Istutamised 2019 (2)

Täna said ümber istutatud

• Phalaenopsis hieroglyphica - suuremasse potti. 
• Angraecum aloifolium - puhtasse peenemakoelisse männikoorde. Vana substraadi sees oli kookoskiust tükke, mis selgelt jäid liiga kauaks liiga niiskeks - nende ümber olid juured surnud. Õnneks jäi elusaid juuri piisavalt alles. 
• Neofinetia falcata 'Kinkosei' - sai samuti männikoorest substraadi. Juured nii ja naa, võiks parem olla. Juurte kaitsmiseks kareda kraanivee eest sopsutasin veidi elusat sammalt substraadi pinnale*. 
• Little Lady - temaga sai natuke julmemalt talitatud. Pärast kolimist tabas teda mingi leheprobleem (tõenäoliselt seen- või bakteriaalne haigus, igatahes kaotas enamiku lehtedest - huvitav, ma ei leidnud, et oleksin blogis selle ära märkinud?) ja nüüdseks on küll üldine seis jälle hea, aga kadunud lehtede tõttu ilutses ta pika koleda tüve otsas. Et välimus jälle kenamaks saada, lõikasin selle lehetu jupi lihtsalt maha. Seetõttu läks kasuva teed ka enamik juuremassist. Pole viga, kasvatab uued! Ilusaid juuri jäi taime külge ka piisavalt. 

* Ah, et kuskohast keset veebruari elusat sammalt saab, kui pole varem taibanud omale sügavkülma varuda? Vastus lihtne - teisest potist võtan! Nimelt on mul mõnede suuremate kuukingade potis päris elus sammal isetekkeliselt kasvamas. Kuidas see sinna saanud on, seda ei tea, aga taimedele paistab meeldivat ja seetõttu pole näinud põhjust seda kuidagi likvideerida, vaid pigem vastupidi - olen seda heldelt teistessegi pottidesse asutanud. Muidugi pole tegemist turbasamblaga, aga parem ikka kui mitte midagi. 

Kinkosei update

Vahepeal on jälle natuke vett merre voolanud ja imepisikesena saabunud Neofinetia falcata 'Kinkosei' võrseke suuremaks sirgunud. Sordile iseloomulikud heledad "tähekesed" hakkavad samuti aina rohkem välja paistma.
Natuke tahaks talle rohkem uusi juuri alla. Kare kraanivesi on tundlike juurte suurim vaenlane. Tegelikult peakski hoopis lumesulavett kasutama, lund ju hetkel jätkub. Väga tore oleks ka turbasamblast kate poti pinnal, aga seda pole lihtsalt praegu kuskilt võtta. Vanad varud on kahjuks otsas.
Senini on ta elanud mul lihtsalt aknalaual, aga mõtlen tõsiselt lisavalguse peale. Õnneks ei ole kevad kaugel.

Võrdluseks: tulles oli ta selline pisike jupike.

Neofinetia falcata 'Kinkosei'

Minu imepisike Neofinetia falcata 'Kinkosei' võrse on kenasti pimedaima aja üle elanud. Uus leheke on silmnähtavalt pikemaks kasvanud ja eile avastasin uue juureotsa samuti paistmas.

Neofinetia falcata looduslikest variantidest suurim kolis pärast juurte kasvatamist uude koju, kaks väiksemat elavad jätkuvalt koos ühes potis ja tunnevad ennast samuti vähemasti pealtnäha hästi.

Piltidel väike Kinkosei kõigepealt tulles ja siis tänase päeva seisuga. Hea võrrelda, kui palju uusim leht on vahepealsel ajal pikkust visanud.

Veel üks Neofinetia

Neofinetiatel on selline omapärane ja samas seletamatu miski, mis teeb nad lausa vastupandamatuks. Looduslik liik on tuntud oma kodumaal kui Furan ehk "tuuleorhidee" ("Wind Orchid"). Aja jooksul tekkinud kultuslikud kultuursordid kannavad aga nime Fūkiran - seda võib tõlkida kui "rikaste ja õilsate/aadlike orhidee ("Rich and Noble Orchid").
Ootamatult tekkis võimalus omandada üks Neofinatia falcata kultuursortidest ja loomulikult kasutasin juhust. Pakkumisel olevatest variantidest tuli minu juurde 'Kinkousei' või 'Kinkosei', kohtab mõlemat kirjapilti. Nimedega on üldse veidi keerulisem lugu, sest hieroglüüfidest tõlgitakse neid erineval kujul, samuti varieerub erinevates kohtades nime tähendus, olenevalt, kuidas tõlkija parasjagu sellest aru on saanud. Põhimõtteliselt peaks antud nime ligikaudne tähendus olema "Kuldne täht" ("Golden Star"), aga leidsin inglisekeelseid variante, mida saaks tõlkida kui "Läbikumav täht" ("Transparent Star") või "Kuldse valguse täht" ("Golden Light Star"). Levinuim tundubki olevat viimane variant. Nime tähendus viitab sordi silmapaistvale tunnusele - nimelt on 'Kinkosei' omapäraks lehed, millel oleksid tumedal taustal ja vastu valgust vaadatuna nagu heledad läbikumavad tähekesed (tiger spots). Tegemist on päris vana sordiga, mis oli tuntud juba Meiji perioodil (1868-1912).
Taim ise on kompaktse kasvuga, aktiivsed juured peaksid olema pruunikad ja õied valged. Lehed on kujult kitsad ja teravad nagu looduslikul liigil. 

Minu juurde saabus üks tilluke võrseke, mis loodetavasti hakkab ilusti kasvama. Juurte osas ei ole midagi kurta, natuke murelikuks teevad pigem lehed, millel on erinevaid kahjustusi. Eks aeg näitab, mis temast saab. Esialgu jätsin ta natukeseks juuripidi vette toibuma. Eemaldasin vaid paar kuivanud juureotsa ja natuke kärpisin võrse küljes olevaid vanemate taimede kuivanud jäänuseid. 

Kuigi taim on tibatilluke, on lehtedes olevaid heledamaid "tähekesi" juba näha. Üritasin neid paremini pildile saada, aga tundub, et siiski mitte väga edukalt.

Istutasin ta enam-vähem samamoodi nagu oma loodusliku Neofinetia falcata - taime alla penoplast ja ümber männikoor kerge laavakivilisandiga. Elama asub ta praegu lisavalgustuse alla.