teisipäev, 23. august 2016

Kolm õde

Hetkel õitseb mu magamistoas korraga kolm veenusekingade hübriidi.

Vasakul Paphiopedilum Pinocchio, keskel Paphiopedilum Maudiae 'Femma' ja paremal Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum.

teisipäev, 16. august 2016

Juuretud veenusekingad, update

Väike vahekokkuvõte juuretutest veenusekingadest, mis õnneks enam nii juuretud ei olegi.
Täiesti juuretuks jäänud Ameerika hübriid tõenäoliselt King Arthur on jätkuvalt männikoores ja praeguseks võib teda juba päris juureliseks pidada. Vähemalt neli aktiivset juureotsa on kenasti näha ja uued juured on poti põhjani jõudnud kasvada. Tema pärast ei ole enam üldse muret.



Paphiopedilum delenatii alba on samuti tubli olnud ja potis on näha vähemalt kaks uut juurt. Tundub, et seekord läks õnneks ja uut taime tellima ei hakka. Tema sai pika pirtsutamise tõttu Substrali substraati asustatud ja tundub, et talle seal meeldib.


Paphiopedilum concolor. Tema pärast oli juba mure väga suur. Kaks vanemat juurt ikkagi hävinesid ja taim jäi praktiliselt täiesti juuretuks. Kuna minu juures on ta näidanud ennast suhteliselt kapriisse kodanikuna, ei julgenud ka palju loota. Istutasin ta samuti Substralisse, kastan vihmaveega (lisan regulaarselt sinna väetist) ja praeguseks on esimesed edusammud olemas. Vähemalt üks juur on kasvamas!


Paphiopedilum fairrieanum on samuti tubli olnud ja vähemalt kaks uut juurt kasvatanud. Tema on ka Substrali substraadis ja paistab sellega rahul olevat.


Tundub, et vähemalt väikestes pottides sobib minu juures veenusekingadele Substrali substraat rohkem kui tavaline männikoor. Võimalik, et pisikestes pottides kuivab koor liiga kiiresti läbi, mis veenusekingadele ei meeldi. Üritan küll silma peal hoida, aga alati ei taba õiget momenti ära või ei ole aega kohe kastma tormata. Seega kasutan ka edaspidi Substrali julgemalt. Suurtes pottides on jätkuvalt männikoor ja ei näe probleeme olevat, aga suured potid teadupärast hoiavad ka kauem niiskust.

esmaspäev, 15. august 2016

Heleroosa

Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum õitseb minu juures esimest korda. Õie avanemine võttis ikka aega, mitu päeva kohe. Ja teisest rosetist on samuti ilmselt õievart oodata. Õis ise on heleroosa ja täpiline ning üsna suur. Seetõttu panin lõpuks ka varrele toe alla, muidu hakkas see õie raskuse all liiga laiali vajuma ja mulle see ei meeldinud.



neljapäev, 11. august 2016

Väikesed kuukingad - ümberistutamine

Istutasin täna väikesed kuukingad ümber. Põhiliselt seetõttu, et pottide põhja oli liigselt mustjasrohelist vetikat kogunenud ja see mulle ei meeldinud. Kasutasin eelneval istutamisel substraadi hulka segatuna purustatud savigraanuleid. Algul tundus selline segu väga hea olevat, hoidis rohkem niiskust ja taimed kasvasid hästi, mistõttu kasutasin seda enamike kuukingade pottides, aga pikema aja jooksul hakkas vetikas kogunema ja tundus, et ka juurtele see savigraanuline osa enam ei meeldinud.
Nende taimede juurte osas ma probleeme ei kartnud olevat, läbi poti seinte tundus olukord kena. Nii oligi, kurta millegi üle polnud. Vanu juuri eemaldasin imevähe ja sedagi põhiliselt seetõttu, et taim samasse potti tagasi mahutada. Substraadiks läks kõikidele DCM, seekord täiesti sõelumata kujul ehk jätsin peenikesema pudi ka sisse. Väikesed potid kuivavad muidu maru kähku läbi.

Kõigepealt Phalaenopsis lobbii. Temale meeldib eelkõige juuri kasvatada, aga lehtedelgi pole viga. Natuke kärpisin ja läks tagasi vanasse 8cm potti.


Phalaenopsis parishii. Täiesti kenad juured, eemaldada polnud midagi tarvis. Tagasi vanasse 6cm potti.


Phalaenopsis thailandica. Eemaldasin paar vana väikest juurt ja sai imevähekese suurema poti - 5,5cm potist kolis 6cm potti.


Phalaenopsis Partris. Uhke juurekogumiku omanik. Läks siiski oma vanasse 8cm potti tagasi.

esmaspäev, 8. august 2016

Õitsejad, vol...

Pisike tubli Haraella retrocalla õitseb taas ja seekord jälle normaalsete õitega. Võtsin ta täna kapist välja, et üks kollaseks ja plekiliseks kiskuv leheots igaks juhuks maha lõigata (kahtlustan päikese liigset mõju) ning tegin siis juba pilti ka. Üks õis on hiiglaslik ja piilub maailma kelmikalt tagurpidi, teine on väiksem ja kõõritab nukralt rippudes üle poti serva.



Nimetu kuukingahübriid Little Lady on samuti taas õites ja kui eelmisel korral olid õied pea ühtlaselt valged, siis nüüd on need päris tuntavalt kreemika alatooniga, kohati isegi õrna kuldkollase läikega.



Kaunitar ja koletis

Kaks veenusekinga on õitsemist alustamas ja paisutavad üksteise võidu pungasid. Paphiopedilum Maudiae 'Femma' õrna ja elegantse luigekaela kõrval näevad mitmed teised veenusekingad oma õievartega välja nagu töntsakad pommid. Mõnel lihtsalt on stiili!

Dendrobium phalaenopsise hübriid

Jaanuaris Bauhofi leiunurgast koju toodud Dendrobium phalaenopsise hübriid jõudis esimeste õiteni. Kuna ostetud oli ta loomulikult õietuna, siis oli uudishimu suur. Õitsemist alustas kahel õievarrel ja õied ise osutusid valge-lillakirjuteks ehk siis polegi kõige hullem variant. Ma ise natuke küll lootsin, et järsku satub midagi rohekat või siis täiesti valge variant, aga pole lugu. Lõhna küll kahjuks üldse ei ole. Aga pungad on see-eest tõeliselt lahedad, nagu keegi oleks väikesed konstakingad järjest ritta paigutanud.



reede, 5. august 2016

Vandalised

Väike vandakeiki ja Ascocentrum miniatum said täna potti kolitud. Ma juurdlesin juba pikemat aega, mida nende kodanikega teha. Seni nad olid mul lihtsalt lahtiselt aknalaual suure vanda klaasvaasi servale toetatud. Päris potti ei julgenud panna, kuna esiteks suutsin ma substraadis vahepeal Ascocentrumi juured maha suretada ja teiseks ega need vabalt kasvanud uued juured enam tavalisse potti ei mahukski, on teised igasse ilmakaarde laiali. Seega olin jõudnud järeldusele, et kõige parem oleks neile selline plastikust väike korv, millises vandasid traditsiooniliselt muidu müüakse. Ainuke konks oli selles, et niisama neid poodides müügil ei ole ja tellimustega samuti päris selliseid ei leidnud. Eile aga tuli juhuslikult see teema vandasid pidava kaasorhideehuvilisega jutuks ja mure sai kohe lahenduse, kuna tal olid sellised korvid täiesti olemas.
Väiksemasse istutasin Ascocentrumi ja suuremasse vandakeiki. Täiesti kõhutunde ajel lisasin korvi ka mõned tükid suurekaliibrilist männikoort. Vaatame, mis kodanikud sellest arvavad.

Schwerter ja Currlin, 2016

Seekordse tellimusega lisandus kaks taime.
Esiteks Dendrobium margaritaceum, õige nimega küll Dendrobium christyanum, on lõhnava õiega väikesekasvuline dendroobiumiliik Aasiast. Seda tüüpi dendroobiumid mulle üldiselt meeldivad ja kuna hind oli ka täitsa soodne, siis otsustasin seekord tellida.
Taimel on kaks uut võrset, mis jätsid mulje, nagu kasvaksid potis pisikesed palmipuud. Pseudobulbid on nagu väikesed ümmargused nupud. Kasvupinnaseks oli sammal, mis tõele au andes ei näinud enam sugugi hea välja ja kartsin juurte osas halvimat, seda enam, et taim täiesti loksus potis. Hakkasin istutama.



Õnneks ja minu suureks üllatuseks osutus seekord olukord kardetust hoopis paremaks. Koledast samblast koorusid välja täiesti kenad juured. Eemaldama midagi ei hakanud, paar surnud juurt ei tee potis midagi hullu. Istutasin 6cm potti, substraadiks sambla asemel männikoor. Need väikesed ümarad pseudobulbid on ikka vahvad!




Teine taim on järgmine Angraecum minu kogus. Täpsemalt Angraecum didieri. Taim, mida ma olen paaril varasemal tellimusel kaalunud võtta, aga olen siiski mõne muu isendi kasuks otsustanud. Kuigi tegu on üsna väikesekasvulise liigiga, kipub ta siiski veidi pikemaks venima, kui mulle meeldiks ja seetõttu ma nii kiirelt tema kasuks otsustanud polnudki.
Igal juhul osutus saabunud isend kobedaks ja sildi järgi on tegu Currlini taimega. Jäin siiski traditsioonidele truuks ja istutasin ta oma substraati ümber. Taim sai ka veidi suurema poti.