Nädalake tagasi tirisin ühest lillepoest jälle uue kuukinga koju, loomulikult otse rääbakate rivist. Selles poes on taimede "leiunurk" kohe akna juures ja ma sattusin sealt lihtsalt mööda minema. Noh, seal ta passiski mind oma paari viimase närbuva õiega. Ja mul on ju kirjute vastu ilmatum nõrkus! Muidugi lippasin läbi ja võtsin selle õnnetukese kaasa. Nüüdseks on kodanik ümber istutanud ja oma viimasedki õied kaotanud. Juurtega oli kehvasti, õieti nagu polnudki teisi - enamik ära mädanenud ja pehmed, õnneks mõned rohelised jupid veel olid. Üle kastetud, mis muud. See on kahjuks konkreetses lillepoes üsna tavaline, ka Ufonaut pärineb samast kohast ja oli mäletatavasti samuti üsna juuretuks kastetud. Aga pole viga, putitame ja küll jälle jalad alla võtab. Kuna mul on nimede osas fantaasia hetkel otsas, siis olgu tema lihtsalt Arlekiin2.
Tundmatu nr1 suvatses ka ühe õie kasvatada. Selgus, et see on praktiliselt identne Põõsa õitega, seega läheb üks neist ühel hetkel uude koju.
Põõsas oma õitega.
Ja mõlemad kõrvuti, võrdluseks.
Kollakasroosa suvatses samuti mõned õied teha pärast pikka pausi.
Ja üks minu absoluutsetest lemmikutest, vanaaegne tapeedimuster ehk Punane Triibik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar