reede, 20. veebruar 2015

Õppeprojekt nr 1 - kuukinga päästmine.

Katsealuseks on tundmatut päritolu keskmist kasvu hübriidkuuking, kes sai lillepoest koju lohistatud. Õisi loomulikult ei ole, see-eest on neli pehmeks läinud lehte. Eesmärk - püüda taim uuesti elule turgutada, sealjuures vaheetappe nii ajaliselt kui ka pildiliselt dokumenteerides.
Üldine ülevaatus: selged dehüdreerumise tunnused - lehed pehmed, lötsid ja kortsulised ehk taim on nähtavalt janus. Võimalikke põhjuseid on enamasti kaks - kas on taim ise korralik, kuid vett antakse liiga vähe või on vett küll piisavalt, aga taim ei suuda seda omastada. Viimasel juhul on probleemiks enamasti juured või õigemini nende puudumine. Ja juurte hävimine on enamasti põhjustatud ebaõigest kastmisest ja/või poti valest suurusest.
Kõigepealt esmane portree, nii nagu ta poest tuli.




Lähemal uurimisel osutus muidugi oodatult õigeks see teine, toimivate juurte puudumisest tulenev variant. Kallasin taime ettevaatlikult koos substraadiga potist välja. Vana kuivanud juurepall oli substraadi ülaosas, ca 1/3 poti ulatuses, 2/3 potist oli puhas substraat.


Panin taime 15 minutiks juuripidi leigesse vette ligunema, seni võtsin valmis asjad, mida esmaselt tarvis läheb. Palju vaja ei ole - marlitutikud ja alkoholilahus desinfitseerimiseks ja puhastamiseks, tervavad käärid surnud juurte eemaldamiseks ja kaneel lõikekohtade töötlemiseks. 



Pärast leotamist oli hästi näha, millised juured olid surnud ja milliseid võis veel elusaks pidada. Surnud juured muutusid pehmeks ja jäid pruuniks, elusad jupid seevastu omandasid vett imades rohekama värvuse. Lehed said alkoholilahusega puhastatud. 


Eemaldasin surnud juured ja lõikasin kuivanud õievarrejupid esteetilistel kaalutlustel lühemaks. Ega neid elusaid juuri palju alles ei jäänudki, kolm sellist enamvähem jupikest. Ei olnud needki kõige ilusamad, kuid jätsin ikkagi esialgu alles. Elu on näidanud, et kui taimest asja saab ja uued juured tulevad, siis need poolkehvad saavad lõpuks ikkagi hukka. Aga seni las olla, ehk saab taim neist veidi ikkagi abi.  



Järgmiseks kaneelitasin lõikekohad. Panin kaneeli päris paksult. Kaotada pole ju väga midagi ja pigem veidi rohkem kui vähem, halba see ei tee. 


Nüüd tuleb see osa, kus igaüks saab ise improviseerida ja taimele sobiva haigevoodi ette valmistada. Peamine, et on sobivalt niiskust hoidev ja aitab uusi juurekesi välja meelitada. Minul oli käepärast männikoor ja kuivatatud turbasammal. Elus sammal oleks kindlasti parem variant, aga seda pole keset veebruari enamasti võtta. Samas on inimesed kasutanud isegi pesušvamme, kuidas kellegi fantaasia võtab. Sobib kõik, mis oma ülesannet täidab. 
Ümbrisnõuks leidsin täiesti tavalise plastikust karbi, põhja männikooretükid, sinna peale samblapadi ja sellele sai toetatud see õnnetu kuuking. Veidi sammalt sai ka juurejäänuste peale pandud, mitte paksult, vaid sellise õhukese kirmena. Et ei jääks pildilt vale mulje - taim on tegelikult sambla peal, mitte sügavalt selle sisse istutatud. Otseselt tüve vastu ma sammalt ei kuhjanud, jätsin sinna õhuruumi, et mädanikku ei tekiks. Lehtedele veidi sooja veega pritsimist ja valmis. Männikoort ja sammalt sai enne veidi leiges vees leotatud, et need jõuaksid endasse niiskust koguda. 




Kolis esialgu elutuppa, lambi juurde. Edaspidi saab igapäevaselt sooja veega pritsimist, et kaotatud veevarusid taastada. Mõne kuuga peaks näha olema, mis temast saama hakkab. Seniks jääb üle ainult oodata, pöidlad pihus!

NB! Kuna taimel juuri praktiliselt ei ole, siis juurte kaudu ta vett kätte ei saa. Seetõttu on väga oluline nö lehtede kaudu kastmine ehk pritsimine. Prits peaks olema võimalikult peenikest udu tekitav ja oluline on, et vett ei satuks taime keskossa (rosetti) ega lehekaenlasse - võib tekkida mädanik! Võimalik on ka märja lapikesega igapäevaselt lehti niisutada.

03.03.2015 Eemaldasin kaks lühemat juurejupikest, kuna oli selge, et neist siiski elulooma ei ole. Kolmas juurejäänus veel püsib.

23.03.2015 Ülevaatus. Üldseisundis olulisi muutusi pole. Lehed õhukesed, pehmed hoolimata igapäevasest sooja veega piserdamisest. Taimel on varud juba otsakorral. Siiski mõned väikesed muutused on - rosetist on uus leheke nina välja pistnud ja juurekaelalt avastasin uue juurenöpsiku piilumas. Vaatame, kas jaksab ennast siiski elule vedada, aeg hakkab kahjuks otsa saama.

Üldseisund - ei midagi rõõmustavat.
Uus leheke on tulemas.
Uus juur on ninaotsa juba välja ajanud.
25.03.2015 Leidsin lõpuks kaubandusest sobivat kergkruusa ja otsustasin patsiendi sellele ümber tõsta. Männikoor sai esialgu kasutusele võetud, kuna oli kodus käepärast olemas, kuid ei olnud ideaalne lahendus. Koor kipub kiiresti läbi kuivama, samas niiskuse käes jällegi on hallitus kiire tulema, orgaanika ju. Savipelletid peaks niiskust kauem hoidma, samas pole need taime külje all märjad. Niisiis sai kodanik kergkruusale kolitud. Veidi sammalt seltsiks ja loodame parimat!



27.03.2015 Muutuste tuules. Ootamatult õnnestus saada veidi värsket ja täitsa elusat turbasammalt, mis on reanimeerimisel tegelikult täiesti asendamatu abimees. Seega sai kuivatatud sammal tänasest elusa vastu välja vahetatud. Tundub, et praeguseks on parim võimalik toetav ravi patsiendini jõudnud, nüüd peab kodanik ise ka veidi pingutama.


13.04.2015 Uued juured on tulemas. Praeguseks on vanal juurejupil ots aktiivseks muutunud, kaks arvestavat uut juurekest on kasvamas ja kolmas pistab ka juba ninaotsa välja. Üldine seisund suhteliselt sama, ainult uus leheke on taas pikemaks veninud. Visalt, kuid kindlalt liigub praegu paremuse suunas. Tore! Päris kobedaks saamiseni on siiski veel pikk tee käia.






27.04.2015 Juured kasvavad jõudsalt ja hiljemalt mõne kuu pärast võib hakata juba potti kolimisele mõtlema. Lehed on jätkuvalt üsna samas seisus, küll tugevamad, kuid õhukesed ja rabedad. Ilmselt on kahjustus nii suur, et need enam ei taastu. Seevastu uus leheke on tugev ja prink. Täna sai lisaks lehtede niisutamisele ka väga lahja väetiseveega lehti kastetud. Muidu jätkab vanal režiimil.


10.05.2015 Varsti võib hakata potti istutamisele mõtlema. Lehed on muutunud tugevamaks.


19.05.2015 Täna sai kodanik potti kolitud. Ei tahtnud enam väga edasi lükata, kuna hiljem on harali kasvanud pikki juuri keeruline väiksesse potti mahutada. Substraadiks Currlini männikoor savipelletitega segatult. Järelravi muidugi jätkub - ettevaatlik kastmine ja lehtede niisutamine, aga haigemajast tõstsin ta välja. Uue elukoha leidis aknalaual teiste vahele.


Võrdlusmoment ka. Kuigi lehed pole täielikult taastunud ja ilmselt ei taastugi, siis üldpilt on sellegi poolest juba märksa rõõmsam.

Enne...

... ja nüüd.

Edasine hooldus on nagu kuukingal ikka, aga mõnede lisanditega. Kastmine juurte järgi - oluline mitte üle kasta ja samas ei tohi sellist taime kindlasti janusse jätta. Vahepeal niisutan jätkuvalt ka lehti edasi. Kastmisest saab rohkem lugeda SIIT.

29.10.2015 Ümberistutamine. Pisike pott oli juuri üsna täis saanud ja kuivas väga ruttu läbi. Kuna mul ei ole aega ega tahtmist teda iga päev kasta, siis otsustasin Rääbiku suuremasse potti ümber kolida. Juurte olukord on väga hea, lehed järjest tugevamad ja uus leht tuleb juba peaaegu normaalne. Eemaldasin kõige vanema lehe, mis hakkas kolletuma. Kogu protsess on aega võtnud 8 kuud. Mingit erihooldust see taim enam ei vaja.




01.04.2016 Taim tunneb ennast hästi ja avas täna oma esimese õie! Algusest siiani on kulunud veidi üle aasta.



7 kommentaari:

  1. Mida teha kuukingaga, millel on juured ilusad, kuid tüvemädaniku tõttu kaotas kõik lehed?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vabandan, et nii hilja vastan, polnud vahepeal interneti ligi. Kui tegemist ei ole just eriti väärtusliku taimega, siis tegelikult on lihtsam ja odavam selline täiesti lehtedeta taim minema visata. PÕhimõtteliselt on küll vahel juhtunud, et korras juurestikuga taim võib tüveosast lõpuks keiki kasvatada, kui mõni uinuvatest pungadest on jäänud mädanikust puutumata, aga isegi sellisel õnnelikul juhul läheb õitseva taime saamiseni mitu-mitu aastat aega.

      Kustuta
    2. Tere!
      Palun öelge, kust Teie saite turbasambla?

      Aitâh! Loodan, et vastate!!

      Kustuta
    3. Kuivatatud turbasammalt on võimalik tellida orhideekasvandusest/poodidest ja mingit väikeses pakendis varianti on müünud ka Maxima kauplused. Elus turbasammal pärineb kodumaa loodusest ehk tuleb külastada lähimat turbaraba.

      Kustuta
  2. Tere!
    Ma potitasin ka ümber oma orhidee, millel ei ole ühtegi lehte enam ja varre lõikasin ja ära, juuremädanikku ei tuvastanud, aga oma lillekest ära visata ka ei raatsinud. Ei tea, kas elulooma saab temast kunagi veel? Lehtede ärakukkumise põhjust ei tea. Läksid kollaseks ja vars ka nagu kuivas. Pott oli ka kindlasti liiga väike talle.
    Teie postitus kindlasti abiks aga paljudele, väga rõõmustav näha lille elluärkamist :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuigi nüüd ikka uuesti uurides äkki oli mädanik tal, ca 2-3 nädala jooksul kukkusid kõik lehed kollaselt ära.. Juured on ilusad, aga keskelt, kust lehed kasvasid, sealt on kole ja natuke sinakas kohati. Kahju vaesekesest, nüüd uues potis juured lähevad vees ilusasti roheliseks küll, juuri oli ka üsna rohkesti ilusaid.
      Äkki oskate nõu anda? Suur tänu!

      Kustuta
    2. Tere Pipilota! Enamasti on kuukinga puhul sellise kirjelduse alusel (lehtede järsk kolletumine ja varisemine) põhjuseks rosetimädanik. Kahjuks ei pruugi sellisel juhul õnnestuda taime päästa. Kui juured on ilusad ja mädanik pole kahjustanud taime nö uinuvaid külgmisi pungi, siis võivad mõned taimed suuta endale külgvõsu kasvatada. Loomulikult võtab see aega, aga kuni juured kenad püsivad, seni võib oodata küll. Kastmisega peaks olema ettevaatlik, kasta ainult siis, kui juured on hallikad. Kuna taimel lehti ei ole, siis on ka veevajadus suhteliselt väike.

      Kustuta