Seda on kergem öelda kui teha. Valge sai kunagi istutatud mitte tavalisse plastikpotti, vaid hoopis kõvemast plastikust ümbrispotti. Augud said eelnevalt muidugi põhja puuritud. Paar aastat segamatut elu tähendas seda, et juured olid ennast mõnusasti poti külge kinni haakinud, rääkimata poti põhjas olevatest aukudest läbi kasvamisest. Tavalise plastikpotiga on lihtne - kui tarvis, lõikan poti katki ja lisaks saab seda õhukest plastikut veidi mudida, et juured seina küljest lahti lööks. Selle potiga ma niimoodi teha ei saanud. Kastsin taime korralikult ära, et juured painduvamad oleksid, ka on niiskeid juuri hõlpsam pinna küljest lahti saada. Veidi pidin vaeva nägema, poti allosas olevatest aukudest välja kasvanud juurtega polnud muud teha kui maha lõigata, aga lõpuks oli taim käes.
Juured olid tegelikult täitsa soliidsed, koleda osa eemaldasin ja lisaks võtsin ära ka paar kõige vanemat juurt. Kui teda viimati istutasin, siis sai substraati ka suuri söetükke lisatud targemate soovitusel. Ei tea, kas oli viga söes või minu hoolduses, aga selgus, et mulle see süsi substraadis ikkagi ei meeldi, tükid kippusid niiskust koguma ja hallitama, samas kui kooretükid kõrval olid täitsa normaalsed. Nüüd sai siis Valge ka enamjaolt puhtast männikoorest substraadi. Enamjaolt seetõttu, et plaanisin istutada tegelikult ainult männikoorde, aga selgus, et mu varud on ootamatult vähenenud. Seega sai 2/3 potti täidetud Currlini suuretükilise koorega ja ülemine kolmandik DCM substraadiga.
Ahjaa, juurtest veel. Ma arvan, et nende mädanema minemise tingisid kaks faktorit - vesi ja päike. Tõenäoliselt jäi värskelt kastetud taim otsese päikese kätte, lehed said küll varjutatud, aga ma ei viitsinud rulood päris lõpuni alla rullida. Oma viga, mis muud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar