoolest toimetab midagi õievarrega. Vaatame, mis sellest välja tuleb!

Paistab, et midagi siiski toimub!
Tundmatud minid vahivad niisama, või noh, üks kasvatab lehte ja teine juuri. Loodetavasti võtavad ikkagi suve alguseks jalad kõhu alt välja. Ma tahan ju teada, mis värvi õied neil on!