Dendroobiumiõied

Dendrobium nobile hübriidid suvitasid kuni septembri alguseni verandal ja tulemus on alljärgnevatel piltidel näha. Kahjusk tuleb tunnistada, et koos õitega hankisid nad seal endale ka kedriklestad, aga sellega üritan tegeleda. Lisaks avastasin kedriklestade invasiooni ka Dendrobium phalaenopsisel, kes on küll terve suve ontlikult toas aknal kükitanud ja elutseb hoopiski eraldi toas. Igal juhul olen neid hetkel vee ja alkoholiga tõrjunud, aga tundub, et seekord vist oleks mürk ikkagi mõitlikum lahendus.
Aga seni kuni ma veel plaani pean, võib õite ilu ikkagi nautida.

Kollaseõieline on jätkuvalt usin õitseja, aga ilmselgelt olin teise hübriidi nuppudest hulga rohkem huvitatud, kuna tema õite värvust ma õigupoolest ju ei teadnudki. Esivanemate aknalaualt päästetud käopoeg osutus õnneks väga ilusaks pastelsete õitega isendiks. Tasus vaeva väärt ja mina olen igatahes rahul.

Kollane dendroobium

Dendroobiumihübriidid on otsustanud toimetada risti vastupidi minu ootustele. Kobedam, ema aknalaualt minu juurde kostiliseks tulnud tundmatut varianti üritasin ontlikult talvisesse puhkeperioodi suunata ja hoidsin teda korteri kõige jahedamal aknal. Ikka lootuses kevadel ehk õisi näha, kuna ma siiani ei tea, kellega täpselt tegu on. Puhkus kujunes väga üürikeseks ja nüüd kasvatab kodanik 16-17C juures uut võrset.
Kollase õiega Dendrobium nobile hübriidi keikid, kelle ma kevadel Orhideelaadalt koju tassisin ja keda ma üritan kedriklestadest vabaks saada, said pandud spetsiaalselt soojale aknalauale, et nad õitsemise unustaksid ja suunaksid energia pigem kasvamisele ja uute võrsete tekitamisele. Igasuguse loogika vastaselt asuti kärmelt õitega toimetama ja eile hakkas esimene kahest pungast avanema.

Esialgne värvus on kreemjas-kahvatukollane, mis aja jooksul tumeneb üsna erksaks tibukollaseks. Esimene pilt on küll veidi udune - jõudsin eilse teha täpselt selle ühe pildi, enne kui välgul akud tühjaks said. Võrdluseks panen selle siiski üles, siis on näha, kui kiiresti pung tegelikult avaneb. Esimese ja ülejäänud piltide vahe on enam-vähem täpselt 24h.

Ahjaa, nagu ka pildilt näha, on üks õitest arenguhäirega - üks sepaalidest on jäänud normaalselt arenemata. Tegelikult on ka ülejäänud sepaalid kerge anomaaliaga. Põhjust ei oska hetkel arvataaga ei saa välistada ka geneetilist viga. Eelmistel õitel oli tegelikult sama viga küljes.

Puhkus läbi.

Ema aknalaualt päästetud tundmatu dendroobium kasvatas suve jooksul rammusa bulbi. Sügise algul tundus, et kodanik hakkab ennast viisakalt puhkama seadma - rohkem midagi ei toimunud, juured muutusid mitteaktiivseks, lisaks kolletus osa lehti. Mul oli muidugi väga hea meel, et kõik kulgeb nii kenasti ja panin ta optimistlikult puhkerežiimile - lõpetasin regulaarse kastmise, vett sai natuke ainult siis, kui juba bulbe krimpsutama hakkas ja üldiselt teda väga enam ei uurinud. Eile tõstsin akna peal taimi veidi ringi (ümberkorraldused olid seotud põhiliselt sellega, et pagana kass avastas Phragmipediumid ja pistis need suures osas nahka... ) ja avastasin, et minu teada raugelt puhkav kodanik on hakanud salaja uut võrset meisterdama. Ühesõnaga ei mingit puhkust ja selle tõttu tõenäoliselt ka ei mingeid õisi kevadel. Mis ma ikka temaga teen, ohkasin ja hakkan jälle korralikult kastma. Tõenäoliselt on põhjuseks liiga soe keskkond, mis ei soosi puhkeperioodi pidamist. Kui tavaliselt (normaalsel talvel) on sellel aknal temperatuur 17-18C, siis hetkel on keskmiselt kraade ikka 20 või enam.

Dendroobiumid

Dendrobium tetragonum var. giganteum on jõudsalt uut bulbi kasvatanud. Ma muidugi oskasin ta selliselt akna poole sättida, et uus kasv suundus sirgelt vanadest eemale ja kiikus rõõmsalt laiutades uhkes üksinduses. Ruumi kokkuhoiu nimel ja esteetilise väärtuse tõstmiseks sai kasvatamatu nooruk täna fikseeritud. Nüüd seisab viksilt ja viisakalt sirge seljaga teiste juures. Minu meelest sai üldpilt oluliselt parem. Juba mõni aeg tagasi kolis kodanik väikesest klaasvaasist suurde ümber ja nüüd on aeg varsti sealmaal, et ka suurem vaas hakkab kitsaks jääma - uus pseudobulb ulatub varsti vaasist välja. Ilmselt komandeerin ta varsti hoopis vannitoa aknale teiste dendroobiumite seltsi.

Kõigepealt kodanik vabas olekus ja siis kenasti fikseerituna.

Kostiline ehk tundmatu õievärvusega Dendrobium nobile hübriid kasvab samuti jõudsalt. Uue pseudobulbi tegi küll suhteliselt lühikese, aga selle eest jälle oluliselt jämedama. Võrdluseks veidi pildimaterjali - esimesed kaks minu juurde saabudes ja teised tänase seisuga.

Kostiline

Käisin täna esivanematel külas ja naasin ühe tundmatu kodanikuga, kes oli sealsel aknalaual juba mõned aastad erilise eduta olesklenud. Ajaloost tean nii palju, et taim on toodud tuttava poolt, kes oli selle kuskilt nimetuna üles korjanud. Edasi pole temaga midagi erilist tehtud, istus kooresegus ja kasteti nii nagu mul emal kombeks - ülemine kiht tolmab ja alumises lainetab. Selle 2-3 aastaga on ehk võrse või kaks kasvatanud, pikim ainult ca 12-15 cm kõrge. Mul hakkas temast lõpuks kahju ja tõin enda juurde kostile.
Tõenäoliselt on tegemist Dendrobium nobile hübriidiga. Siiani olen ennast dendroobiumitest võimalikult kaugele hoidnud, kuna nende vastu huvi puudus ja ega nad mulle tegelikult väga ei meeldi. Aga sellest pisikesest päkapikust hakkas hale, ta on kuidagi nunnu.
Kaevasin ta potist välja ja minu üllatuseks olid juured üsna heas korras. Mõned väheke koledamad ja pehmemad võtsin siiski maha, et taime natuke väiksemasse potti mahutada. Uued juured on kenasti kasvamas ja tilluke võrsehakatis on samuti olemas. Istutasin DCM kooresegusse ja püüan temaga jutule saada. Selle liigiga ju pole varasemalt tegemist olnud, seega minu jaoks täiesti tundmatu maa. Ehk saab päkapiku elu siiski veidi paremaks ja mina jälle kogemuse võrra rikkamaks.

Juurtega, enne kärpimist.

Väike võrsehakatis koos uute tugevate juurtega.

Ilupildid ka, ühelt ja teiselt poolt. 

Lisan 08.04.2015 tehtud pildid. Olen lahkelt kastnud ja eelnevalt kortsus tüveosa on muutunud kenasti pringiks. Väike võrse kasvab samuti hooga.