Ufonaut sai ümber istutatud üleeile. Vanad juured, millega ta minu juurde saabus, olid koledaks läinud ja tekkis kahtlus liigsele niiskusele. Kui ta viimati oma potti sai istutatud, siis oli juuri vähe ja substraati sellevõrra tihedamalt, et taim ikkagi püsti püsiks. Kastsin siis, kui nähtavad terved juured juba hallikaks tõmbusid. Kuna talv on peale tungimas, siis praegu viimane aeg üle vaadata, mis seisus ülejäänud juured on, kuigi taim ise paistab ennast hästi tundvat. Aga sisetunne ütles, et peaks ikkagi kontrollima.
Kuna substraati oli tihedalt, siis selgus, et niiskusetaseme erinevus poti keskel ja äärtes oli üsna suur. Hoolimata sellest, et keskele sai spetsiaalselt suuri söetükke pandud. Poti külgedel küsivad juured juba vett, samas keskel oli kõik täiesti niiske. Pole siis ime, et juured seal õnnelikud pole.
Nagu ikka - käärid ja kaneel appi, koledad juured minema ja uus substraat asemele. Paar uut juurekest olid nii halvasti läbi vana poti põhja kasvanud, et juuri katki tegemata kätte ei saanud, isegi kui oleks üritanud vana potti katki lõigata. Ühesõnaga said juured ümberistutamise käigus kindlasti veel kahjustada, aga loodame, et taastub ja pikka viha ei pea. Substraati sättisin seekord üsna õhuliselt, et juurtel rohkem ruumi ja vähem seisvat niiskust oleks. Keskele jätsin täitsa suured õhutaskud. Vaatame, kas saab sedasi parem.
Ufonaut on veidi segaduses. Suurtest lehtedest uusim hakkas pärast istutamist leheservale piisakesi tootma, vist arvab, et mingid eriti võimsad parasiidid teda sedasi raputamas käisid. Kurgitest paljastas tema potis ainult mõned hooghännalised. Nüüd jätan ta mõneks ajaks rahule, hoian ainult kaugemalt silma peal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar