pühapäev, 27. oktoober 2013

Röllke tellimus, sügis 2013

Lõpuks ometi kohal! Tegelikult pidid tellitud taimed siiamaile jõudma juba oktoobri teisel nädalal, aga maandusid esimese hooga kuuldavasti hoopis Hispaanias. Niisiis kaua oodatud kaunikesed.
Minu koju jõudsid kaks vahvat kuukinga ja üks omamoodi üllatus, kes tuli Röllke poolt kingitusena.
Esiteks pisike noortaim, kahe loodusliku kuukinga hübriid - Phalaenopsis Partris. Vanemateks Phalaenopsis equestris x parishii, registreeritud aastal 1965. Tegemist on miniatuurse taimega nii lehtede kui õite poolest. Loodetavasti saab ta minu pakutavates tingimustes hakkama. Teiseks üks tore looduslik kuuking, kes lisaks imeilusale õiele ka hästi lõhnab - Phalaenopsis bellina. Pärit on tema algupäraselt Borneo ehk Kalimantani saarelt. Seda taime olen juba mõnda aega maialt piilunud.

Phalaenopsis bellina

Kuna mõlemad taimed tulid läbipaistmatutes topsikutes, siis otsustasin igaks juhuks traditsioonidele kindlaks jääda ja koheselt tuttavasse substraati ning läbipaistvatesse pottidesse ümber istutada. Esimesena võtsin käsile Partrise ja veendusin, et jälle oli otsus kohene istutustöö ette võtta õige - vana poti sees asus kellegi kena pesa. Tõenäoliselt oleks sealt võinud ämblikubeebisid oodata või ehk ka midagi huvitavamat. Siiski parem karta kui kahetseda. Uus pott suurusega 6cm. Juured olid täiesti kenad, midagi kärpida ei olnud tarvis. Kaneeli siiski kasutasin ettevaatusabinõuna.

Potis olev tore pesa.


Phalaenopsis Partris kogu alastuses...


... ja juba uues kodus.


Phalaenopsis bellina juured olid väheke kehvemas seisus, ühe surnud paberja juure eemaldasin ja ülejäänud said kaneeli. Samas on vähemalt kahel juurel aktiivsed otsad, mis on rõõmustav. Sai umbes sama suure poti, tõenäoliselt 10cm (täpselt ei mäleta ja üle ei viitsi mõõta).

Phal. bellina juured.


Mõlemad kodanikud uutes korterites.


Plaanisin alguses jätta kodanikud mõneks ajaks köögiaknale karantiini, seda enam, et Partrise lehtedel on mõned veidi kahtlased kahjustused. Kuna aga kurgitest midagi ebaharilikku ei paljastanud ja hakkasin kartma, et nii väikesele taimele on seal liiga vähe niiskust ja liiga palju jahedust, siis riskisin ja kolisin mõlemad järgmisel päeval teiste taimede juurde. Kui hästi läheb, ehk näeme kaugemas tulevikus õisigi. :)

Üllatustaim väärib omaette postitust, temast räägime järgmisena.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar