Kõige olulisem on teada, kui sageli või millal kasta? Lillepoodide müüjad ja taimega kaasas olevad sildid annavad sageli teada, et taim tahab vett 1 kord kuus või 1 kord nädalas või kord kolme nädala jooksul. Olenemata sellest, mida müüja täpselt ütles või mis sildi peal kirjas oli, võin öelda, et see ei ole kogu tõde. Veelgi enam, sageli on selline soovitus tõest üsna kaugel ja saab taimele pikemas perspektiivis saatuslikuks. Taime veevajadus ei ole konstantne suurus, et seda saaks lihtsa ühelauselise juhendiga kindlaks määrata. Kastmise tihedus sõltub sellest, millistes tingimustes orhidee kasvab. Kui toas on soe ja kuiv, taim on aktiivses kasvufaasis, alustab õitsemist või substraat on õhuline ja vähe niiskust siduv, tuleb taime kasta tihedamini. Kui jällegi on temperatuur jahedam, õhuniiskus suurem, taim puhkefaasis, substraat peenem või rohkem niiskust siduv, vajab taim vett harvem. See omakorda tähendab, et kui mingi keskkonnategur muutub, siis mõjutab see ka taime veetarvet. Näiteks suvel palavaga vajab taim rohkem vett kui talvel jahedas - suvel võib kord nädalas kastmist olla liiga vähe ja talvel jällegi liiga palju. Radiaatori kohal aknalaual on kuiv ja soe õhk ja seal asetsevat taime tuleb kasta tihedamini kui näiteks jahedamas kohas riiulil kasvavat kuukinga.
Pikk jutt lühidalt: oluline on paindlikkus - kasta tuleb mitte umbmäärase juhendi järgi, vaid vastavalt konkreetse taime vajadustele. Minu kuukingadel on soe tuba, õhuline substraat ja madal õhuniiskus, mistõttu tahavad kastmist saada umbes 2 korda nädalas, vahel veelgi tihedamini. Minisid kastan vastavalt aastaajale 2-3 korda nädalas. Samas on mul üks kuuking istutatud teistsugusesse, peenemasse substraati ja teda kastan enamasti kord nädalas või isegi pikema ajavahemiku järel. Plokitaimed võivad vajada kastmist iga päev.
Kuidas siis kindlaks teha, millal oleks õige aeg oma kuukingi kasta? Selleks on põhiliselt kolm võimalust:
- Sõrm substraati - kui cm või paari sügavusel on tuntav niiskus, siis tuleb kastmisega oodata.
- Pottide raskuse järgi - piisavalt niiske substraadiga pott on raskem kui läbikuivanud pott. See on üsna lihtne viis kindlaks teha, kas taim vajab juba kastmist või mitte. Samas vajab selline pottide "kaalumine" kogemust, mis tuleb alles ajaga ja algajal võib olla raske õiget hetke tunnetada.
- Juurte värvuse järgi. Minu meelest kõige lollikindlam variant. Lihtne isegi algajale, kuid eeldab läbipaistvate pottide olemasolu. Reegel on järgmine - kui juured on hallikad, hõbedased, vajab taim kastmist. Kui juured on kenasti niisked ja rohelised, siis kasta ei ole vaja. Kui tekib kahtlus, siis pigem kasta päev või paar hiljem. NB! Mõnikord võivad vanemad juured olla roheka vetikaga kaetud ja sellisel juhul need halliks ei muutugi, küll aga on vaatlusel siiski nähtavalt kuivad.
Igapäevaselt kasutan põhiliselt juurte järgi kastmist, aga enamasti oskan juba ka poti raskuse järgi arvata, millal taim kastmist vajab.
Et lihtsam aru saada oleks, siis lisan natukene pildimaterjali ka.
Äsja kastetud juured on niisked, prinkis ja rohelised.
Mõned päevad tagasi kastetud taime juured. Veel on kenasti rohelised ja tunduvad piisavalt niisked, järelikult veel ei vaja uut kastmist.
Juured on tõmbunud hallikaks ja hõbedase läikega. Tuleb kasta!
Oluline on samuti kastmisviis. Võib lasta veel läbi poti joosta, kuni juured on kenasti rohelised ja prinkis. Kui taim pole eelnevalt just pikalt janus olnud, võtab see aega paar minutit, tavaliselt isegi palju vähem. Sobib eriti siis, kui substraat on kergesti vett siduv. Selliselt kastes on väiksem võimalus, et potti tekib liigselt niiske keskkond ja taime juured hakkavad mädanema. Samas õhulise ja vett vähesel määral siduva substraadi puhul võib taimed lühiajaliselt vette likku panna, et substraat ja taime juured jõuaksid piisavalt vett imada. Sellist kastmist peaks tegema ettevaatlikult ja sobiva substraadi puhul, muidu on oht juurtemädanikule. Kindlasti ei ole vaja ega tohigi taimi tundide viisi "uputada", see võib viia pikema aja jooksul taime hukkumiseni. Kui seoses kuukingadega on juttu liigsest kastmisest, siis enamasti polegi probleem mitte kastmise sageduses, vaid just selles tundideks vette unustamises.
Ebaõige kastmisega kaasnevad tavaliselt järgmised probleemid:
- Taime lehed on pehmed ja/või kortsus - see näitab, et taimeni ei jõua piisavalt vett. Põhjuseks kas liiga vähene kastmine või juureprobleem. Pehmete lehtedega kuukinga puhul tuleb alati kindlaks teha juurte olukord! Kui juured on muidu ilusad, siis tuleb taime lihtsalt tihedamini kasta. Kui juured on mädanenud, siis on põhjuseks enamasti liigne kastmine ja/või liiga suur pott. Surnud juured tuleb eemaldada ja istutada taim sobiva suurusega potti. Kui elusaid juuri on vähe või üldse mitte, siis on parem taim potist välja võtta ja kasutada substraadi asemel sammalt või muud niiskust hoidvat alust. Kastmisega tuleb olla ettevaatlik, uute juurte väljameelitamiseks on parem hoida taime ümber niisket sammalt. Juuretut taime kasta pole mõtet, pigem anda vett lehtede kaudu. Selleks võib kasutada peenet uduvihma tekitavat pritsi. Selline pritsimine aitab lehtedel paremini taastuda ja seda võiks toetava "ravina" kasutada ka siis, kui taimel on juured siiski olemas. NB! Tuleb jälgida, et vesi ei satuks kasvupunkti (taime keskossa) või lehekaenlasse (vt järgmine punkt). Eluline näide nr 1 - Ufonaudi juhtum.
- Lehed lähevad üleöö kollaseks ja kukuvad maha - vesi on sattunud kasvupunkti või lehekaenlasse. Seisma jäänud vesi tekitab kuukingadel kiiresti mädaniku, millega võitlemine pole naljaasi. Kastmisel tuleb olla ettevaatlik, kasvupunkti või lehekaenlasse sattunud vesi on mõistlik näiteks salvrätikuga ära kuivatada. Abiks on ka vee minema puhumine. Mina tavaliselt kasutan nii puhumise kui salvrätiku võimast kombot. Hea on tegeleda kastmisega päeva esimesel poolel, siis jõuab vesi taimedelt õhtuks ära kuivada ja mädaniku oht on väiksem. Eriti aldis on selline veekahjustus tekkima jahedamas - ettevaatust kastmisega õhtuti (jahe öö) või talvel. Eluline näide nr 2 - Esimese juhtum.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar