laupäev, 14. september 2013

Traagiline kastmisõnnetus ehk kuidas ma Esimese peaaegu ära tapsin

Samal ajal kui ma surija Ufonaudi põetamisega ametis olin, suutis Esimene endal järsku kõige tipmise lehe ära kolletada ja maha visata. Õigemini tõmbasin selle kollase lehe lõpuks imekergelt ära. Lehe kinnituskohal oli veidi ka valkjat hallitusesarnast substantsi. Kaneelitasin roseti sisse ja jäin ootama-lootma, et sellega asi piirdubki. Kaks nädalat hiljem märkasin, et järgmine leht kipub baasi juurest kollakat varjundit võtma, mis iga päevaga süvenes. Leht lötsiks ei länud, teised lehed püsisid tugevad, seega juuremuret polnud põhjust kahtlustada. Taim ise sügava ja kitsa rosetiga, raske sinna näha ja arvata, mis täpsemalt muret teha võiks. Kahtlusalusteks esialgu villtäid või rosetti sattunud vesi ja sellest tekkinud mädanik.

Olukord 08.05


Järgmisel päeval

Eemaldasin lehe, otsas on näha valkjat hallitust.

Taime südamik kahjuks täiesti mäda. :(

Eemaldasin skalpelli abil nii palju kahjustunud kude, kui julgesin. Peale uuesti kaneel ja jäin ootele. Kuna teadupärast asub südamikus kuukingade kasvupunkt, siis mäda südamikuga taim enam kasvada ei saa. Küll aga võib hea õnne korral saada temalt kõrvalvõrse või keiki. Põhjuseks seekord mädanik, tõenäoliselt kasvupunkti sattunud vee tõttu.

14.05 kaotas Esimene järgmise lehe. Seekord lähenesin veidi julgemalt, kraapisin skalpelliga päris usinalt ja kaneelitasin nii, et tolmas. Lootuseks taimelt enne hääbumist järglane saada. Kodanikul oli õievarrele uue haru kasvatamine parasjagu pooleli...

24.07 oli väike keiki äraõitsenud varrelt nina lõpuks välja pistnud. Järelejäänud kolm lehte endiselt tugevad. Rõõm! :D


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar