Mida selliste keikidega siis tegema peab? Vastus on väga lihtne - otseselt mitte midagi. Kui emataim on terve ja saab sobivat hooldust, võib tütartaime emataime külge jättagi. Tüvelt kasvavate keikide puhul võib tulemuseks olla lopsakas ja dekoratiivne punt taimi. Kui aga keiki on juba küllalt suur, saab ta soovi korral eraldada ja omaette potti istutada. Sellega seoses on mõned aspektid, mida peaks enne eraldama asumist arvestama.
Esiteks peaks keiki olema piisavalt suur, et iseseisvalt ellu jääda - enamasti võiks tal olla vähemalt paar-kolm lehte ja mõned vähemalt 5cm pikkused juured. Mida suurem keiki on, seda kergem on tal iseseisvat elu alustada.
Teiseks oleks hea, kui eraldamise ajal on keiki juured aktiivsed - neil on uudishimulikud erksalt rohelised ninakesed. See tähendab, et juured on aktiivselt kasvamas ja kohanemine uue eluga läheb valutumalt.
Kolmandaks võiks arvestada klimaatiliste eripäradega - soojemal ja valgusrikkamal ajal (kevadel ja suvel) on keikil paremad võimalused iseseisvat elu alustada, kuna just siis on taimedel vajalikud tingimused aktiivseks kasvamiseks sobilikumad.
Kui eelnevalt mainitud tingimused on täidetud, siis võib asuda protsessi enda kallale. Kõigepealt tuleb keiki emataime küljest ettevaatlikult lahti lõigata. Lihtsam on seda teha õievarre külge kasvanud keiki puhul. Vana õievars tuleb mõlemalt poolt keikit lihtsalt ära lõigata ja ongi valmis. Alljärgnev pilt annab ehk väheke selgema ettekujutuse - punaste joontega on tähistatud kohad, kuhu teha lõiked.
Tüvelt kasvanud võsu puhul tuleb lõige teha ettevaatlikult keiki ja emataime vahele, valides selleks koha, kus ühendus on kõige kitsam. Sellistel puhkudel olen lõikekohad päras kaneeliga üle raputanud, kuna mädaniku tekke oht on suurem.
Kui keiki on eraldatud, siis järgmisena on tarvis ta omatte potti istutada. Selles pole midagi üleliia keerulist, istutamine ise käib samamoodi kui kuukingade puhul tavaliselt. Istutamise kohta saab rohkem lugeda SIIT. Põhiline on valida väikese taime jaoks sobiva suurusega pott ja tingimustele vastav substraat. Enne istutama asumist võib juured veidikeseks vette likku panna, kuni need muutuvad roheliseks - see teeb need elastsemaks ja vähendab vigastuste ohtu. Tasub tähele panna, et õhu käes kasvanud juurtel võtab vees roheliseks muutumine veidi kauem aega kui potis kasvanutel. Edasi tuleb juured ettevaatlikult potti suunata, taim paika sättida, lisada substraat ja valmis!
Järgnev hooldus on põhimõtteliselt samasugune nagu kuukingadel üldiselt - taim vajab elamiseks ja kasvamiseks eelkõige valgust ja vett. Siiski on mõned detailid, millele on oluline tähelepanu pöörata.
Kõige olulisem on kastmine - äsja istutatud pisike taim ei tohi jääda liigselt kuivale, samal ajal peaks vältima ka seisvat niiskust. Väiksemat sorti potis ja uue substraadiga (seob vähem niiskust) taimed võivad vajada tihedamini kastmist, eriti soojas keskkonnas. Kuna õhu käes kasvanud juurtel läheb märgumiseks veidi kauem aega, võib potti vannitada - enamasti on 10-15 minuti jooksul juured muutunud roheliseks ja võib poti nõrguma tõsta. NB! Pikem vannitamine ei asenda liiga harva kastmist. Kuukingade kastmisest üldiselt saab rohkem lugeda SIIT.
Värskelt istutatud taime võiks esialgu hoida otsese päikesevalguse eest - suurem oht päikesepõletusele. Väetama tasub hakata siis, kui on näha, et taim on uute tingimustega kohanenud ja jätkab kasvu.
Ja ongi kõik! Nüüd jääb üle ainult sobiva hooldusega jätkata ning oodata, kuni pisikesest keikist sirgub suur õitsev taim.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar