Schwerteri tellimus vol 1. Imetillukesed.

Schwerteri orhideekasvandusest tellitud taimed on kohal. Sedapuhku keskendusin põhiliselt miniatuuridele. Osalt on minide eelistamine tingitud piiratud ruumist, suures osas aga hoopiski sellest, et need pisikesed putukad lihtsalt meeldivad mulle. Juba mõnda aega soovide nimekirjas olevatest taimedest saabusid nüüd minu koju pisike kuuking Phalaenopsis lobbii ja väike lõhnava õiega tegelane Haraella retrocalla. Natuke planeerimatult saabus ka Phalaenopsis thailandica - tema jäi mulle tellimust tehes lihtsalt silma ja kuna ma ei suutnud valida tema ja P.lobbii vahel, siis võtsingi lõpuks mõlemad.
Olin valmistunud küll väikesteks taimedeks, kuid kohale saabunud kodanikud olid ikkagi ootamatult pisikesed. Neil järel käies oli ka mingi teooria, et olevat kaks nädalat tagasi alles flaskist välja võetud. Huvitav, sest enda teada päris flaskitaimi justkui ei tellinud. Kontrollisin üle ja vähemalt kodulehe andmetel pidid Haraella retrocalla ja P. thailandica olema lähedal õitsemiseale, P.lobbii aga suisa õitsemisealine taim. No elame-näeme, eks nad ju olegi väga väikesed taimed. Kodus taimi lahti pakkides tuvastasin lobbiil vana õievarrekontsu, järelikult on tema juba korra õitsenud küll.
Kodanikud saabusid kõik paljasjuursena, pakituna turbasamblasse. Klassikalist mõõdupuud - tikutopsi - polnud kahjuks käepärast, aga vast sobib võrdlusmomendi tekitamiseks tavaline teeküünal ka. Vasakult alustades Phalaenopsis lobbii, Phalenopsis thailandica ja Haraella retrocalla.

Kuna sain neile järele minna alles hilisõhtul, siis samal päeval enam neid istutada ei jõudnud. Piirdusin sellega, et harutasin nad ettevaatlikult samblast välja, tegin esmase ülevaatuse, puhastasin lehed ja korrastasin juured ning saatsin nad siis kõrgema õhuniiskusega minikasvuhoonesse turbasamblale ööbima. Istutustöö jätsin järgmiseks päevaks.
Muidugi avastasin, et nii väikeste pottide osas olen taas halvasti varustatud. 8cm diameetriga potid jäid selgeks liiga suureks ja väiksemaid (kas 5,5cm või 6cm) oli mul täpselt kaks. Mis seal ikka, jalutasin lähedal asuvasse lillepoodi ja ostsin pottide saamiseks sealsest laibanurgakesest kaks odavat minikuukinga. Kuigi ma tegelikult pottide taaskasutust väga ei hinda (taimehaiguste edasi kandumise oht!), siis ega mul sedapuhku väga valikut polnud. Potid pesin muidugi kuuma veega üle. Kuigi esialgu plaanisin kasutada Currlini substraati, siis see osutus nende miniatuuride jaoks liiga suuretükiliseks ja käiku läks DCM substraat. Pottide põhja panin savipelletid ja poetasin neid mõnel määral ka substraati. Olen avastanud, et need aitavad väikestes pottides parajal määral niiskust hoida ja seetõttu olen viimasel ajal hakanud neid väikesekasvuliste orhideede ümber istutamisel substraadi hulka segama.
Kõik kolm kodanikku said kenasti pottidesse asustatud. Haraella retrocalla juured olid kõige kehvemad, tema oli ainus, kel tõesti osa juuri mädanenud olid. Phalaenopsiste juured olid igati eeskujulikud ja taime enda suurusega võrreldes võiks isegi kasutada sõna "hiiglaslik".
Asustasin värsked saabujad koos pottidega aknalauale suurde klaasvaasi. Õhuniiskus on seal enamjaolt 70-80%, temperatuur on muidugi heitlik - öösiti ca 20-21C, pärastlõunasel ajal võib küündida isegi 29-30C. Samas kuukingadele tundub selline elu üldiselt päris meeldivat. Eks elu näitab, mida need tikupikkused tegelased sellistest tingimustest arvavad.

Haraella retrocalla

Esiplaanil vasakul Haraella retrocalla ja paremal Phalaenopsis thailandica, tagaplaanil udutab Phalaenopsis lobbii.