teisipäev, 29. oktoober 2013

Currlini tellimus, sügis 2013

Täna jõudsid minuni ka Currlinist tellitud kaks taime. Taimede seisundi üle väga kurta ei saa, paar murdunud juurt ja lehte käivad pika teekonnaga sageli kaasas. Üks tellitutest on Phalaenopsis Mini Mark, populaarne hübriid, mida olen juba mõnda aega tahtnud. Registreeritud aastal 1992, vanemateks Phalaenopsis Micro Nova (maculata x lobbii) ja philippinensis. Kuigi olin kursis, et taim on küll väikeste õitega, kuid ise tavasuuruses, oli kohale jõudnud kodanik üllatavalt suur. Teadsin, et tuleb 12 cm potis ja eeldasin, et seal on keskmist sorti taim piisava hulga substraadiga. Tegelikkuses üritas kodanik juba potist välja ronida. Minu mitme marketihübriidiga võrreldes suuruses olulisi erinevusi ei näe.


Taime üldine olukord päris hea, ühel lehe tipp mustendav ja mõned juured vajasid korrigeerimist. Istutasin veidi suuremasse (14 cm) potti, kuna vanas potis juurte vahele substraati oluliselt ei mahtunud. Uus pott sai täidetud veidi õhulisemalt. Kasutasin seekord Currlinist tellitud männikoort tavapärase leedukate toodangu asemel. Vaatame, kuidas see minu kastmistega sobib. Mustja lehetipu eemaldasin igaks juhuks samuti. Ümberistutatuna aknalaual.


Kuna ühel lehel on kahtlased mügarikud ja ma pole ripslaste külaskäigust veel emotsionaalselt päris toibunud, siis läks hetkel köögiaknale karantiini.


Teine tellitud taim on Phalaenopsis (või Doritaenopsis, kuidas kellelegi meeldib - tegemist sünonüümidega) Anna-Larati Soekardi. See kena primaarhübriid on registreeritud aastal 1980, vanemateks Phalaenopsis pulcherrima ja parishii. Tegemist on pisemakasvulise ristandiga, niisiis ootasin väikest taime väikeses potis. Minu üllatuseks saabus kodanik koorest plokile paigutatult. Kratsisin veidike nõutult kukalt. Samas peab tunnistama, et ega tellimisel kasvupinna kohta infot ei jagatud ja ise ei taibanud ka uurida. Plokil kasvatamisega mul kogemus puudub, aga tean, et õhuniiskus mängib olulisemat rolli, mistõttu vajavad sagedasemat poputamist kastmise ja pritsimisega. Esialgu otsustasin plokile jätta ja katsetada. Juured on juba kenasti ploki küljes kinni ja ei julgenud kangutama hakata, samuti ei tea, kuidas neid laiali kasvanud juuri kitsasse potti annaks ümber paigutada. Kastsin ta siis koos plokiga ära ja riputasin minide riiuli külge. Las ta hängib seal, kuni ma midagi paremat välja mõtlen. Muidu on üldseisund hea, kõige vanem leht on küll baasi lähedalt osaliselt lahti ja ilmselt hukule määratud, aga aktiivseid juuretippe on mitu. Pildil enne kastmist.





Sügise värvid

Ufonaut otsustas eelmisel nädalal oma vanast ja kortsunud lehest loobuda. Kõigepealt sai leht sügisele sobivad toonid ja harmoneerus värvide osas kenasti akna taga toimuvaga. Lehte eemaldama ei hakanud, lasin tal ise toimetada ja omale sobival hetkel selle maha kukutada.


pühapäev, 27. oktoober 2013

Phal. Dragon's Fire

On jätkuvalt elus ja näitab isegi vaikselt kasvamise märke. Aktiivne juureotsake substraadil on mõned mm pikemaks kasvanud (ei, ma ei käi joonlauaga mõõtmas, aga substraaditükil on visuaalselt seda kerge hinnata). Väga tore!


Pisike õievars, mis tal juba tulles küljes oli, on ka jätkuvalt roheline ja nagu oleks veidikene kosunud. Aga see viimane võib muidugi ka soovunelm olla.



Mõni sõna vanadest olijatest.

Maxima hiiglane alustas vanalt varrelt uue ringiga, vastne õievars kasvatab veel alles pungi.


Külgvõrsetega mini kasvatab usinalt lehti ja moodustab miniatuurset põõsast.


Esimese keiki sai mõni aeg tagasi emataime küljest eraldatud. Praegu mõtlen, et oleks võinud veel sellega oodata ja ehk sai vähe kiirustatud, aga mis seal enam. Keiki kasvatab põhiliselt õievart, tundub, et naabriks oleva lillaõielise miniga võidu. Esimesel pildil keiki, teisel lillaõielise mini pungad.



Ning paar päeva tagasi avastasin, et vist on keiki eemaldamine emataimele ergutavalt mõjunud. Igatahes on ta hakanud alumisest osast midagi kasvatama. Tegelikult oli seal alguses väike nupuke, mis nägi juureotsa moodi välja. Kui südamikus mädanik tekkis, siis jäi selle nupukese kasv seisma ja arvasin, et sealt enam midagi oodata ei ole. Nüüd on aga nupuke hoopis otsast teravamaks muutunud ja selgelt suurenema hakanud. Kas on ehk hoopis külgvõrset oodata?



Üllatus Röllke poolt - Bulbophyllum nymphopolitanum

Minu huvi orhideede osas on senini piirdunud rangelt monopodiaalset sorti liikidega. Kõikidest ülejäänutest olen edukalt suutnud hoiduda ja pelk mõte bulbidega taime omamisele võttis põlve kergelt värisema. Rääkimata päriselt substraati vajavatest taimedest. Jeesuke küll, ma ei oska neid kasta ega midagi. Kuukingadega on hea lihtne, vahin juured üle ja kohe selge, mis mõtted neil vee ja kastmise osas on.
Igatahes, kui Röllkest rõõmsalt kiri saadeti, et taimed Eesti poole teel ja kõigile lisatud üks taim ka kingitusena, hakkas peas väike häirekell (või sel hetkel veel häirekelluke) tööle. Ma lootsin küll, et kui ma olen ainult kuukingi tellinud, siis see oleks nagu vihje või midagi. Aga tühjagi, kodus taimi lahti pakkides olid ühel kodanikud bulbid küljes ja mina paanikas. Kodanik ise oli muidugi väike, nunnu ja vahtis haleda näoga. No kuidas sa ikka siis ütled lapsele, et otsi uus kodu? Proovime hakkama saada.
Algatuseks lõin oma "Orchid Growers Manual"i lahti. Populaarsete orhideede alt ma Bulbophyllumeid ei leidnud. Küll olid nad olemas "Specialist Orchids" peatükis. Julgustav, tõesõna! Seejärel ma googeldasin ja ei hakanud väga palju kergem. Tõesti, missugust taime tasub saata algajale kingituseks? Röllke ilmselt eeldas, et inimene, kes korraga kaks kuukinga tellib, peab olema orhideede kasvatamisel ekspert-tasemel. :D
Saatusekaaslastega küsisime abi ka foorumist ja mõned asjad said selgemaks.
Mida ma nüüd tean? Esiteks tahab sooja ja piisavat niiskust. Piserdamine meeldib. Välimuselt on veider. Ja õied (kui neid peaks kunagi tulema) haisevad. Vähemalt on, mida oodata. :P

Taim ise nägi välja selline


Bulbid on sellised


 Istutasin ümber sama suurde, ent läbipaistvasse potti, et saaks juurtel silma peal hoida. Ma ei oska ju teda kasta!


Bulbid lähemalt


Kuna leidsin pärast lahtipakkimist ühelt bulbilt musta täpikese ringi jalutamast (eemaldasin), siis sai kurgitestitud. Negatiivse tulemuse tõttu lubatud teistega seltsima. Eks tulevik näitab, mismoodi meie kooselu sujuma hakkab. Aga praegu vaatan, et päris toredake teine oma prinkis bulbidega. :D

Ümberistutatuna järgmisel päeval.


Juured ka pildile.


Röllke tellimus, sügis 2013

Lõpuks ometi kohal! Tegelikult pidid tellitud taimed siiamaile jõudma juba oktoobri teisel nädalal, aga maandusid esimese hooga kuuldavasti hoopis Hispaanias. Niisiis kaua oodatud kaunikesed.
Minu koju jõudsid kaks vahvat kuukinga ja üks omamoodi üllatus, kes tuli Röllke poolt kingitusena.
Esiteks pisike noortaim, kahe loodusliku kuukinga hübriid - Phalaenopsis Partris. Vanemateks Phalaenopsis equestris x parishii, registreeritud aastal 1965. Tegemist on miniatuurse taimega nii lehtede kui õite poolest. Loodetavasti saab ta minu pakutavates tingimustes hakkama. Teiseks üks tore looduslik kuuking, kes lisaks imeilusale õiele ka hästi lõhnab - Phalaenopsis bellina. Pärit on tema algupäraselt Borneo ehk Kalimantani saarelt. Seda taime olen juba mõnda aega maialt piilunud.

Phalaenopsis bellina

Kuna mõlemad taimed tulid läbipaistmatutes topsikutes, siis otsustasin igaks juhuks traditsioonidele kindlaks jääda ja koheselt tuttavasse substraati ning läbipaistvatesse pottidesse ümber istutada. Esimesena võtsin käsile Partrise ja veendusin, et jälle oli otsus kohene istutustöö ette võtta õige - vana poti sees asus kellegi kena pesa. Tõenäoliselt oleks sealt võinud ämblikubeebisid oodata või ehk ka midagi huvitavamat. Siiski parem karta kui kahetseda. Uus pott suurusega 6cm. Juured olid täiesti kenad, midagi kärpida ei olnud tarvis. Kaneeli siiski kasutasin ettevaatusabinõuna.

Potis olev tore pesa.


Phalaenopsis Partris kogu alastuses...


... ja juba uues kodus.


Phalaenopsis bellina juured olid väheke kehvemas seisus, ühe surnud paberja juure eemaldasin ja ülejäänud said kaneeli. Samas on vähemalt kahel juurel aktiivsed otsad, mis on rõõmustav. Sai umbes sama suure poti, tõenäoliselt 10cm (täpselt ei mäleta ja üle ei viitsi mõõta).

Phal. bellina juured.


Mõlemad kodanikud uutes korterites.


Plaanisin alguses jätta kodanikud mõneks ajaks köögiaknale karantiini, seda enam, et Partrise lehtedel on mõned veidi kahtlased kahjustused. Kuna aga kurgitest midagi ebaharilikku ei paljastanud ja hakkasin kartma, et nii väikesele taimele on seal liiga vähe niiskust ja liiga palju jahedust, siis riskisin ja kolisin mõlemad järgmisel päeval teiste taimede juurde. Kui hästi läheb, ehk näeme kaugemas tulevikus õisigi. :)

Üllatustaim väärib omaette postitust, temast räägime järgmisena.

esmaspäev, 21. oktoober 2013

Ufonaut. Jälle.

Mul ei ole vist ühtegi teist taime, kellega nii palju jändamist oleks kui selle vaese õnnetu Ufonaudiga. Pärast viimast ümberistutamist lootsin, et nüüd sai asjad joonde ja rahulik elu algab, aga tühjagi. Eelmisel korral sai substraati üsna õhuliselt pandud, et juurtel poleks liialt niiske. Kastan teda nagu kõiki teisigi - kui juured välja näitavad, et nüüd võiks vett saada. Juured muidu ongi kenakesed, aga täna avastasin, et poti põhjas substraat hallitab. Just õhuaukude kohal on endale karvase kasuka selga kasvatanud. Oh rõõmu! Oma teada potialusele vett pole jäänud ja potis sees ka pole nagu midagi kasvamas. Kontrollisin teised potid ka üle, aga pole kellegi sellist jama.
Õngitsesin kodaniku ettevaatlikult jälle potist välja, eemaldasin hallitusilmingutega osa substraadist ja pesin poti kuuma veega puhtaks. Huvitav, et männikooretükid olid üsna kuivad, samas kui söetükid olid täitsa katsudeski vesised. Viimased saidki potti männikoore vahele pandud kui kergesti kuivav substraat, naerukoht ilmselt. Igatahes korjasin sedapuhku söe välja. 
Ufonaut tagasi potti, substraati veelgi õhulisemalt - ei mahtunud rohkem ja tahtsin juuri nii vähe traumeerida kui võimalik, seega suruma väga midagi ei hakanud. Potis ta igatahes ei loksu ja las siis elabki niimoodi, osaliselt õhus. Pilti seekord ei teinud. 

neljapäev, 17. oktoober 2013

Edeneme.

Ripslasi pole pärast õievarte likvideerimist näha olnud, ptui-ptui-ptui üle vasaku õla. Päris vabalt veel siiski hingata ei julge.
Allesjäänud õievarred kasvavad, Moosinägu hakkab vaikselt elumärke näitama ja on paar aktiivset juureotsa tekitanud. Väike kollane närutas oma viimase õie ära ja suur Maxima kollane alustas uue ringiga.
Nädalavahetusel soetasin endale toreda vidina, mis näitab temperatuuri ja õhuniiskust ning sättisin selle tahatuppa taimede vahele. Esialgsed kartused eriti madala õhuniiskuse kohta õnneks tõeks ei osutunud, ööpäeva lõikes kõigub niiskuse tase ca 50-60% piires. Siiani madalaim tulemus on olnud 48 ja kõrgeim 68%, viimane küll varahommikul ja pärast pritsiga toimetamist.


Taustal minide riiul. Kuna taimede hulk on suurenenud ja aknalauale mahub neid siiski piiratud arv, siis soetasin täiesti hariliku metallist vannitoariiuli ja ladusin kodanikud sinna ritta. Pilt küll kole nagu väga udune öö, aga põhilise näeb ära. Iseenesest mahuks igale korrusele vähemalt üks taim veel.


Eile tööle minnes oli Maxima kollasel suurim pung veel kõvasti nupus. Täna hommikul koju jõudes oli aga õis juba praktiliselt lahti. Ülejäänud pungad veel ootavad ja kosuvad.



kolmapäev, 9. oktoober 2013

Uus tulija - Dragon's Fire

Eile saabus uus kodanik, jätkuvalt kuuking ja sedapuhku nimeline primaarhübriid, uhke nimega Dragon's Fire. Vanemateks Phalaenopsis venosa x corningiana. Tegemist noortaimega, kes tuli Pärnust. Suur aitäh tema saatjale, taim jõudis elusalt ja tervelt kohale!
Loodetavasti saame väikese lohetulega sõpradeks. Võrreldes nimetute poehübriididega tundub ta küll kohe hulga õrnem ja väike hirm on ikka, et kas saame hakkama. Eks aeg jälle näitab!
Portreed kah. Pruun laiguke ühel lehel on ilmselt vana vigastus, mis eelmises kodus on juba mõnda aega muutumatuna püsinud. Jälgime, aga praegu midagi muutma ei hakka.





pühapäev, 6. oktoober 2013

Iseseisev elu. Nõrkushetked poes.

Esimese keiki kasvatas hoogsalt oma kahte juurt ja venitas ka õievarre juba üsna pikaks. Tegelikult oleksin tahtnud tema iseseisvale elule saatmisega oodata, kuni õitsemine lõppeb - siis oleks emataim teda sellel ajal toetanud. Aga esiteks hakkasid juured juba nii pikaks venima, et oleks taime suuruse ja juurtega võrreldes tulnud jälle liiga suur pott võtta ja see ei oleks hea ning teiseks tahtsin enne päris külmasid selle toimetuse ära teha, lootes, et keiki on krõbedate ilmade ajaks juba oma potis kenasti kohanenud. Sestap alustas Esimese lapsuke täna pidulikult iseseisvat elu. Enne eraldamist tegin ühe klõpsu ka mälestuseks.


Vaatame, kuidas keiki uue eluga kohaneb. Loodetavasti saab hakkama, kuigi mugav elu on läbi ja toime tulemiseks peab juured usinalt tööle panema. Istutasin peenemasse kooresegusse, pärast lisasin pealmisele osale ka veidi turbasammalt niiskust hoidma. Poti suuruseks 6, istub koos istutuspotiga Karumsi maiusetopsis, kus kivid ja veidi vett - hoiab niiskustaset ja samal ajal ei puutu juured veega otseselt kokku. Kolis aknalauale ema kõrvale. Pildil veel ilma samblata.


Õhtune poeskäik lõppes jälle ühe nimetu mini kojutarimisega, nõrk nagu ma olen, kui kuukingi kuskil peaaegu tasuta ära jagatakse. Selle konkreetse kodaniku eest kasseeriti täpselt 1 euro. Õietu, kuid muidu üsna kabe isend. Päästsin ta kivikõvaks kuivanud samblapalli seest välja, sai sama poti koos uue kooreseguga ja veidikese turbasamblaga pinnakatteks. Õite värvus selgub loodetavasti tulevikus.


neljapäev, 3. oktoober 2013

Sõda ei ole veel läbi. Kurgikatse vol.3

Nädalake vaikust ja ripslased jälle platsis. Sedapuhku lillaträpsuliste õitega kuukingal, kes koos kadunud kannatajaga septembri alguses kingiti. Taas lendlemas kedagi ei kohanud, taim ise püsib kena ja kuigi ma iga päev üritan kõik kuukingad üle vaadata, siis oli senini totaalne vaikus. Aga mõned päevad tagasi avastasin, et lillaträpsuline hakkab uusi pungi kuivatama, nii üle ühe närutas ära. See äratas veidike kahtlust ja uurisin intensiivsemalt. Eile õnnestus siis õievarrelt lõpuks kolm ripslast tabada, istusid seal uimaste nägudega. Selget kollet või munemispaika hoolimata otsimisest ei tuvastanud, taime lehed tunduvad kõik kahjustusteta. Lillaträpsuline resideerus mul vahepeal teises toas ülejäänud taimede juures, aga seal kasvatavad mitu kodanikku hetkel pungi või õievart ilma nähtavate probleemideta. Sülitan nüüd kolm korda üle vasaku õla. Pärast kodanik Tooni likvideerimist kolisin lillaträpsulise elutoa aknale just sinna, kus enne Tooni elutses. Aknalaua desosin eelnevalt küll alkoholilahusega, aga mine tea muidugi.
Kaks leitud ripslast lömastasin niisama, ühele pritsisin veidi alkoholi krae vahele ja korjasin siis marlitupsuga ära. Selgus, et alkoholi tavitamisel on saabuv surm pea silmapilkne. Puhastasin igaks juhuks kõik lehed sama alkoholilahusega ja kuna kaotada polnud väga midagi, siis ka õievarred.
Ööseks riputasin kurgid välja. Saagiks taas mõned hooghännalised ja paar lestalist, rohkem ei kedagi. Tundub, et kurgisõpru mul palju ei ole.
Täna kontrollisin lillaträpsulise taas üle. Lehed, õievarred olid asustamata, aga ühe ripslase avastasin õiel kükitamas. Taas katse alkoholiga - silmapilkne surm. Kuna osa pungadest olid küll elujõulised, ent selgete kahjustusmärkidega ja lehtedel hetkel midagi kahtlast silma ei hakanud, siis järeldasin, et põhitegevus on toimunud õievarrel. Ja kuigi arenevatest pungadest ja saamata jäänud õitest on väga-väga kahju, lõikasin terve õievarre ratsionaalsetel kaalutlustel maha. Lehed puhastasin uuesti alkoholiga.
Sama aknalaua teises servas elavad ka Prisma imeloom ja suur valgeõieline kuuking, mõlemad usinasti õievarsi ajamas. Imeloomaga tundub kõik korras, aga valgeõielisel oli üks pungadest imelik. Igaks juhuks lõikasin ka selle õievarre ära ja mõlemad taimed said alkoholiga üle käidud.
Elame-näeme, mis edasi saab.


teisipäev, 1. oktoober 2013

Järgmine päästmine. Moosinägu.

Haigus süveneb. Kuigi käsi enam iga suvalist kuukinga ostma ei kisu, siis eile ei suutnud surijate rivist niisama mööduda ja pidin ühe jälle koju vedama. Tegelikult läksin Bauhofi hoopis muud asja vaatama, aga eks ta ole. Ja veel tegelikult on mul ammu olnud mõte üks moosikirjaline arlekiin soetada - no ikka tumepunaste tilkadega valgel põhjal ja ilmtingimata selline, millel huulel ka kollast hulgas. Nagu ikka, kui ma midagi tahan, siis see konkreetne artikkel kaob kaubandusest välgukiirusel ja päris sellist kena arlekiini polnud mõnda aega kuskil näinud. Eile Bauhofis olid sedapuhku täiesti olemas, tsellofaani pakitud ja peris kenake hind kõrval, väidetavalt soodus, khm. Kui ma võrdlen sorditaimede hinda netipoodides ja siis nendesamuste marketihübriidide hinda ehituspoodides, siis nagu ei kisu eriti seda raha sinna viimasesse jätma. Aga see selleks.
Igatahes avastasin ma sealtsamast terve suure lauatäie semi-laipu, kahel veel õievarred ühe närbunud õiega küljes. Ning kui selgus, et need olid just seda õiget värvi kuukingad, lisaks üle kolme korra odavama hinnaga, siis ma lihtsalt pidin ühe neist koju lohistama. Teisest küljest - ega see täisjõus õitseva kuukinga ostmine pole pooltki see. Kui on taim ikkagi ise üles putitatud, siis on rõõm edenevast taimest ja uutest õitest kohe kuidagi magusam. Ja kogemusena jälle lihtsalt hindamatu! 
Õievarre lõikasin juba poes maha, pakkisin taime kahekordselt paberisse ja lootsin, et teel koju külm liiga ei tee. Kodus lasin natuke paberis olla ja pakkisin siis lahti, et kohe ka ümber istutada. On hakanud meeldima see kohene oma tuttavasse substraati istutamine - näen kohe ära juurte tegeliku olukorra, oskan paremini pärast kastmisega arvestada ja lisaks väldin üllatusi substraadiga kaasa tulnud fauna osas. Elu on näidanud, et poest võib taime potis igasuguseid tegelasi kaasa reisida. 

Uus moosinägu enne istutamist, paberist lahti pakituna. Aktiivset otsa oli natukesekene näha kahel õhujuurel. 



Lehed puhastatud ja kohe rõõmsam olla!



Aktiivseid juuri küll praktiliselt ei ole, aga samas polnud seis nii hull kui kartsin. Pahasti ainult see, et koledad osad on juurte keskel, samas kui suur hulk juurt või õigemini velameni allpool on väga kena. Jätsin praegu sellised koledad kohad alles, kuna juur ise töötab ja taimel on neid vaja. Kaneelitasin lihtsalt üle ja eks me näeme, mis saama hakkab. Potis elutsenud kõrvahark sai samuti eemaldatud. Potist väljavõetuna unustasin kahjuks pilti teha, tuhin oli nii suur. :D

Läks tagasi 12 cm potti ja edasi kolis köögiaknale üksikvangistusse karantiini eesmärgil. Kui mitme nädala jooksul ühtegi pahalast välja ei ilmu, siis lubatakse seltskonda.