Väike kokkuvõte rosetimädanikust kuukingal

Aeg-ajalt kerkib üles küsimus rosetimädaniku kohta. Eelkõige kas sellise murega taime saab päästa ja mida selleks teha tuleks? Alljärgnevalt püüdsin oma mõtted selles osas lühidalt kirja panna.

Rosetimädanik (inglise keeles crown rot, bacterial brown spot) - mis see on?
Tegemist on bakteriaalse  nakkusega, mille peamiseks tekitajaks on perekonda Pseudomonas kuuluvad liigid. Lehtede tabandumisel esinevad algul pehmed, kerge värvimuutusega kolded, mis hiljem muutuvad pruunikaks või mustjaks. Kui haigus tabab taime südamikku, siis muutuvad taime lehed väga kiiresti kollaseks ja kukuvad maha. Muutus toimub juba paari päeva jooksul. Nakkust soodustab liigne niiskus (rosetti seisma jäänud vesi), jahedam temperatuur ja seisev õhk.
Rosetimädanik võib viia väga kiiresti muidu elujõulise taime hukuni. Kuukingad on monopodiaalsed taimed ja nende kasv toimub taime keskosas asuva kasvupunkti kaudu. Vigastatud või hävinud kasvupunktiga kuuking enam edasi ei kasva. Küll võib ta aga säilinud külgpungade olemasolul anda tütartaimi.

Alloleval pildil on näha värvimuutus keskmise lehe baasil. Tegemist on algava mädanikuga.

Siin on näha juba kolletav leht.

Esmaabi
Kõige olulisem on kiiresti eemaldada nii palju nakatunud kudet kui võimalik. Mädanik levib üllatavalt kärmesti edasi. Kui kolle on lehel, siis eemaldada leht koos kahjustusega. Kui mädanik haarab juba rosetiosa, siis tuleb eemaldada kõik kolletuvad lehed ja lõigata-kraapida südamikust ära kogu mädanev osa. Lõikustöödeks on hea kasutada võimalikult teravat ja õhukest riista, hästi sobib näiteks skalpell. Iga lõike järel tuleb tera desinfitseerida, et mitte nakkust edasi levitada. Ei tohiks karta liiga palju lõigata - kaotada pole nagunii midagi! Ideaalne on, kui haiguskolde saab eraldada puhaste piiridega, st eemaldada tuleb ka osa tervet kude. Desinfitseerimiseks sobib vabalt kange alkoholilahus. Mina olen kasutanud Cutasepti, mida müüakse apteekides. Võib kasutada ka taimedele mõeldud bakteritsiidseid aineid, nt Physan 20. Minul isiklikult sellega kogemust ei ole, seega soovitada või laita ei oska.
Kui kolle on võimalikult puhtaks tehtud, võib sellele raputada näiteks jahvatatud kaneeli, millel on kerge antibakteriaalne ja seenevastane toime. Taim tuleks istutada uude puhtasse substraati, kindlasti tuleb ka pott desinfitseerida.Kui õnn soosib, saab nõnda nakkuse kontrolli alla. Ütlen siinkohal ära, et alati see kahjuks ei õnnestu ja osa taimi hukkub kõigest hoolimata.

Eemaldatud leht. Näha on mädanikust haaratud mustjas osa, lisandunud on ka hallitus.

Mädanikust haaratud rosett. 

Mis saab edasi? 
Kui mädanikule õnnestus piir panna ja taime kasvupunkt on terve, siis võtab kuuking tõenäoliselt pisukese mõtlemispausi ja kasvab sobiva hooldusega seejärel edasi nagu tavaliselt. Kui kasvupunkt on hävinud, mis rosetimädaniku puhul on küllalt tõenäoline, siis võib õnnestuda külgpungast tütartaim saada. Rohkem lootust on sellisel juhul, kui taimel on säilinud vähemalt mõni leht ja piisaval hulgal juuri. Kuid esineb ka juhuseid, kus täiesti lehetuks jäänud taimekontsul õnnestub siiski tütartaim külge kasvatada. Seega taime ära viskamisega kiirustada ei ole tarvis. Enamasti algab tütartaime kasvatamine kuu jooksul pärast haigusele piiri panemist. Kui taimel ei ole lehti ja mitme kuu jooksul mingit arengut ei toimu või elusaid juuri enam ei leidu, siis võib taime suure tõenäosusega lõplikult hukkunuks lugeda.
Hävinud südamikuga kuuking võib kasvatada ka õievarsi ja õitseda, kuna õievarred kasvavad samuti külgmistest pungadest. Keiki ehk tütartaim võib kasvada ka õievarrele.
Arvestama peab muidugi, et tütartaimest õitseva taime saamine võtab omajagu aega. Kiirem ja lihtsam on mädaniku korral lihtsalt uus taim osta. Aga kui tegemist on emotsionaalselt või muul moel kalli isendiga, siis tasub veidi pingutada ja tütartaime arenemisele loota.

Külgpungast arenev tütartaim

Tütartaim on juba päris suureks sirgunud.

ProfülaktikaMädaniku riski vähendamiseks peaks jälgima, et kuukinga rosetti ei satuks kastmisel vett, mis võiks sinna seisma jääda. Vajadusel võib rosetti kastmise järgselt paberiga kuivatada või eemaldada sinna sattunud veepiisad lihtsalt puhudes. Abiks on ka, kui kasta taimi pigem päeva esimesel poolel, siis jõuavad nad õhtuks kenasti kuivada ja ei jää niiskena jahedama öö kätte. Hea õhuringlus on alati soovitatav.