Esimese keiki kasvatas hoogsalt oma kahte juurt ja venitas ka õievarre juba üsna pikaks. Tegelikult oleksin tahtnud tema iseseisvale elule saatmisega oodata, kuni õitsemine lõppeb - siis oleks emataim teda sellel ajal toetanud. Aga esiteks hakkasid juured juba nii pikaks venima, et oleks taime suuruse ja juurtega võrreldes tulnud jälle liiga suur pott võtta ja see ei oleks hea ning teiseks tahtsin enne päris külmasid selle toimetuse ära teha, lootes, et keiki on krõbedate ilmade ajaks juba oma potis kenasti kohanenud. Sestap alustas Esimese lapsuke täna pidulikult iseseisvat elu. Enne eraldamist tegin ühe klõpsu ka mälestuseks.
Vaatame, kuidas keiki uue eluga kohaneb. Loodetavasti saab hakkama, kuigi mugav elu on läbi ja toime tulemiseks peab juured usinalt tööle panema. Istutasin peenemasse kooresegusse, pärast lisasin pealmisele osale ka veidi turbasammalt niiskust hoidma. Poti suuruseks 6, istub koos istutuspotiga Karumsi maiusetopsis, kus kivid ja veidi vett - hoiab niiskustaset ja samal ajal ei puutu juured veega otseselt kokku. Kolis aknalauale ema kõrvale. Pildil veel ilma samblata.
Õhtune poeskäik lõppes jälle ühe nimetu mini kojutarimisega, nõrk nagu ma olen, kui kuukingi kuskil peaaegu tasuta ära jagatakse. Selle konkreetse kodaniku eest kasseeriti täpselt 1 euro. Õietu, kuid muidu üsna kabe isend. Päästsin ta kivikõvaks kuivanud samblapalli seest välja, sai sama poti koos uue kooreseguga ja veidikese turbasamblaga pinnakatteks. Õite värvus selgub loodetavasti tulevikus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar