laupäev, 23. november 2013

Järjekordsed õiepildid

Kui juba õitseb, siis ei saa ju ometi pildistamata jätta. Mis siis, et alles paar päeva tagasi sai kõik juba üles võetud.
Helelillal minil on jäänud avada veel viimane pung.


Ja loomulikult oli asjalik suure Valge enamvähem lahtise õie juures viriseda, et kahtlaselt väike ja värki. Korralikult avanenuna on õie läbimõõt kenasti 10 cm, seega tillukeseks seda pidada vast siiski pole tarvis. Täitsa korralik õis! Täna hakkas ettevaatlikult järgmist lahti tegema.


Esimese keiki punnitab oma esimesi õisi teha. Varre on ta mingil põhjusel ilmatuma pika kasvatanud ja sinna otsa on siis meisterdatud kaks väikest punga. Vaatame, mis sest üritusest lõpuks välja tuleb. Praeguseks hakkab kodanik vist iseseisva eluga lõpuks harjuma, kuna otsustas nüüd juurte kasvatamisega edasi tegeleda - vahepeal jättis selle täitsa unarusse. Kui ta oma õieüritustega ühele poole saab, siis peaks teda veidi paremini potti sättima, kaldub teine väga üle serva rippuma.


Ja Prisma Imeloom suutis ühe punga keskelt ära kolletada. Täpset põhjust öelda ei oska, kuid võimalik, et suutsin ise taime liigutamisel punga vigastada - nimelt õnnestus õievarrega vastu lampi koksata, sel sunnikul on üsna teravad servad. Närbunud punga inspekteerisin igaks juhuks üle ja lahkamisel midagi tavapäratut ei täheldanud.

Õitega koos käib vahel veel üks vahva nähtus - nimelt lõhnad! Eelmisel õitsemisel oli Helelillal triibikul õrnmagus aroom, meenutas väga Palmolive Black Orchid dušigeeli lõhna. Seekordsel õitsemisel huvitaval kombel on õied olnud lõhnatud. Aga mäletan, et aroomi oligi tunda ainult hommikuti mingil kellaajal, seega ehk pole veel õiget hetke tabanud. Küll aga õnnestus nuusutada täna teisi õitsejaid. Kui kolmest kaunist graatsiast Punane triibik sugugi ei lõhnanud ja valge mini evis ainult nõrka määratlematut aroomi, siis tumelillade õitega kodanik haises sulaselge mootoriõli järele! Või vähemalt mingit sorti tööstuslikku õli see meenutas. Ja ise veel välimuselt nii kenake. Mõned tunnid hiljem oli lõhn täiesti kadunud, mis kinnitas jälle tähelepanekut, et kuukingad lõhnavad päeva jooksul vaid piiratud ajal. Päikeseküllane hommikupoolik paistab lõhnade tabamiseks siiani kõige sobivam hetk olevat. Kui hommikuid veel väheke jagub, siis päikesega on muidugi hetkel küll kehvasti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar