Sügiskokkuvõte - marketiminid

Samuti enamik koosseisust tänase seisuga ümber istutatud. Juured kenad, kurtmiseks põhjust ei leia. Üks uus tulija on samuti.

• Helelilla triibik - lõpetas mõnda aega tagasi suvise õitsemise, täna lõikasin lõpuks õitetu varre maha. Nüüd tegeleb lehe kasvatamisega. Sai numbri võrra suurema poti, kuna juured ei mahtunud enam vanasse ära. 

• Kollakasroosa - vahepeal kippusid lehed heledamaks minema, sai ka liialt päikest. Tundub, et nüüd on kosumise aeg. Tema vajas juba ammu ümber istutamist. Juured on kenad ja neid on palju. Uus leheke samuti tulemas. Õitsemises peab juba mõnda aega pausi, aga arvestades selle aasta kesiseid tingimusi, siis anname andeks. 

• Punane triibik - tegeleb lehe kasvatamisega ja juurte tekitamisega. Sai täna ka suurema poti uueks koduks. Õitsemises on pausi pidanud. 

• Põõsas - on hakanud laiutama ja uued lehed on suuured. Tundub, et tema küll minimõõtu jääda ei plaani. Põõsa kolme hirmpika juurega laps sai täna eraldatud ja omaette elamisse kolitud. Põõsas ise sai samuti uue ja suurema elamise, uusi juuri on metsikult ja neist suur osa edenes juba üle vana poti serva. Lapsele leiame tulevikus uue kodu.

• Tundmatu nr.1 ja Tundmatu nr.2 - on jätkuvalt tundmatud. Õitseda pole kumbki suvatsenud, küll aga panustavad lehtedele ja juurtele. Võimalik, et vajavad lihtsalt kosumisaega, aga tahaks ikka teada, kellega tegu on. Muidu on väljanägemiselt kabedad mõlemad. 

• Valge mini - samuti kosub, kasvatab juurekesi ja tunneb ennast niisama mõnusalt. Õitsenud rohkem ei ole. 

• Tumeroheline - on selline hästi tumedate kõvade ja terva otsaga lehtedega kuukingaline - vist, täpselt ei teagi, aga lehti igal juhul kasvatab külge rohkem kui enamik kuukingi. Õied peaksid olema väiksemat sorti ja kreemikad, kuid neid on ühel harul jälle palju. Algne taim kuulub mu emale, kes sai selle kunagi kingituseks ja ma olin poegadele juba üsna kaua hammast ihunud. Sobiv hetk saabus suvel, kui ema oli lõpuks oma oskusliku kastmisega enamikust substraadis olevatest juurtest lahti saanud ja taim hakkas veepuuduses lehti krimpsutama (sooks muutunud substraadis olevad juured olid lõpuks surnud ja potist välja kasvavaid juuri ema ei kastnud). Mina hõõrusin rahulolevalt käsi kokku ja alustasin päästemissiooniga. Kuna potis oli tegelikult kolm taimekest, siis eraldasin ka endale ühe ja tassisin koju. Uus substraat, seni potist väljaspoole suundunud juured said kenasti potti juhitud ja nädalaga olid lehed jälle kenad, pringid ja läikivad. Uued lehed ja juured kasvavad. Kuna osa vanadest juurtest siiski hukkus (oodatavalt), siis plaanin enne talve veel ümber istutada. Õitsemiseni läheb arvatavasti aega.