Kolm õde

Hetkel õitseb mu magamistoas korraga kolm veenusekingade hübriidi.

Vasakul Paphiopedilum Pinocchio, keskel Paphiopedilum Maudiae 'Femma' ja paremal Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum.

Juuretud veenusekingad, update

Väike vahekokkuvõte juuretutest veenusekingadest, mis õnneks enam nii juuretud ei olegi.
Täiesti juuretuks jäänud Ameerika hübriid tõenäoliselt King Arthur on jätkuvalt männikoores ja praeguseks võib teda juba päris juureliseks pidada. Vähemalt neli aktiivset juureotsa on kenasti näha ja uued juured on poti põhjani jõudnud kasvada. Tema pärast ei ole enam üldse muret.

Paphiopedilum delenatii alba on samuti tubli olnud ja potis on näha vähemalt kaks uut juurt. Tundub, et seekord läks õnneks ja uut taime tellima ei hakka. Tema sai pika pirtsutamise tõttu Substrali substraati asustatud ja tundub, et talle seal meeldib.

Paphiopedilum concolor. Tema pärast oli juba mure väga suur. Kaks vanemat juurt ikkagi hävinesid ja taim jäi praktiliselt täiesti juuretuks. Kuna minu juures on ta näidanud ennast suhteliselt kapriisse kodanikuna, ei julgenud ka palju loota. Istutasin ta samuti Substralisse, kastan vihmaveega (lisan regulaarselt sinna väetist) ja praeguseks on esimesed edusammud olemas. Vähemalt üks juur on kasvamas!

Paphiopedilum fairrieanum on samuti tubli olnud ja vähemalt kaks uut juurt kasvatanud. Tema on ka Substrali substraadis ja paistab sellega rahul olevat.

Tundub, et vähemalt väikestes pottides sobib minu juures veenusekingadele Substrali substraat rohkem kui tavaline männikoor. Võimalik, et pisikestes pottides kuivab koor liiga kiiresti läbi, mis veenusekingadele ei meeldi. Üritan küll silma peal hoida, aga alati ei taba õiget momenti ära või ei ole aega kohe kastma tormata. Seega kasutan ka edaspidi Substrali julgemalt. Suurtes pottides on jätkuvalt männikoor ja ei näe probleeme olevat, aga suured potid teadupärast hoiavad ka kauem niiskust.

Heleroosa

Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum õitseb minu juures esimest korda. Õie avanemine võttis ikka aega, mitu päeva kohe. Ja teisest rosetist on samuti ilmselt õievart oodata. Õis ise on heleroosa ja täpiline ning üsna suur. Seetõttu panin lõpuks ka varrele toe alla, muidu hakkas see õie raskuse all liiga laiali vajuma ja mulle see ei meeldinud.

Väikesed kuukingad - ümberistutamine

Istutasin täna väikesed kuukingad ümber. Põhiliselt seetõttu, et pottide põhja oli liigselt mustjasrohelist vetikat kogunenud ja see mulle ei meeldinud. Kasutasin eelneval istutamisel substraadi hulka segatuna purustatud savigraanuleid. Algul tundus selline segu väga hea olevat, hoidis rohkem niiskust ja taimed kasvasid hästi, mistõttu kasutasin seda enamike kuukingade pottides, aga pikema aja jooksul hakkas vetikas kogunema ja tundus, et ka juurtele see savigraanuline osa enam ei meeldinud.
Nende taimede juurte osas ma probleeme ei kartnud olevat, läbi poti seinte tundus olukord kena. Nii oligi, kurta millegi üle polnud. Vanu juuri eemaldasin imevähe ja sedagi põhiliselt seetõttu, et taim samasse potti tagasi mahutada. Substraadiks läks kõikidele DCM, seekord täiesti sõelumata kujul ehk jätsin peenikesema pudi ka sisse. Väikesed potid kuivavad muidu maru kähku läbi.

Kõigepealt Phalaenopsis lobbii. Temale meeldib eelkõige juuri kasvatada, aga lehtedelgi pole viga. Natuke kärpisin ja läks tagasi vanasse 8cm potti.

Phalaenopsis parishii. Täiesti kenad juured, eemaldada polnud midagi tarvis. Tagasi vanasse 6cm potti.

Phalaenopsis thailandica. Eemaldasin paar vana väikest juurt ja sai imevähekese suurema poti - 5,5cm potist kolis 6cm potti.

Phalaenopsis Partris. Uhke juurekogumiku omanik. Läks siiski oma vanasse 8cm potti tagasi.

Õitsejad, vol...

Pisike tubli Haraella retrocalla õitseb taas ja seekord jälle normaalsete õitega. Võtsin ta täna kapist välja, et üks kollaseks ja plekiliseks kiskuv leheots igaks juhuks maha lõigata (kahtlustan päikese liigset mõju) ning tegin siis juba pilti ka. Üks õis on hiiglaslik ja piilub maailma kelmikalt tagurpidi, teine on väiksem ja kõõritab nukralt rippudes üle poti serva.

Nimetu kuukingahübriid Little Lady on samuti taas õites ja kui eelmisel korral olid õied pea ühtlaselt valged, siis nüüd on need päris tuntavalt kreemika alatooniga, kohati isegi õrna kuldkollase läikega.

Kaunitar ja koletis

Kaks veenusekinga on õitsemist alustamas ja paisutavad üksteise võidu pungasid. Paphiopedilum Maudiae 'Femma' õrna ja elegantse luigekaela kõrval näevad mitmed teised veenusekingad oma õievartega välja nagu töntsakad pommid. Mõnel lihtsalt on stiili!

Dendrobium phalaenopsise hübriid

Jaanuaris Bauhofi leiunurgast koju toodud Dendrobium phalaenopsise hübriid jõudis esimeste õiteni. Kuna ostetud oli ta loomulikult õietuna, siis oli uudishimu suur. Õitsemist alustas kahel õievarrel ja õied ise osutusid valge-lillakirjuteks ehk siis polegi kõige hullem variant. Ma ise natuke küll lootsin, et järsku satub midagi rohekat või siis täiesti valge variant, aga pole lugu. Lõhna küll kahjuks üldse ei ole. Aga pungad on see-eest tõeliselt lahedad, nagu keegi oleks väikesed konstakingad järjest ritta paigutanud.

Vandalised

Väike vandakeiki ja Ascocentrum miniatum said täna potti kolitud. Ma juurdlesin juba pikemat aega, mida nende kodanikega teha. Seni nad olid mul lihtsalt lahtiselt aknalaual suure vanda klaasvaasi servale toetatud. Päris potti ei julgenud panna, kuna esiteks suutsin ma substraadis vahepeal Ascocentrumi juured maha suretada ja teiseks ega need vabalt kasvanud uued juured enam tavalisse potti ei mahukski, on teised igasse ilmakaarde laiali. Seega olin jõudnud järeldusele, et kõige parem oleks neile selline plastikust väike korv, millises vandasid traditsiooniliselt muidu müüakse. Ainuke konks oli selles, et niisama neid poodides müügil ei ole ja tellimustega samuti päris selliseid ei leidnud. Eile aga tuli juhuslikult see teema vandasid pidava kaasorhideehuvilisega jutuks ja mure sai kohe lahenduse, kuna tal olid sellised korvid täiesti olemas.
Väiksemasse istutasin Ascocentrumi ja suuremasse vandakeiki. Täiesti kõhutunde ajel lisasin korvi ka mõned tükid suurekaliibrilist männikoort. Vaatame, mis kodanikud sellest arvavad.

Schwerter ja Currlin, 2016

Seekordse tellimusega lisandus kaks taime.
Esiteks Dendrobium margaritaceum, õige nimega küll Dendrobium christyanum, on lõhnava õiega väikesekasvuline dendroobiumiliik Aasiast. Seda tüüpi dendroobiumid mulle üldiselt meeldivad ja kuna hind oli ka täitsa soodne, siis otsustasin seekord tellida.
Taimel on kaks uut võrset, mis jätsid mulje, nagu kasvaksid potis pisikesed palmipuud. Pseudobulbid on nagu väikesed ümmargused nupud. Kasvupinnaseks oli sammal, mis tõele au andes ei näinud enam sugugi hea välja ja kartsin juurte osas halvimat, seda enam, et taim täiesti loksus potis. Hakkasin istutama.

Õnneks ja minu suureks üllatuseks osutus seekord olukord kardetust hoopis paremaks. Koledast samblast koorusid välja täiesti kenad juured. Eemaldama midagi ei hakanud, paar surnud juurt ei tee potis midagi hullu. Istutasin 6cm potti, substraadiks sambla asemel männikoor. Need väikesed ümarad pseudobulbid on ikka vahvad!

Teine taim on järgmine Angraecum minu kogus. Täpsemalt Angraecum didieri. Taim, mida ma olen paaril varasemal tellimusel kaalunud võtta, aga olen siiski mõne muu isendi kasuks otsustanud. Kuigi tegu on üsna väikesekasvulise liigiga, kipub ta siiski veidi pikemaks venima, kui mulle meeldiks ja seetõttu ma nii kiirelt tema kasuks otsustanud polnudki.
Igal juhul osutus saabunud isend kobedaks ja sildi järgi on tegu Currlini taimega. Jäin siiski traditsioonidele truuks ja istutasin ta oma substraati ümber. Taim sai ka veidi suurema poti.

Tolumniad

Külaskäik kaashaige juurde lõppes sellega, et tassisin järjekordselt koju kaks veidi putitamist vajavat taime. Seekord on tegu tolumniatega. Nende osas puudub mul igasugune kogemus, seega edasine hooldus on puhas improvisatsioon. Esmaseks eesmärgiks on taimedele uued juured alla saada. Tolumniate õied meenutavad natuke ontsiidiumite omi ja ausalt öeldes need just minu lemmikud ei ole, aga taimed ise on täitsa nunnud ja seetõttu said loa minuga koos koju tulla.
Tutvustan lähemalt ka. Kõigepealt looduslik liik, Tolumnia variegata, mitmest võrsest laialivalguva puhmana. Noorematel võrsetel on tegelikult mõned kenad juured olemas, vanadega on kehvemad lood. Istutasin ümber ja eemaldasin paar vana ja pruuniks muutunud võrsejäänust. Surnud juured jätsin enamikus siiski alles, et oleks, mille abil taime potti ankurdada. Substraadiks männikoor ja laavakivi, kuna selline segu oli mingist varasemast istutusest järele jäänud. Panin korralikud võrsed tagasi samasse potti. Kuna tegu on sellise laiali roomava taimega, siis mõtisklen veidi plokil kasvatamise osas. Võimalik, et tulevikus katsetan poti asemel hoopis sellisel moel teda pidada. Pildil enne istutamist.

Teiseks kodanikuks on hübriid - Tolumnia Jairak Rainbow "Charming". Tema on vähe kompaktsem ja sai istutatud 5,5cm potti. Substraadiks samuti männikoor laavakiviga. Kaasa tõin ta külast päris paljalt, juuri küll oli, aga mitte elusaid - kõik krõbisevad ja paberjad. Vanad juured jätsin alles, et teda paremini potti kinnitada. Eemaldasin ka paar koledat kolletuvat lehte, mis tulid kergesti küljest.

Nüüd siis üritan pihta saada, mida nad elus püsimiseks ja kasvamiseks tahavad. Tõstsin mõlemad kappi, kus õhuniiskus veidi kõrgem. Ehk hakkab neile seal meeldima. Pöidlad pihku!

Juulilõpune

Phalaenopsis equestris 'Apari' var orange jätkab. Toredad väiksemat mõõtu õied.

Katleiadest alustas valgeõieline nimetu. Roosi-jasmiinisegune aroom hakkas tekkima kolmandal päeval. Mõlemad õied avas korraga.

Võrdlusmomement

Õpikunäide selle kohta, kuidas kasvutingimused võivad õie värvuse kujunemist mõjutada. Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle jätkab õitsemist samalt õievarrelt. Siiani on õied olnud suhteliselt saransed, aga esimene uues kohas avanenud õis on tunduvalt heledam ja vähesema mustriga. Mulle tegelikult meeldis tumedam variant rohkem.

Eelnevad õied on olnud sellised:

Topeltõun!

Phalaenopsis violacea x finley teine õis on ka nüüd lahti. Kapis oleks justkui õunapomm plahvatanud. Kihvt õis ja huvitav lõhn.

Apelsiniõieline vanda

Tavaline lugu. Läksin heauskselt Mileedi lillemajja terassile lilleamplit soetama ja tulin tagasi muidugi ilma amplita, aga vandalisega ja kümme eurot vaesemana. Sellel on tegelikult väike eellugu ka. Mileedi lillepoodides on aeg-ajalt väga ilusaid oranžiõielisi vandalisi liikvel ja ma olen neid varasematel aastatel ikka vaadanud, aga õnneks on hind üsna krõbe olnud. Rääkimata sellest, et mul poleks sellist vandat ka kuskile panna olnud. Niisiis on kõik need kenad oranžid õied minust poodi jäänud. Ja nüüd, kus ma arvasin ennast olevat nimetutest impulssostudest välja kasvanud, sätitakse letile samasugune apelsiniõieline vandahübriid. Ma tegelikult ikka jupp aega veeretasin teda käes, panin letile tagasi ja korjasin järgmise tiiruga jälle üles. Mitu korda. Lõpuks lõin käega ja kulgesin kassasse. Arvestades, et tavapärane hind oli 36 eurot (ja Kaubamajas on samasuguseid isegi 50+ euroga müüdud), siis tundub kümnekas täiesti hästi saadud. Hinna aladamise põhjuseks olid närtsivad õied ehk kadunud kaubanduslik välimus, aga taimel endal muidu suurt häda polegi. Turustatakse neid lihtsalt vandade nime all, aga tegelikult pakuksin välimuse järgi pigem Ascocentrumit üheks esivanemaks - lehed, õied ja kasv viitavad just sinna suunda. Ahjaa, pärineb see taim ühest Hollandi kasvandusest: http://www.vanda-by-anco.nl/en

Kolisin ta terassile ja mõtlen nüüd, mida temaga peale hakata.

Õitsevad ja kasvavad

Phalaenopsis Flores Moon jätkab kangelaslikult ühe õiega.

Phalaenopsis Little Sister on järgmise õievarrega alustamas. Täpid on toredad!

Aga kõige suurem heameel on mul hoopiski ühe rohelise leheotsa üle, mis just nina välja ajas. Nimelt avastasin, et üks mu kirstunaeltest, Phalaenopsis Dragon's Fire, on vastupanu lõpetanud ja otsustanud lõpuks ometi midagi mõistlikku tegema hakata. Tõesti, ei läinud kolme aastatki! Ühe õie meelitasin temalt eelmisel aastal pärast semi-hüdrosse istutamist välja, aga sellega kogu lugu piirduski. Vastu talve koukisin ta semi-hüdrost jälle välja ja torkasin tagasi puukoorde. Kuna ma polnud just kõige usinam väetaja, siis inertses substraadis jäi mineraalaineid talle vajaka ja lehed muutusid koledasti laiguliseks. Lisaks ei ole kare kraanivesi semi-hürdo korrashoidmiseks kõige parem variant ja tüdisin tekkivatest soolarantidest. Igal juhul on nüüd algus tehtud ja loodetavasti kasvab lõpuks sellest väikesest ninast tore korralik uus leht.

See kõige tavalisem valge

Suurekasvulisi kuukingahübriide on mul vähe, aga mõned siiski on. Üks nendest on just see kõige tavalisem ja populaarsem harilik valge, missuguseid poodide letid alatasa pungil täis on. Aga seal kuskil päris alguses, kui iga orhidee uus ja huvitav tundus, sai ta endale kingiks ostetud ja ära pole raatsinud jagada. Õisi pole tavaliselt küll rohkesti, aga see-eest on need suuuured ja uhked, ikka peopesasuurused latakad. Käisin huvi päras mõõdulingiga kallal ka, läbimõõt jääb 11-12cm vahele.
Lühidalt öelduna, olgu küll tavaline, aga ikkagi ilus.
Tema on selline tegelane, kes enamasti õitseb korra aastas, aga õied püsivad jällegi väga kaua. Nüüd siis järjekordselt uuelt õievarrelt. Lehemass võiks olla parem, aga enne kolimist ei olnud mul talle päris õiget kohta ja nii ta rändas hämara kapipealse ja kõrvetavalt kuuma lõunaakna vahel. Kumbki polnud loomulikult päris hea variant ja aknal said lehed ikka paar korda ka päikeselt põletada. Nüüd peaks tingimused väheke paremad olema, valgust jätkub, aga päike päris tuhaks ei põleta.