Kõige kehvemas seisus on juulis lillepoe rääbakate hulgast toodud ja teadmata õievärviga mini. Siiski ilmutab kõvasti elutahet, ajab uusi juuri ja ka leheke kasvab jõudsalt. On näha, et varasemalt on lehti rohkem olnud ja allesjäänud lehedki on väikesed, mis näitab, et elu pole viimasel ajal just meelakkumine olnud. Loodetavasti saab tal minu juures parem olema.
Kahest esimesena soetatud minist kollaseõieline kasvatab hetkel põhiliselt lehti. Vanad õievarred kuivatas ära ja lõikasin maha. Juurtega on samuti korras. Alumised lehed kolletavad suvisest liigsest päikesest. Jäin põhjapoolsele aknale kolimisega tsipa hiljaks.
Lillaõieline on samuti lehtedesse investeerinud. Väga hästi on näha erinevus lehtede suuruse osas - keskel asetsev väikseks jäänud leht oli kojutoomise hetkel see kõige värskem. Minu juures kasvanud leht on juba oluliselt suurem. Jällegi - alumine leht kolletab pärast suvist päikest. Loll omanik on taimedele nuhtluseks.
Ent siiski piilub vana õievarre köndi kõrvalt uus, äsja nina välja pistnud nupuke.
Viimane ostetud mini pärineb taaskord Maxima soodusmüügilt. Mis teha, on lähim toidupood lihtsalt. :D
Õied olid kollase-roosakirjud ja läksid loomulikult nende neetud õunte nahka. Ostes oli potis kohe emataim koos kahe külgvõrsega. Kodus avastasin, et emataimel on üks külg viga saanud (seepärast ka võrsed?) ja kartsin, et ehk tema enam edasi ei kasva - tundus veidi rosetimädaniku moodi. Õnneks osutus see hirm asjatuks, paar nädalat kohanemisaega ja kasvatab juba uut lehekest. Tüves olev auk on tõenäoliselt siiski traumaatilise päritoluga ja praeguseks on selle kõrvalt ennast uus roheline juureke läbi ajanud. Üks külgvõrsetest kipub veidi lehti krimpsutama, aga ajaga on siiski olukord pisut paranenud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar