Veel õisi

Tundub, et lõpuks oleme Ascocentum miniatumiga (või on ta ikkagi garayi?) ühise keele leidnud. Kolisin teda pidevalt ümber - kord potti ja männikoorde, kord jälle paljasjuurseks ja siis jälle midagi vahepealset. Elas, õitses, aga päris rahul ei tundunud olevat. Juuri kasvatas minimaalselt. Kuni kevadeni oli ta jälle põhimõtteliselt paljasjuurselt vanda korvis, paar suuremat substraaditükki seltsiks. Siiski tundus, et ma ei suuda nii sagedast kastmist kuidagi meeles pidada, kui talle sedasi meeldiks. Tõstsin ta jälle ümber, sedapuhku küll substraati, aga poti asemel kasutasin sibullillede istutamise korvi. Vaat see tundub kodanikule meeldivat - uusi juuri on mitmes kohas juba näha ja õievars pole ka just viletsake.

Phalaenopsis 'Flores Moon' alustas vanalt õievarrelt.

Meenutustega maikuust

Vaikus on taas pikale veninud. Töö ja muu elu kõrvalt vabaks jäänud aeg kulus sel suvel põhiliselt aiale ning orhideed on taas orvukeste osas.
Lahkunud õnneks ei ole, küll on kesise kastmise tõttu kodanike välimus kohati vähe viletsam, aga pole viga, püüame parandada. Kõigest hoolimata on mõned õied siiski ette näidata.

Üllatuslikult leidsin õievarre 2015. a Ecuagenerast üsna kehvas seisus tulnud Ascocentrum miniatumilt. Ühtlasi selgus ka, et tõenäoliselt on taas eksitud liigi määramisega ja kodaniku õige nimetus võiks olla hoopis Ascocentrum garayi. Need kaks liiki on omavhel üsna sarnased ja seetõttu ka valesti määratlemist esineb küllalt sageli. Erinevused on üsna väikesed ja tulenevad lehtede ning õite kujust ja pisut ka värvusest.
Õnneks meeldib mulle Asc. garayi tegelikult pisut rohkem ja Asc. miniatumi sai tellitud tookord pigem seetõttu, et esimene polnud lihtsalt saadaval.
Taim ise on tavaliste vandahübriidide kõrva tõeline kääbik - taime enda kõrgus on napilt 10cm ja õite läbimõõt kuskil 1cm kandis.

Neofinetia falcata (või kehtiva nomenklatuuri järgi tegelikult Vanda falcata) lumivalgetele ja elegantsetele õitele on raske võrdväärset leida. Aroom on jätkuvalt võrratu! Potis oli tegelikult kaks eraldi taime. Mäletatavasti olid need saabudes üsna äbarikud ja seetõttu panin nad koos ühte potti. Pärast õitsemist hakkas kumbki taim uut võrset kasvatama ja otsustasin kodanikud eraldi pottidesse tõsta.

Väike looduse vingerpuss ka lõpetuseks. Kingidium deliciosum var. orange x self suutis endale siiami kaksikutest õied tekitada.

Vandalised

Väike vandakeiki ja Ascocentrum miniatum said täna potti kolitud. Ma juurdlesin juba pikemat aega, mida nende kodanikega teha. Seni nad olid mul lihtsalt lahtiselt aknalaual suure vanda klaasvaasi servale toetatud. Päris potti ei julgenud panna, kuna esiteks suutsin ma substraadis vahepeal Ascocentrumi juured maha suretada ja teiseks ega need vabalt kasvanud uued juured enam tavalisse potti ei mahukski, on teised igasse ilmakaarde laiali. Seega olin jõudnud järeldusele, et kõige parem oleks neile selline plastikust väike korv, millises vandasid traditsiooniliselt muidu müüakse. Ainuke konks oli selles, et niisama neid poodides müügil ei ole ja tellimustega samuti päris selliseid ei leidnud. Eile aga tuli juhuslikult see teema vandasid pidava kaasorhideehuvilisega jutuks ja mure sai kohe lahenduse, kuna tal olid sellised korvid täiesti olemas.
Väiksemasse istutasin Ascocentrumi ja suuremasse vandakeiki. Täiesti kõhutunde ajel lisasin korvi ka mõned tükid suurekaliibrilist männikoort. Vaatame, mis kodanikud sellest arvavad.

Apelsiniõieline vanda

Tavaline lugu. Läksin heauskselt Mileedi lillemajja terassile lilleamplit soetama ja tulin tagasi muidugi ilma amplita, aga vandalisega ja kümme eurot vaesemana. Sellel on tegelikult väike eellugu ka. Mileedi lillepoodides on aeg-ajalt väga ilusaid oranžiõielisi vandalisi liikvel ja ma olen neid varasematel aastatel ikka vaadanud, aga õnneks on hind üsna krõbe olnud. Rääkimata sellest, et mul poleks sellist vandat ka kuskile panna olnud. Niisiis on kõik need kenad oranžid õied minust poodi jäänud. Ja nüüd, kus ma arvasin ennast olevat nimetutest impulssostudest välja kasvanud, sätitakse letile samasugune apelsiniõieline vandahübriid. Ma tegelikult ikka jupp aega veeretasin teda käes, panin letile tagasi ja korjasin järgmise tiiruga jälle üles. Mitu korda. Lõpuks lõin käega ja kulgesin kassasse. Arvestades, et tavapärane hind oli 36 eurot (ja Kaubamajas on samasuguseid isegi 50+ euroga müüdud), siis tundub kümnekas täiesti hästi saadud. Hinna aladamise põhjuseks olid närtsivad õied ehk kadunud kaubanduslik välimus, aga taimel endal muidu suurt häda polegi. Turustatakse neid lihtsalt vandade nime all, aga tegelikult pakuksin välimuse järgi pigem Ascocentrumit üheks esivanemaks - lehed, õied ja kasv viitavad just sinna suunda. Ahjaa, pärineb see taim ühest Hollandi kasvandusest: http://www.vanda-by-anco.nl/en

Kolisin ta terassile ja mõtlen nüüd, mida temaga peale hakata.

Õnnetused tulevad ikka mitmekaupa

Ebaõnn jätkub. Kolisin oma Ascocentrumi täna jälle potist välja, kus talle ilmselgelt ei meeldinud. Kaotusi on kahe juure jagu - üks pisike jupike murdus küljest, kui pott lapse kaasabil aknalaualt kukkus ja teise suurema juure aktiivne ots, mille üle ma nii rõõmustasin, otsustas substraadis ära mädaneda. Lõikasin kahjustunud osa täna ära ja kaneelitasin lõikepinna. Kardan, et võibolla olin kastmisega liiga hoolas. Ühesõnaga on kodanik taas paljas ja kogu protsess uute juurte meelitamiseks hakkab otsast peale. Kolisin ta praegu vandakeiki kõrvale minikasvuhoonesse.

Ascocentrum nüüd potis

Füüsalitelt võetud korv osutus siiski koos suuretükilise substraadiga liiga õhuliseks lahenduseks. Kastmise sagedust selline variant kahjuks ei vähendanud ja kastmist tahtis Ascocentrum jätkuvalt igapäevaselt. Sestap võtsin ta täna korvist välja ja torkasin täiesti harilikku plastikpotti koos sama suurekaliibrilise substraadiga. Üheks võimaluseks oleks olnud veel korv seestpoolt näiteks turbasamblaga vooderdada ja seeläbi pikemalt niiskust säilitada, aga poti-variant tundus lihtsama lahendusena. Loodetavasti sobib - seda näen lähemate kuude jooksul.

Ascocentrumil uus kodu

Asocentrum miniatumil läheb üldiselt päris kenasti, hetkel kasvatab ühte suurt ja täitsa uut juurt. Siiani oli ta mul paljasjuurselt klaasvaasis, aga igapäevane kastmine muutus juba päris tüütuks ja aeg-ajalt unustasin seda teha ka. Seetõttu otsustasin ta ikkagi substraati torgata.

Tahtsin, et pott oleks võimalikult õhurikas, aga võrkpotti polnud parasjagu saadaval. Esialgne plaan oli kasutada lillesibulate istutamiseks mõeldud korvi, aga ilmselt oli sellise asja soetamiseks kapitaalselt vale hooaeg. Igatahes poest ma hetkel sellist asja ei leidnud ja tuli midagi muud välja mõelda. Pärast väikest mõttetegevust ostsin poest kaks karpi füüsaleid, kallasin need siis pakendist välja ja oligi kaks korvi olemas. Valisin istutamiseks selle, mis tugev tundus. Pildil on küll see korv, mis üle jäi, aga need olid tegelikult üsna samasugused.

Eemaldasin osa vanadest surnud juurtest. Osa jätsin meelega alles, et taim paremini substraadis püsiks. Kasutasin Currlini männikoore suuremaid tükke. Tulemus jäi päris õhurikas. Vaatame, mida kodanik ise sellest arvab.

Ascocentrum - update.

Ascocentrum miniatum näitab elumärke. Uus leht on kasvama hakanud ja täna avastasin ka mikroskoopilise juureotsa, mis on ühest vanast juurejupikesest nina välja pistnud. Kodanikul oli saabudes konkreetselt kaks pisikest vana juurekontsu, mille kohta võis veel arvata, et nendes elu peitub, ülejäänud uhke juurepusa oli suhteliselt elutu. Tundub, et esialgne hinnang osutuski õigeks. Otsustasin siiski näiliselt surnud juuri mitte ära lõigata. Osa neist on tänaseks ise lahkunud, pärast kastmist kukub jälle siit ja sealt mõni jupp ära.
Hooldus on suhteliselt askeetlik - resideerub jätkuvalt väikeses klaasvaasis ilma substraadita. Kord päevas (hommikupoolikuti) valan sinna vett, et juured kaetud saaks ja jätan veidikeseks ligunema. Ülejäänud päeva lihtsalt kuivab ja mõned päevad on kastmisel vahele ka jäänud. Lehti püüan siiski igapäevaselt veega niisutada, et aidata taime veevajadust katta.
Järgnevatel fotodel näeb uut kasvavat lehte ja värsket juurenupsu. See viimane on hetkel küll nii tilluke, et korralikult kaadrisse seda ei saanudki.

Ascocentrum, update.

Eemaldasin täna Ascocentrumil ühelt poolt kaks alumist lehte, mis olid juba tulles koledad. Ühel lehel hakkas pruun osa hirmuäratava kiirusega laienema ja teine kolletus niisama. Pidasin targemaks igaks juhuks sekkuda. Haavad said kaneelitatud ja ootame edasi. Praegu tundub seis üsna kehv. :/

Ecuagenera 2015

Ecuagenerast tellitud kaks taime jõudsid lõpuks minuni. Pikk tee oli oma jälje jätnud ja esimene pilt polnud just rõõmustav. Aga mis seal ikka, ookeani tagant tulevate taimede puhul peab kadudeks valmis olema, kuna transpordil ei valitse just sanatooriumitingimused. Eks tegelikult kehtib sama ka lähemalt tulevate tellimuste puhul - transpordi käigus võib igasuguseid asju ette tulla.
Ootasin kahte taime. Esiteks Ascocentrum miniatum, mida müüvad sageli ka lähemal asuvad kasvandused, aga mille hind oli seekord liiga soodne, et jätta riskimata. Teiseks pisike Cattleya luteola, mida ma pole Euroopa kasvandustes eriti kohanud.
Saabusid nad kenasti koduselt paberisse pakituna.

Harutasin mõlemad ettevaatlikult lahti. Ascocentrumi juured olid krõbekuivad ja osa kukkus juba lihtsalt küljest.

Cattleya luteola oli lisaks mässitud veel ajaleheribadesse, aga kahjuks oli temagi põhjalikult läbi kuivanud.

 Mõlema taime lehtedel oli kahjustusi. Esialgu ühtegi lehte eemaldama ei hakanud, jäävad jälgimisele ja kui tarvis, siis opereerime. Cattleya kaks lehte on üsna värvikirevad.

Kahjustunud lehed altpoolt

Samad lehed pealt vaadatuna

Esmaabina läksid mõlemad õhtuks juuripidi vette. Jätsin nad sinna päris mitmeks tunniks, kui vähegi toimivaid juuri leidub, siis saavad taimed suurema janu kustutada.

Täna hommikul leidsin aega nendega edasi tegeleda. Ööseks tõstsin nad veest välja nõrguma, hommikuks oli juured veel niisked. Ega midagi rõõmustavat ei olnud. Mõlemal näib olevat läbikuivamine põhjaliku töö teinud juurte osas. Ascocentrumil on paar jupikest, mis vett imada suutsid ja roheliseks läksid. Katleia puhul arvasin juba, et elusaid juuri ei olegi, aga siis leidsin, et taime lähedal on paar juurt veel pooleldi elus. Loodame siis nende peale.

Cattleya luteola puhul ei eemaldanud kõiki surnud juuri, vaid jätsin natuke selleks, et taime substraadis fikseerida. Samuti jäid alles need vaevu elusad jupikesed. Läks 8cm topsi ja männikoorde, kus hakkame uusi juurekesi välja meelitama. Loodetavasti õnnestub. Seniks saab vett põhiliselt lehtede niisutamise kaudu.

Asocentrumiga tegin lihtsamalt ja jätsingi ta esialgu paljasjuurselt vaasi. Samamoodi jätkan ka tema puhul lehtede niisutamisega ja aeg-ajalt kastan ka juured vette. Ühtegi juurt eemaldama ei hakanud ja lasen surnud juurtel ise aja jooksul eralduda. Kuna taim substaadis ei ole, saan juurtel silma peal hoida ja pole ka ohtu, et puhtas õhus midagi mädanema peaks minema. Vaatame, kas õnnestub ka temal uued juured kätte saada.