neljapäev, 30. aprill 2015

Kodutute orhideede varjupaik

Kuna mul oli Schwerteri tellimusega saabunud imetillukestele taimedele tarvis kiiresti väiksemõõdulisi läbipaistvaid potte saada, siis kõige lihtsam võimalus oli kohalikust lillepoest rääbakate rivist sobivate pottidega odavad kuukingad välja valida. Potid läksid kasituna uuele ringile, aga pehmo nagu ma olen, ei raatsinud muidugi neid rääbakaid ära visata.


Suuremal, kuivanud õievarrega tegelasel polnud juurtega olulist muret. Pidin küll natuke eemaldama, aga suurem osa jäid alles. Huvitaval kombel olid mädanema läinud just juurte alumised otsad, ilmselt siis kastmisvesi alla jäänud. Tema on Tundmatu nr 3.
Väiksema kodanikuga olid lood kurvemad. Juba läbi poti seina olid näha põhiliselt surnud ja mädanevad juured, mistõttu lootused ei olnud just eriti kõrged. Potis sees oli olukord täpselt selline, nagu võis karta. Elusaid juuri praktiliselt polnud, ainult mädanev ja lagunev juurtepusa. Alloleval pildil on väga hästi näha, mis juhtub samblapalli sees, kui kastmisega natuke eksida.



Sambla seest tulid nähtavale ka poroloonitükid - teine põhjus lisaks samblale, miks tasub poest toodud (mini)kuukingad koheselt uude substraati ümber istutada. Kuukinga ON võimalik turbasamblas pidada, aga see eeldab väga oskuslikku hooldust, eriti kastmise osas.
Ilma samblata nägi asi välja nõnda:


Eemaldasin surnud juured ja alles jäi kolm jupikest (pildil pole kõige ülemine hästi kaadrisse jäänud).


Kaneelitasin ja saatsin haigemajja kosutamisele. Läks teistest patsientidest veidi eraldi, väiksesse potti. Alla jälle savipelletid, peale turbasammal ja sinna peale patsient ehk Tundmatu nr 4.

Minikasvuhoone soetamine ikka tasus ära. Talitleb praegu kui linnahaigla, st vaeste ja kodutute putitamise asutus. Kunagi, kui patsiendid terved ja enam sellist abi ei vaja, võin sellesse lihtsalt kõrgemat õhuniiskust tahtvad taimed panna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar