Tirisin koju ainukese valge, ühe kahe õievarrega tumelilla ja huvitava "veenilaienditega" variandi. Valget mini olen ammu tahtnud, samuti on sügavlilla mini sellest saati kuidagi hinge peal, kui emale sellise kingituseks viisin. Veenilaienditega isend on veidi teist tüüpi, suurem nii lehtede kui õite poolest, aga samuti kena ja efektse välimusega.
Lillaõieline ei ole päriselt sugugi nii hele ja roosakas kui pildilt tundub. Tegelikult on õis pigem sügavalt purpurne. Ühe õievarreharu suutsin oskuslikult transpordi ajal ära murda.
Istutasin kõik kolm ka ümber, kahe poti seest ronisid tundmatut sorti putukalised (erinevad) välja, kes, antagu mulle andeks, on nüüd taevariigis või kus iganes putukad pärast oma maise eksistentsi lõppu siis resideeruda suvatsevad. Juured olid nii ja naa, kõige vähem oli neid lillaõielisel ja kõige rohkem sel veenidega kodanikul. Potid said valitud vastavalt juurte rohkusele - valge ja veeniline kolisid 8cm potti ja lilla sai uueks koduks 6cm anuma. Kahest uustulnukast siis ka üldpildid lõpetuseks, lillaõielise proovin kunagi päevavalguses pildile püüda, et värvus loomutruumalt paistaks.
Kuna enam kui pool mu taimedest on väikesekasvulised sordid ja sordinimeta minisid on nüüdseks kokku kaheksa, siis mõtlen tõsiselt sellele, et peaksin vist neid ka nimeliselt (või numbriliselt) blogis eristama hakkama. See teeks sildistamise ja hilisema otsimise-leidmise kergemaks. Mõtisklen veel veidi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar