Suur valge siiski toimetab. Presentatsioon ja lootus õitele.

Terve suve puhanud (no hea küll, osa suvest närutas veel kahte viimast õit, kuni need maha kaksasin) suur valgeõieline on hakanud ilmselgelt virguma. Minu kahtlused, et ühes uinuvas pungas on elu tekkinud, osutusid tõeks. Ja veel enam, vaikne toimetamine käib nüüd suisa kahes pungas. Seega on põhjust siis ametlikult tutvustada. On sihuke valge jurakas, tundub ka aeglasema mõtlemisega olevat. Aga õied, kui neid parasjagu leiab, on suured, valged ja ilusad! Ootame, loodame! Esimene pilt ei hiilga küll ei kompositsiooni ega esteetilise väärtusega, seega käsitleme kui dokkkaadrit üldmulje edasiandmiseks. Et on suur. Ja laiutab.

Pungadest ka pilt. Ülemine pung juhib hetkel, aga minu ausõna, et ka teine juba stardib.

Üleüldse paistab, et varrekasvatamine on populaarseks saanud ja kodanikud üritavad üksteise võidu pungi välja punnitada. Suur kollane ajab lisaks õievarrele vist ka vana haru otsa mõnda punga lisaks.

Täna hommikul avastasin, et ka Ufonaut sepitseb midagi salapäraselt.

Just lugesin kokku - hetkel üritavad täpselt kuus kodanikku endale uusi õisi hankida. Tore ja veidi muretsema panev ka, sest talvine orhideepidamine on veel täiesti läbiproovimata tee minu jaoks. Loodetavasti lepivad tingimustega, mida neile talvel pakkuda saan. Esimesed ettevalmistused on igatahes tehtud - vahetasin keraamilised (ja külmad!) potialused soojemate plastikaluste vastu. Ilmselt pean ka aknalauad kuidagi soojustama. Hmm.