Pariisitar

Phalaenopsis parishii kõik kolm õit on nüüd lahti. Lõhn on ka jätkuvalt imeline!

Ilupildid

Saabunud kevade talve puhul tegin õitsevatest kodanikest mõned ilupildid.

Phalaenopsis parishii tegi seekord neli õit ja hommikuti on taimekapis taas imehea parfüümilõhn.

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle iluleb kahe õiega, kolmas on pungana kasvamas. Õied on kahvatuma tooniga kui varem. See on ilmselt kasvutingimustest tulenev muutus.

Väike kollaseõieline dendroobiumihübriid on regulaarne ja väsimatu õitseja. Vaatame, kuidas tal sel aastal kedriklestadega suhted kujunevad. Vast õnnstub tal ikkagi kunagi tikutopsist veidi suuremaks sirguda.

Väikesed kuukingad - ümberistutamine

Istutasin täna väikesed kuukingad ümber. Põhiliselt seetõttu, et pottide põhja oli liigselt mustjasrohelist vetikat kogunenud ja see mulle ei meeldinud. Kasutasin eelneval istutamisel substraadi hulka segatuna purustatud savigraanuleid. Algul tundus selline segu väga hea olevat, hoidis rohkem niiskust ja taimed kasvasid hästi, mistõttu kasutasin seda enamike kuukingade pottides, aga pikema aja jooksul hakkas vetikas kogunema ja tundus, et ka juurtele see savigraanuline osa enam ei meeldinud.
Nende taimede juurte osas ma probleeme ei kartnud olevat, läbi poti seinte tundus olukord kena. Nii oligi, kurta millegi üle polnud. Vanu juuri eemaldasin imevähe ja sedagi põhiliselt seetõttu, et taim samasse potti tagasi mahutada. Substraadiks läks kõikidele DCM, seekord täiesti sõelumata kujul ehk jätsin peenikesema pudi ka sisse. Väikesed potid kuivavad muidu maru kähku läbi.

Kõigepealt Phalaenopsis lobbii. Temale meeldib eelkõige juuri kasvatada, aga lehtedelgi pole viga. Natuke kärpisin ja läks tagasi vanasse 8cm potti.

Phalaenopsis parishii. Täiesti kenad juured, eemaldada polnud midagi tarvis. Tagasi vanasse 6cm potti.

Phalaenopsis thailandica. Eemaldasin paar vana väikest juurt ja sai imevähekese suurema poti - 5,5cm potist kolis 6cm potti.

Phalaenopsis Partris. Uhke juurekogumiku omanik. Läks siiski oma vanasse 8cm potti tagasi.

Perekond

Juhtus nii, et ühel ajal sattus minu juures õitsema peaaegu perekond. Tegin võrdluseks pildi. Tegelikult täitsa huvitav vaadata, kes kelle nägu on. "Lapsekese" rollis siis Phalaenopsis Partris (vasakul), õnnelikud vanemad on Phalaenopsis equestris (keskel) ja Phalaenopsis parishii (paremal).

Õitsevad

Phalaenopsis parishii kolm õit on nüüd lahti. Tegin pilti ka.

Phalaenopsis Flores Moon muutub järjest tumedamaks, praeguseks on õis juba korralik rammus tibukollane. Mulle juba täitsa meeldib!

Sugulased

Kuna eelnevas postituses juba sugulastest juttu tuli, siis mõtlesin nad ka täiesti eraldi postitusse kokku panna.

Niisiis - alamperekond Parishianae, terve kambaga ühed minu lemmikud kuukingade hulgas. Üheks eripäraks on nende puhul see, et oma looduslikes kasvukohtades on nad vastavalt tingimustele heitlehised. Kultuurina enamasti küll mitte, kuna kasvutingimused ei ole nõnda ekstreemseid kui nende looduslikus kodus. Lisaks on neil kõikidel omapärane huul ja õie kuju järgi on selle seltskonna liigid päris kergesti äratuntavad.
Varasemalt on alamperekond Parishianae koosnenud neljast liigist, nimelt:

• Phalaenopsis appendiculata
• Phalaenopsis gibbosa
• Phalaenopsis lobbii
• Phalaenopsis parishii

Praeguseks peaks liike olema veidi rohkem. Phalaenopsis gibbosa nimetus anti uuele liigile ja endine gibbosa on nüüd Phalaenopsis thailandica, mis muidugi on päris omajagu segadust tekitav. Lisaks on olemas suhteliselt värskelt kirjeldatud Phalaenopsis malipoensis, mida osa autoreid käsitleb eraldi liigina ja osa jälle Phalaenopsis lobbii variatsioonina.

Minul on neist liikidest olemas kolm - lobbii, parishii ja thailandica. Phalaenopsis appendiculata on mul küll juba pikemat aega soovilistis olemas, aga seda liiki ei ole väga laialdaselt saada. Phalaenopsis malipoensis on ilmselt plaanis samuti soetada, gibbosa osas olen hetkel ettevaatlikult meelestatud ja seda kahel põhjusel. Esiteks on gibbosa minu jaoks kõige ilmetuma õiega. Teiseks murekohaks on kestev segadus kahe liigiga.

Aga olemasolevad õied on võrdluseks siin. Phalaenopsis lobbii õis on kõige suurem, parishii oma veidi väiksem ja thailandica kõige pisem. Huule värvused samuti erinevad - lobbii huul on pruunikas, parishiil korralik veinipunane ja thailandical teoreetiliselt kollaste märgistega. Minu thailandica osutus väga kahvatuks klooniks ja tema märgised on pigem helepruunid.

Phalaenopsis thailandica

Phalaenopsis lobbii

Phalaenopsis parishii

Phalaenopsis parishii

Minu miniatuursete kuukingaliikide kolmikust alustas viimasena õitsemist Phalaenopsis parishii. Õie kuju on neil kõigil päris sarnane, suuremad erinevused on ainult õie suuruses ja värvuses. Ja muidugi lõhn - tuntav (ja väga meeldiv!) aroom on ainult Phalaenopsis parishiil, teised on vähemalt minu nina jaoks küll olulise lõhnata.

Kaks punga on veel valmimas. Vahepeal jäi muude tegemiste tõttu kastmisel veidi pikem vahe ja tulemus oli ka kohe käes-  tipmised pungad kuivatas ludinal ära. Pole viga, tal alles esimene õitsemine ja kolmest õiest on esialgu enam kui küll. Huul on kena veinipunane ja õie suurus jääb kusagile Phalaenopsis thailandica ja Phalaenopsis lobbii vahele.

Schwerteri tellimus II, 2015

Schwerterist saabus selle aasta teine tellimus. Sedapuhku sai tellitud neli noortaime, mille õitsemiseni läheb veel omajagu aega.

Dokumenteerin ükshaaval.
Kõigepealt Paphiopedilum fairrieanum. Tegemist on väikesekasvulise veenusekingaga, millel on väga omapärase kujuga õis. Mulle meenutavad nad alati barokiajastule iseloomulike lokitud parukatega meesterahvaid. Õitsemisealiseks saamiseni peaks tal aega olema kuskil aasta. Neid on üldiselt ka õitsemisealistena tavaliselt saada, aga hind on selle võrra muidugi krõbedam. Leidsin, et mul on aega ja kannatust siiski veidi rohkem kui finantsi. Juured olid enam-vähem, ei midagi üleliia rõõmustamiseks, aga midagi katastroofilist ka mitte. Asustasin 6cm plastikpotti, koore ja purustatud hüdropoonilise savigraanuli segusse.

Kuna ma olen viimasel ajal kuidagi katleiade lainel, siis sai tellitud ka üks väikesekasvuline liik Cattleya praestans. Õitsemiseni tuleb samuti kuskil aastake oodata. Teda potist välja kaevates sai positiivse üllatuse - tal on mu katleiadest kõige rohkem juuri! Istutasin ta kasvuvaruga 8cm potti, substraadiks sama mis eelneval.

Täienes ka minu väikeste kuukingade kogu. Phalaenopsis parishii on mõnes mõttes juba vana armastus - see oli nimelt üks esimesi looduslikke kuukingalisi, mis mulle meeldima hakkas. Juurte üle otseselt nuriseda ei saa ja istutasin 6 cm topsi. Peaks olema samuti noortaim, millel õitsemisealiseks saamiseni veel aastake kosuda, aga kodanikul on kiire olnud - istutamise käigus eemaldasin vana kuivanud õievarre.

Lõpetuseks üks väike valgeõieline miniatuur Podangis dactyloceras , mis on küll varem silma jäänud, aga seekord tellitud sai ta põhiliselt odava hinna tõttu. Mulle meeldib tema lehtede lehvikukujuline asetus, mis konkreetsel taimel on küll veidi kõverdunud, aga taime ennast kuidagi ei sega. Juurte osas väga ei kurda, aktiivseid otsi küll ei leidunud, aga juuri see-eest oli piisavalt. Istutasin 5cm suhteliselt madalasse topsi, substraadiks ikka sama, mis kõikidel eelnevatel. Õitsemisikka peaks jõudma hinnanguliselt kuue kuu pärast.