Järgmine päästmine. Moosinägu.

Haigus süveneb. Kuigi käsi enam iga suvalist kuukinga ostma ei kisu, siis eile ei suutnud surijate rivist niisama mööduda ja pidin ühe jälle koju vedama. Tegelikult läksin Bauhofi hoopis muud asja vaatama, aga eks ta ole. Ja veel tegelikult on mul ammu olnud mõte üks moosikirjaline arlekiin soetada - no ikka tumepunaste tilkadega valgel põhjal ja ilmtingimata selline, millel huulel ka kollast hulgas. Nagu ikka, kui ma midagi tahan, siis see konkreetne artikkel kaob kaubandusest välgukiirusel ja päris sellist kena arlekiini polnud mõnda aega kuskil näinud. Eile Bauhofis olid sedapuhku täiesti olemas, tsellofaani pakitud ja peris kenake hind kõrval, väidetavalt soodus, khm. Kui ma võrdlen sorditaimede hinda netipoodides ja siis nendesamuste marketihübriidide hinda ehituspoodides, siis nagu ei kisu eriti seda raha sinna viimasesse jätma. Aga see selleks.

Igatahes avastasin ma sealtsamast terve suure lauatäie semi-laipu, kahel veel õievarred ühe närbunud õiega küljes. Ning kui selgus, et need olid just seda õiget värvi kuukingad, lisaks üle kolme korra odavama hinnaga, siis ma lihtsalt pidin ühe neist koju lohistama. Teisest küljest - ega see täisjõus õitseva kuukinga ostmine pole pooltki see. Kui on taim ikkagi ise üles putitatud, siis on rõõm edenevast taimest ja uutest õitest kohe kuidagi magusam. Ja kogemusena jälle lihtsalt hindamatu! 

Õievarre lõikasin juba poes maha, pakkisin taime kahekordselt paberisse ja lootsin, et teel koju külm liiga ei tee. Kodus lasin natuke paberis olla ja pakkisin siis lahti, et kohe ka ümber istutada. On hakanud meeldima see kohene oma tuttavasse substraati istutamine - näen kohe ära juurte tegeliku olukorra, oskan paremini pärast kastmisega arvestada ja lisaks väldin üllatusi substraadiga kaasa tulnud fauna osas. Elu on näidanud, et poest võib taime potis igasuguseid tegelasi kaasa reisida. 

Uus moosinägu enne istutamist, paberist lahti pakituna. Aktiivset otsa oli natukesekene näha kahel õhujuurel. 

Lehed puhastatud ja kohe rõõmsam olla!

Aktiivseid juuri küll praktiliselt ei ole, aga samas polnud seis nii hull kui kartsin. Pahasti ainult see, et koledad osad on juurte keskel, samas kui suur hulk juurt või õigemini velameni allpool on väga kena. Jätsin praegu sellised koledad kohad alles, kuna juur ise töötab ja taimel on neid vaja. Kaneelitasin lihtsalt üle ja eks me näeme, mis saama hakkab. Potis elutsenud kõrvahark sai samuti eemaldatud. Potist väljavõetuna unustasin kahjuks pilti teha, tuhin oli nii suur. :D

Läks tagasi 12 cm potti ja edasi kolis köögiaknale üksikvangistusse karantiini eesmärgil. Kui mitme nädala jooksul ühtegi pahalast välja ei ilmu, siis lubatakse seltskonda.