Veebruarikuine

Kevade ootus on juba hirmsuureks kasvanud. Aga pole viga, päike võtab järjest kõrgmaid kaari ja varsti on igatalvine vaikelu taas korraks möödanik. Praegu olen üritanud muu kiire elu kõrvalt kastmistega järje peale saada. Eks see ole kulgenud oma tõusude ja mõõnadega ning selge on see, et kollektsiooni väga palju suuremaks lasta ei saa. Pigem tuleb teha valikuid. Samuti peab nentima, et kolimine oli paljudele taimedele korralik ehmatus, kuna üleöö tuli kohaneda hoopis teiste tingimustega kui seni.
Hetkel on tavapäraselt hübriidkuukingade õitseaeg, enamik on kas õitsemise äsja lõpetanud või õitega, mõned üksikud veel avavad pungi.
Kunagise uhke Prisma imelooma keiki jõudis oma esimese õitsemiseni. Õisi on küll üks, aga taimgi ole alles üsna väike. Selle värvusega on nagu violetsete-punastega ikka, täpset tooni on pildile keeruline tabada. Ei õnnestunudki. Päriselt on õis sügavalt purpurne ja helkivalt sametine, väga kaunist tooni. Pildile jääb koledalt punane.

Phalaenopsis Anna-Larati Soekardi on kahe õievarrega ametis. Teisel avab veel pungi.

Rääbikul on samuti õied küljes. Endiselt veatult rohekaskollased.

Tundmatu taime keiki ehk Ebamäärane on samuti oma esimese õie valmis saanud. Tuleb välja, et tema on üsna kahvatu lilla, mille servad on tõesti ebamäärase pruunika tooniga. Pole just eriti ahvatlev kombinatsioon, aga kuna taim on hetkel väike ja ruumi palju ei võta, siis esialgu uut kodu otsima ei hakka.