Sumatrana

Phalaenopsis sumatrana esimene õis. Tundub, et mul on kuukingade hulgas uus lemmik, õis on taime kohta suur ja imeilus! Kahjuks on taim ise üsna kehvas seisus ja seda puhtalt minu enda käki tõttu. Mäletatavasti torkasin mingis meeltesegaduses enamiku botaanilistest kuukingadest semi-hüdrosse ja sumatrana ei arvanud sellest kahjuks üldse hästi. Praeguseks on ta tagasi tavalises potis. Juurte osas oleme väikest edu saavutanud, aga alles on vaid üks kollaseks tõmbuv leht. Uus leht hakkas küll kasvama, aga ilmselt läks kasvupunktis midagi vussi, nii et juba pikemat aega on näha vaid volditud otsake ilma edenemiseta. Eks me näe, mis sellest saab.

Edit 04.05.19: Täna ei saanud esimese hooga aru, mis toas haiseb. Selgus, et sumatrana lõhn jõudis kohale. Lähemalt nuusutades tahtis silmist vee välja võtta ja maosidu üritas läbi köha üles tulla. Õudne hais! Ei oskagi seda millegagi võrrelda, aga see on igal juhul ärritav, kirbe ja üldse mitte meeldiv. Aga õis ise on ju nii ilus...

Üllatusesineja

Ootus on läbi ja tulemus on pisut teistsugune kui loodetud. Oletatav Paphiopedilum praestans on esimese õie avanud, teine nupp veel küpseb. Aga üllatus peitub asjaolus, et praestans ei olegi praestans, vaid pigem Paphiopedilum wilhelminae. Juba õievars ise tõstatas esimesed kahtlused, aga avanenud õie puhul oli juba selge, et kodanik ei ole sugugi see, kelleks teda peeti. Või noh, on muidugi teatud taksonoomilised mööndunused, kuna antud sektsiooni liigiliste kuuluvuste osas on lugu üsna segane ja arvamusi on erinevaid. Osad peavad neid kahte sama liigi varieteetideks (Paph. praestans var wilhelminae), osa arvab, et tegemist on kahe erineva liigiga. Mina olen nõus pigem viimase arvamusega. Igal juhul olen tegelikult rahul, kuna wilhelminae meeldib mulle välimuselt rohkemgi kui "tavaline" praestans.

Niisama

Suur valge kuukingahübriid kosub istutamisest kenasti, nagu näha. Temal sai hulk vanemaid juuri ära võetud ja nüüd kasvatab ta usinasti uusi asemele.

Siis on veel üks Ootus, mis edeneb agoniaalselt aeglaselt nagu mõnedel veenusekingadel kombeks. Täpsemalt räägin siis, kui õis või õied lõpuks lahti. Ei taha ära sõnada!

Pariisitar

Phalaenopsis parishii kõik kolm õit on nüüd lahti. Lõhn on ka jätkuvalt imeline!

Templikäpp

Läksin mina eile pahaaimamatult Gardesti õueampli jaoks võõrasemasid ostma. Selgus, et neil oli orhideede soodusmüük ja äraõitsenud Promenaea 'Sunlight' maksis umbes kolm eurot. Ma pole tegelikult eriti seda tüüpi orhideede fänn, aga noh, kolm eurot, eks. Ja õied on tal ju armsad. Eestikeelne nimetus on tal templikäpp. Mul ei ole õrna aimugi, kust selline nimetus on tulnud ja kas on mõeldud tempel kui pühakoda või tempel kui pitsatijäljend. Igal juhul tassisin ühe eksemplari koju. Kaks jäi veel poodi alles.

Üks vana bulb oli must, aga mitte pehme. See sai muidugi ümber istutamise käigus eemaldatud. Pidin eraldama ka ühe noore võrse, mis oli mädaniku hankinud. Muus osas tundus tip-top. Vanematel lehtedel on küll kahjustusi, mida seostaksin kedrikutega, aga kuna uued lehed on kõik korralikud, siis loodetavasti see on vana probleem. Igaks juhuks jääb muidugi jälgimise alla.

Juured olid väga kenad. Harutasin sambla ümber ära ja koledaid juuri oli minimaalselt. 

Väiksem noor võrse tuli mädaniku tõttu eemaldada.

Ka vana mustaks tõmbunud bulbi võtsin ära.

Alastipilt selline. Täitsa kobe taim kolme euro eest! Läks läbipaistvasse 10cm potti ja kooresubstraati. Ma ei ole kindel, et ma samblas pidamisega hakkama saaksin. Lasen tal esialgu kosuda ja suveks võiks teda õue varjulisemasse kohta ka suvitama saata.

Pleione - lehed

Pleione on hakanud lehti kasvatama. Esimesed otsad hakkavad lahti keerduma. Kastan esialgu ikkagi ettevaatlikult, kuigi juba on susbtraadis juuri märgata.

Samurai ja üllatusesineja

Neofinetia falcata on oma õied avanud. Tema suurepärast lõhna veel tunda ei ole, see saabub mõne päeva jooksul. Seekord ainult üks õievars.
Rosetimädanikuga neo on hetkel ootereziimil - ei idane, ei mädane. Vaatame!

Lisaks üritab Paphiopedilum praestans õievarrega hakkama saada. Muidugi korralikule veenusekingale omase aeglusega. Ootaja aeg on pikk! Aga õievars on see-eest kõige karvasem, mida on minu silmad näinud.

Istutamised 2019 (9)

Seekord said ette võetud

• Phalaenopsis Little Sister  - sai rumala peaga semi-hüdrosse torgatud eelmisel aastal ja selgus, et see kodanikule kohe põrmugi ei istunud. Hakkame otsast peale. Kolis õlletopsist 11cm potti. 
• Phalaenopsis bastianii - vt eelmist. 
• Phalaenopsis sumatrana - tundub samuti, et semi-hürdo polnud säravaim mõte. On ainult ühe lehega ja mõtleb, mida eluga peale hakata. Kolis õlletopsist 10cm potti. 
• Phalaenopsis bellina - elu kapis on hästi mõjunud, kõik parimas korras. Jäi samasse potti. 
• Phalaenopsis mannii var flava - samuti kõik tip-top. Kolis 13cm potti ja kapist aknalauale. 

Buratiino tegutseb jälle

Kui keegi tahab endale ALATI õitsevat veenusekinga, siis Paphiopedilum Pinocchio on kindlasti õige valik. Õietut aega tal praktiliselt pole ja neil harvadel hetkedel tegeleb ta enamasti uue õievarre kasvatamisega. Minul õitseb ta peaaegu pidevalt alates 2015 aasta lõpust.

Parishii ja fimbriata

Phalaenopsis parishii avas esimese õie. Aroom hakkab samuti juba tekkima. Üks väike ja imeline taim!

Pildistasin üles ka Phalaenopsis fimbriata vanale õievarrele tekkinud üksiku õie. See on juba mõnda aega püsinud ja hakkab kergelt vananema.

Paphiopedilum venustum, üks minu suurimatest lemmikutest veenusekingade hulgas. See sooniline lõug on ju lihtsalt vastupandamatu!

Pleione juured

Pleione hakkab õitsemist lõpetama. Nüüd on juurte kord lavale astuda. Ilmunud on ka uued pisikesed rohelised nupud - eeldan, et nendest saavad lehed.

Istutamised 2019 (8)

Istutatud said

• Suur valge kuuking - juured ok, lehti vähevõitu. Ilmselgelt kehva kastmise viga. 
• Phalaenopsis Mini Mark - tip-top. 
• Phalaenopsis Flores Moon - tip-top. 
• Phalaenopsis fimbriata - juured ok, lehti võiks rohkem olla. 

Esimesel kahel võtsin suure portsi vanu juuri ära, et neid oleks võimalik 14cm potti mahutada. Viimased kaks olid mul mingis meeltesegaduses kõrgesse plastikust joogitopsi istutatud, et nendega mingit semi-hüdro versiooni viljeleda. Kõrged ja kerged topsid lähevad oi-kui-hästi ümber, lisaks pidevalt vohav vetikas. Nüüd panin nad tavalistesse pottidesse tagasi ja et nad sinna mahuks, pidin ka neil juuri siit-sealt kärpima. 

Veel apelsinidest

Oranž katleiahübriid sai täna veel kord üles pildistatud. Õite värvus muutub aja jooksul intensiivsemaks ja tumedamaks. Ilusamaks!

Kolletav kevad

Avastasin eile, et üks Neofinetia falcata on uusimale lehekesele koledasti kollase jume hankinud. Tõenäoliselt on tegu rosetimädanikuga. Neodega pole mul sellist aja varasemalt juhtunud, aga eks üks kord on ikka esimene. Väga kahju muidugi, aga otsustasin seekord esialgu oodata ja vaadata, mis saab. Kollane leht on hetkel veel kõvasti kinni. Õnneks on mul samast taimest ka teine koopia, mis tunneb ennast hästi ja valmistub õitsema.
Kaks esimest pilti siis õnnetust kolletavast taimest ja viimasel pildil teine taim õievarrega.

28.03.19 Mädanik mis mädanik. Eks vaatame, mis edasi saab.

Kuus kaunitari

Pleione maksimumiks sai kuus õit korraga avatuna. Kaks õit on veel tulemas, aga päris esimene õis tänaseks juba närbus. Pildi tegin õnneks eile juba ära ja sain kuus kaunitari korraga kenasti peale.

Apelsinipunane

Katleiahübriid oli täna hommikuks oma õied lahti löönud. Tegin kohe ühe ilupildi ka. Pilt on tehtud ilma välguta, kasutades ainult naturaalset valgust. Selle katleia õied on omapärast ruuget tooni, mida on väga raske õigesti pildile saada. Välk toonib õied fotol ühtlaselt oranžiks, ilma välguta jälle jääb värvus kahvatum kui päriselt.
Sellel pildil on enam-vähem akuraatne värvus, ainult huuleosa on tegelikult tumedamat purpurit meenutavat tooni.

Mängime!

Mul on uus mänguasi - FB slaidid. Kuigi FB leht oli mõeldud esialgu ainult inglisekeelsena, siis tegin ikkagi juuretu kuukinga päästmisest eestikeelse slaidiversiooni ka. Kuna lisada saab ainult 10 slaidi, siis on tegemist väga lühikese ja pealiskaudse kokkuvõttega. Aga ehk on kellelegi ikkagi abiks. Pikema jutu saab kätte ikka menüüst õpetliku materjali alt, nagu tavaliselt.

Vanade bulbide kasutusvõimalustest

Viimasel istutamisel jäi üle veidi vanu katleiade pseudobulbe. mis taime küljest eraldasin või eraldusid. Sümpodiaalsete orhideede puhul saab vanu pseudobulbe kasutada uute taimede saamiseks. Kui pseudobulb on piisavalt kobe ja toitainete varud piisavad, siis võib kenasti õnneks minna.
Mul tungivat vajadust uute taimede saamiseks ei ole, aga uudishimu on küll ja eraldatud bulbid läksidki katsetamisele.
Asustasin jupid eriti väikesesse minikasvuhoonesse, mille leidsin ühest aianduspoest. See aitab hoida püsivamalt kõrgemat õhuniiskust. Oluline on hoida bulbe piisavalt rehüdreerituna ja kõrge õhuniiskus on siinkohal igati abiks.

Pseudobulbid ise on sellised. Kahe bulbi ja lehtedega jupiga ei tohiks tulla probleeme, ülejäänud on siiski üsna kehvakesed.

Ideaalne oleks siinkohal omada värsket turbasammalt. Sellisel juhul paneksin alla veenõu, sinna otsapidi turbasambla ja bulbid omakorda torkaksin samblasse. Ka kuivatatud sammal oleks sobiv.
Kuna mul on aga hetkel samblakriis, siis lahendasin olukorra poorse kivimiga. Kõige alla veekandik, sinna sisse võrguline tops. Topsi panin õhukese kihi kive ja bulbid said seejärel kividele toetatud nii, et on otsapidi natuke-natuke vees. Kivi sai männikoore asemel seetõttu valitud, et kooretükid kipuvad kergesti hallitama minema liigniiskuses.

Tegelikult olen ma mõned aastad tagasi katleia vanast bulbist uue taime välja meelitamist katsetanud. Üllatusega avastasin, et see on jäänud blogis kajastamata. Tookord sai kasutatud eriti low-tech lahendust - viinapitsi. Tegelikult oli kogu katsetus ajendatud ameeriklaste orhideegrupi postitusest, kus promoti orhideede vaasilillena kasvatamist. Sellise meetodi headuses ei ole ma tänini veendunud, aga selgus, et katleiade juurutamiseks kõlbab see küll. Dendroobiumi bulb mädanes see-eest lihtsalt helgelt ära.
Katse ise väga lihtne - üksik katleiabulb sai pistetud pikka peenikesse napsuklaasi, veidike vett alla ja edasi lihtsalt ootammine. Muidugi tuli veetaset pidevalt hiuda, vett vahetada ja aeg-ajalt tekkivat hallitust bulbi pealt lapiga maha pühitud. Aga kannatlikkust peab sellega kõvasti olema!
Bulb sai viinapitsi septembris. Esimesed märgid mingit laadi arengust tekkisid järgmise aasta jaanuaris. Nimelt ilmus bulbijupile pisike roheline mügarik.

Veebruariks oli mügarikust saanud pisike võrsehakatis ja hakkas tekkima ka esimene juurealge.

Piisava hulga juurte ilmudes võib taime ettevaatlikult potti istutada, kuid vesikultuurist substraati ümber tõstes on üsna reaalne, et olemasolevad juured uues keskkonnas hävivad.

Istutamised 2019 (7)

Täna said istutatud

• Valge õiega katleiahübriid - vajas ammu istutamist hallitava substraadi tõttu. Vanade bulbide juured olid suures osas surnud, kuid nooremate külge jäi juuri piisavalt. Läks tagasi sama suurde potti. 
• Tumepunase õiega väike katleiahübriid - juured kenad, sai suurema poti. Eraldasin kaks vanemat bulbi. 
• Cattleya Memorial Chuang Wen-Hsien - vanade bulbide juured surnud, uuel bulbil aktiivsed juureotsad. Sai suurema poti ja eraldasin ühe vana lehetu bulbi. 
• Laelia alaorii - küllaldaselt elusaid juuri, sai suurema poti. 
• Cattleya luteola - juured võinuksid paremad olla. Sai samasse potti tagasi. 
• Cattleya nobilior x Laelia alaorii - lagunes kahe koleda bulbi eemaldamise tõttu kolmeks jupiks. Kõik said eraldi pottidesse. 
• Lisaks sai uuesti ümber istutatud Cattleya walkeriana var semi-alba 'Water'. Avastasin, et osa juuri mädanes natuke liiga aktiivselt. Eemaldasin mädanenud osad ja eraldasin kaks suhteliselt loperdavat bulbi. Läks väiksemasse potti. 

Kasutasin täna minu jaoks uut substraati - Cameleon. Koosneb puukoorest, kookoskiust, vähesel määral tundus olevat lisatud turbasammalt ja perliiti. Tootja kodulehel ei leia substraadi kohta mitte ühtegi viidet. Mina leidsin üksiku paki ühe lillepoe nurgast. Hind oli suhteliselt soolane, aga see oli ainus substraat, mis nägi enam-vähem välja ja ei seenetanud silmnähtavalt. Kekkilä osas tundub hetkel ikaldus olevat, kuna kõik pakid, mida ma erinevates poodides inspekteerisin, pakatasid rõõmsast seenelõhnast. 

Eraldatud vanad bulbid jätan ilmselt esialgu alles ja lükkan kuskile kappi niiskemasse keskkonda - nendest on võimalik sageli uued taimed kasvatada. 

Pleione update vol2

Tänaseks on avanenud veel kaks graatsilist õit. Kuna Pleionede õied ei ole kahjuks eriti kauakestvad, siis teen jooksvalt pilte ja spämmin neid blogisse. Tõenäoliselt on viimaste õiepungade avanemisel esimesed õied juba närbunud.
Lisaks õitele on ka juured kasvu alustanud. Pisikesed mügarikud on juba õievarte all näha. Püüan kastmisega õigesti hakkama saada, päris rohkelt vett siiski enne lehtede tulemist anda ei julge.