Kevad on tulekul. Lugesin netist siit ja sealt, kuidas üks ja teine oma kuukinga putitab ja tundsin, kuidas käed hakkasid kihelema. Tahan ka midagi põnevat teha! Kuna mul kodus ühtegi piisavalt kehvikut võtta ei olnud, siis läksin ja OSTSIN endale ühe pool-laibastunud kuukinga.
Koht, kus laipu soetada, oli juba eelnevatest kogemustest teada. Eks ikka sama lillepood, kust pärinevad mu mõlemad juurepuudulikud kodanikud - Ufonaut ja Arlekiin2. Ei pidanud seegi kord pettuma, allahinnatud taimede vahelt leidsin ühe piisavalt näru olekuga kuukinga. Ma täiest hingest tunnen vastikust igasuguse hinna üle kauplemise suhtes, aga seekord ma lihtsalt pidin küsima, kas nad seda rääbakat tõesti odavamalt ära ei taha anda, sest selle eest 4 euri küsida tundub ikka veidi paljuvõitu. Hinnas muidugi alla ei saanud, küll aga kohmas müüja midagi sellesarnast, et need viletsamad pididki lõpuks kõige ilusamaks kasvama. Ahah.
Mis mul üle jäi, jätsin selle 4 euri koolirahaks ja tõin rääbaka endale koju. Eks mõnda kehvikut ole varasemalt ka putitatud, aga seekord tahaks teha natuke tõsisemalt - lisaks taimega tegelemisele ka kogu protsessi ajaliselt ja fotodena dokumenteerida. Kui õnnestub, on tore. Kui mitte, siis kogemuse võrra siiski rikkam.
Soetatud taim vastab kenasti mu ootustele, mis seekord on väheke, khm, teistsugused kui tavaliselt. Juuri vähevõitu, lehed longus ja kortsus. Ega midagi, käised üles ja hakkame peale! Parema jälgitavuse huvides saab see kehvik-kuukinga putitamine ära toodud eraldi postitusena. Teistest eristama hakkan teda koodnimega Rääbik. Lähemad kuud peaksid näitama, kas ta eelistab elada või surra. Põnev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar