Neofinetia järjekordne update

Rosetimädanikuga Neofineti falcatal läheb üllatuslikult hästi. Tänane seis on näha alljärgneval pildil. Kohe avanevad õied ja uus võrse kasvab kenasti. Lisaks tundub mulle, et ka vanal võrsel on uus leht tulekul - see tähendab, et kasvupunkt siiski säilis.

Lisaks on teisel samal variatsioonil täpselt samal ajal tekkinud lehekahjustused mõlemal võrsel. Selge, et midagi juhtus mõlema taimega samaaegselt. Aga mis, ei oska öelda. Kolmas neo, 'Kinkosei', on täiesti normaalsete lehtedega.

Pleione - lehed

Pleione on hakanud lehti kasvatama. Esimesed otsad hakkavad lahti keerduma. Kastan esialgu ikkagi ettevaatlikult, kuigi juba on susbtraadis juuri märgata.

Õitsevad ja kasvavad

Phalaenopsis Flores Moon jätkab kangelaslikult ühe õiega.

Phalaenopsis Little Sister on järgmise õievarrega alustamas. Täpid on toredad!

Aga kõige suurem heameel on mul hoopiski ühe rohelise leheotsa üle, mis just nina välja ajas. Nimelt avastasin, et üks mu kirstunaeltest, Phalaenopsis Dragon's Fire, on vastupanu lõpetanud ja otsustanud lõpuks ometi midagi mõistlikku tegema hakata. Tõesti, ei läinud kolme aastatki! Ühe õie meelitasin temalt eelmisel aastal pärast semi-hüdrosse istutamist välja, aga sellega kogu lugu piirduski. Vastu talve koukisin ta semi-hüdrost jälle välja ja torkasin tagasi puukoorde. Kuna ma polnud just kõige usinam väetaja, siis inertses substraadis jäi mineraalaineid talle vajaka ja lehed muutusid koledasti laiguliseks. Lisaks ei ole kare kraanivesi semi-hürdo korrashoidmiseks kõige parem variant ja tüdisin tekkivatest soolarantidest. Igal juhul on nüüd algus tehtud ja loodetavasti kasvab lõpuks sellest väikesest ninast tore korralik uus leht.

Ääremärkusena - masdevalliad

Pärast kolimist sai osa taimi terassile tõstetud, masdevalliad nende hulgas. Enda meelest valisin neile koha, kuhu otsest päikest justkui ei paistnud (terassi katus näis kenasti varju andvat) ja teoreetiliselt võiks neile just õue-elu meeldida, aga huvitaval kombel hakkasid hoopis lehed kollakat jumet omandama ja tovarensisel muutus üks leht hoopis koledaks. Ja mitte lihtsalt koledaks, vaid selliseks, nagu oleks päike liiga teinud.
Saladus lahenes ühel hommikul, kui ma ootamatult varajasel tunnil ärkama olin sunnitud ja kogemata pilgu terassile heitsin. Selgus, et masdevalliatele valitud koht on varahommikul täiesti päikesele avatud. Kuna mul neile õues paremat kohta hetkel pakkuda ei olnud, siis tõstsin nad vannitoa aknale tagasi. Juba paari päevaga on kollakas jume hakanud tagasi tõmbuma.
Küll see tarkus tuleb ikka tasakesi ja valusate õppetundide kaupa.

Halb, halb üllatus

Täna hommikul avastasin, et Phalaenopsis violacea x finley uusima lehe baasile on tekkinud kahtlased muutused - koed on muutunud klaasjaks, juba hakkas tekkima ka pruunikas värvus ja nuusutades oli tunda ebanormaalset lõhna. Selge, see kuukingade kõige hullem nuhtlus - mädanik...
Ilmselt suutsin talle kuidagi vett kraevahele ajada ja hiljuti tõstsin ta ka aknale lähemale, kus veidi jahedam. Igal juhul langesid kokku ebasoodsad tingimused ja haigus sai arenema hakata. Ma olen praegu nii õnnetu, et lausa nutma ajab.
Kuna kaotada pole enam nagunii midagi, siis võtsin skalpelli kätte ja lõikasin selle uusima lehekese ära. Lisaks eemaldasin nii palju kahjustunud kudet kui sain. Süda tilkus samal ajal verd. Aga ega valikut ei olnud - kui niisama jätta, hukkub terve taim, kui lõikan, siis ehk õnnestub midagi veel päästa. Lõikekoht kaneeliga sisse ja nüüd lihtsalt ootele.
Edasine sõltub põhiliselt kahest asjast. Esiteks kas kõik tabandunud koed said eemaldatud ja teiseks kui usin on antud taim keikide kasvatamises? Kardetavasti sai kasvupunkt liiga palju viga, et ta samast uusi lehti kasvatada saaks. Kui mädanikule õnnestub piir panna, siis on veel lootust, et tütartaim võiks loo päästa. Eks see selgub lähema nädala jooksul, kas õnnestus haigus praegu kontrolli alla saada.

Pildil on näha pruunikaks tõmbunud osa roseti juures. Nii halvasti seekord! :(

Ascocentrum, update.

Eemaldasin täna Ascocentrumil ühelt poolt kaks alumist lehte, mis olid juba tulles koledad. Ühel lehel hakkas pruun osa hirmuäratava kiirusega laienema ja teine kolletus niisama. Pidasin targemaks igaks juhuks sekkuda. Haavad said kaneelitatud ja ootame edasi. Praegu tundub seis üsna kehv. :/

Mustrid

Lisaks omapärastele õitele on paljudel veenusekingadel ka imelise mustriga lehed. Nagu tükike lohenahka, tõepoolest! :)

Lehe bakteriaalne mädanik

Phalaenopsis sumatrana kõige uuem leht oli tõenäoliselt transpordi käigus veidi viga saanud. Igal juhul oli lahti pakkides lehe serv natuke kole ja pruunikas. Otsustasin esialgu jälgida ja sekkuda siis, kui kahjustus süveneb. Järgmisel päeval oli kolle selgelt suurem ja pehme-niiske, mis on bakteriaalsele probleemile iseloomulikuks tunnuseks. Ei olnud midagi teha, eemaldasin skalpelli abil osa uuest lehest. Peamine on tõkestada haiguse levik ja päästa taim, küll ta jõuab siis tulevikus uusi ning terveid lehti asemele kasvatada. Aga kahju oli küll. 

Kingidiumi update.

Kingidium deliciosum var. orange tundub üldiselt uue koduga rahul olevat, kuid päris ideaalne kõik siiski pole. Küsimusi tekitas tema uus leht, mis kasvades kohati takerdus, siis jälle edasi pääses ja lõpptulemusena on lehe servades näha korralikud "pidurdusjäljed" koos täketega, mis tekkisid, kui leht suure pinge all rebenema hakkas. Miks selline anomaalia üldse tekkis, ei oskagi täpselt öelda. Ise seostasin seda lehe suure kasvukiirusega ja sellega, et samal ajal hakkas kohe arenema ka järgmine leht. Kahtlustasin ka, et võibolla olin kastmisega liiga optimistlikult lähenenud, kui taim võis varasemalt kuivas olla - ehk siis järsk muutus hoolduses ja kasvutingimustes. Targemad ja kogenumad oskasid pakkuda seost madala õhuniiskusega, samuti kasulik tähelepanek ja selle peale ma ise millegipärast ei mõelnudki. Tõesti, kohe alguses ei pannud talle veekandikut alla. Loodetavasti järgmine leht tuleb normaalne. Igal juhul tundub taim ise rõõmus ja veel enamgi, on hakanud kõike ja kiiresti igas suunas kasvatama - kaks lehte, kaks uut juurt ja nüüd pistis ka õievars otsa välja. Kasvuspurt on tegelikult tohutu - kuigi ebaühtlaste servadega, on see anomaalne leht vähem kui kolme nädalaga kasvanud suuremaks kui need kaks, millega ta minu juurde saabus.

Edit 01.07.2015 Järgmine leht on normaalne, seega vast tasub ikka kahtlustada kasvutingimuste järsku muutust.

Kõik on hästi!

Rõõm on tõdeda, et kahe kuukingaga, kes veel märtsi alguses mulle natuke muret valmistasid, on praeguseks kõik hästi!
Helelilla triibik hakkas kenasti uut lehte kasvatama, mis tähendab, et tema kasvupunkt on terve ja toimiv.

Prisma imelooma kaua oodatud keiki on juba täitsa suur ja asus endale juuri kasvatama. Väike juurenöps on juba ilusti näha. Tore!

Kutsuge kirurg!

Ühel uuemal kuukingal olid tüveosas lehe baasi juures selline natuke mustjas ala. Otseselt see justkui suuremaks ei läinud ja ma polnud viitsinud seda lähemalt näppida. Täna jäi see aga jälle silma ja nokkisin veidi leheserva lahti, et sinna alla piiluda. Avanev vaatepilt polnud just eriti meeldiv.

Kuna polnud teada, kui suure ulatusega kahjustus on, otsustasin seekord kirurgilise sekkumise kasuks. Lõikasin ettevaatlikult skalpelliga kahjustatud osa välja, iga lõike järel desinfitseerisin skalpellitera alkoholilahusega, et protsessi mitte tervetele kudedele edasi kanda. Õnneks selgus, et haaratud oli põhiliselt ainult ühe lehe paksune osa.

Silusin servad natuke viisakamaks ja kraapisin ettevaatlikult veel tumedaid kohti vähemaks. Edasi puistasin kaneeliga üle ja patsient jääb jälgimisele. Taim ise tegelikult tunneb ennast pealtnäha hästi ja kasvatab uut lehte, seega teadsin, et südamikuni protsess õnneks ei ulatu. 

22.07.2015 Veidi enam kui kolm kuud hiljem on taim lõikusest väga kenasti taastunud, lõigatud kohta pole uute juurte alt peaagu nähagi ja uus õievars on samuti kasvamas. 

Ega orhideepidamine pole meelakkumine

Vahelduseks tuleb ikka natuke mustemaid toone ka. Kõigepealt taas kord see külma ja niiske vastik kooslus, mis kuukingadele kohe üldse ei meeldi. Talviti pole aknalaual elavad kuukingad just üleliia õnnelikud ja kui veel tilk vett lehekaenlasse, või veel hullem - rosetti, seisma jääb, on mädanik kerge tekkima. Püüan küll hoolas olla ja kastmisel jälgida, et vesi valedesse kohtadesse ei satuks või kui satubki, siis kiiresti sealt ära kuivatatud saaks, aga alati kõik ei õnnestu nii, kuis plaanitud. Seekordne õnnetu on Helelilla triibik, kes tõenäoliselt kuskil talve keskpaigas natuke vett kraevahele sai. Esialgu tõmbus uusima lehe baasi ümber veidi pruuniks ja veidi kaugemalt kiskus õrnalt kolletama. Sisetunde ajel valisin seekord ootame-vaatame taktika, kuna leht oli tugev ja mädast protsessi otseselt ei paistnud. Nüüd on intsidendist mitu kuud möödas, lehel on näha selgesti külma ja niiske koosmõjus tekkinud kahjustused - kloroos, leht on muutunud laiguliseks, on kohati rakkude surma, lehe baasil ka kuivamist, kuid leht tervikuna on elus ja ei näita pehmenemise märke. Protsess on kulgenud aeglaselt, mistõttu aktiivset mädanikku loodetavasti taime keskosas ei ole. Hetkel ootan edasi, rahulikumalt hingata võib muidugi alles siis, kui uus leht tulema hakkab - sellisel juhul on kindel, et kasvupunkt ei ole viga saanud.

Teine murelaps on Prisma imeloom oma terminaalse õievarrega. Ootan juba teist aastat, et järsku hakkab kuskilt keiki paistma, aga kodanik tegeleb järjepidevalt hoopis õievarte kasvatamisega. Ühesõnaga panustab rohkem ilutsemisele kui ellujäämisele. Minul on sellest muidugi tuline kahju, kuna tema õied on ühed mu lemmikutest. Tema oli minu taimedest teine, kes selle talvega kannatada sai - ilmselt jäi vesi lehekaenlasse ja selle lehe ta kaotas. Uusi lehti ta kasvatada ei saa ja allesjäänuid on nüüd täpselt kaks vanakest, üks neist juba selgelt kolletuma kiskuv. Ma lootsin, et vast nüüd hakkab ta ellujäämisele mõtlema ja kasvatab endale lõpuks mõne keiki. Lootused olid kõrgel, sest midagi ta ilmselgelt punnitama asus, aga praegu tundub jälle, et vist on siiski õievarrega tegu. No pagan võtaks!

18.04.2015 - tundub, et Helelilla triibik pääses siiski õnnelikult. Uus leheke on rosetist nina välja pistnud, järelikult on kasvupunkt terve! :)

Päevakirurgia vol.2

Sama kuukinga leht, millel sai septembris otsake eemaldatud, hakkas lõigatud serva juurest uuesti kollakaks kiskuma. Vahepeal püsis kõik kenasti, muutused tekkisid alles viimase nädala jooksul. Igaks juhuks ei hakanud kauem jorutama, vaid eemaldasin kahjustunud osa lehest. Lõigatud serv sai kenasti kaneelitatud ja edasi lihtsalt ootame. Mis talle täpselt ei sobinud, ei oska hetkel öelda.

Väheke vanema uudisena panen kirja, et otsustasin detsembris Põõsa ühekordsest joogitopsist päästa ja korralikku potti ümber istutada. Plaan oli teoreetiliselt hea, kuid praktiliselt ebaõnnestus - esiteks ei vajanud Põõsas sugugi päästmist ja teiseks ei tahtnud sügavas topsis kasvanud juured madalamasse potti ära mahtuda. Kuna juurte olukord oli suurepärane, siis põhimõtteliselt piirdus aktsioon sellega, et tõstsin Põõsa tema topsist välja ja seejärel jälle sinna tagasi. Selline värskendav õhuvann lihtsalt.

Lehed ja bulbid

Uuel aastal tuleb ikka uue hooga peale hakata ja tundub, et kasvuhooaeg hakkab vaikselt kätte jõudma. Päris mitmel taimel on uus leheke rosetist nina välja pistnud. Eeskujuliku kodanikuna ei saa mainimata jätta Phalaenopsis Anna Larati Soekardit, kes oma viimase lehega ilmselt üritab rekordeid purustada ja on nõuks võtnud selle taevasse kasvatada. Välja näeb ta hetkel üsna ebaproportsionaalne. Kaugelt vaadatuna meenutab pigem reibast regatti, puri uhkelt püsti lehvimas.

Olen purjekas!

Phalaenopsis Mini mark kasvatab samuti uut lehte. Ometi on selge, et tema enda suureks hobiks ja kireks on pigem juured, kevadel peab vist suurema poti võtma, kuhu see pundar normaalselt sisse mahuks. Ka Moosinägu on naabrist eeskuju võtnud ja järgmist lehte kasvatama asunud.

Phalaenopsis Mini Mark

Moosinägu

Punasetriibuliste õitega mini otsustas samuti uue lehega alustada, mis on temast ometi äärmiselt tubli. Õitest tuli lehe kasuks siiski loobuda.

Ja Esimese külgvõrse on juba päris suur!

Bulbophyllum nymphopolitanum on samuti reipalt edenenud ja noorim bulb hakkab teistega samasse mõõtu jõudma. Pühade ajal sai mitu päeva kodust eemal oldud ja taimedel oli seetõttu ka kastmisel suurem vahe. Tagasi jõudes avastasin, et vanim bulbidest oli hakanud juba krimpsu tõmbama. Kui tavapärase kastmisreziimiga jätkasin, siis taastus kortsuv bulb väga kiiresti, mõne päevaga oli juba jälle samasugune kui enne. Ühesõnaga tahab tõesti korralikult ja tihedalt kastmist, juba kolme-neljapäevane vahe on selle taime jaoks liiga pikk. Juured kasvavad kenasti. Üks neist on ennast ümber potis oleva sildikese keerutanud ja ennast selle külge kinni haakinud nii, et pildistamise ajaks ei saa silti enam potist välja võtta.

Sügise värvid

Ufonaut otsustas eelmisel nädalal oma vanast ja kortsunud lehest loobuda. Kõigepealt sai leht sügisele sobivad toonid ja harmoneerus värvide osas kenasti akna taga toimuvaga. Lehte eemaldama ei hakanud, lasin tal ise toimetada ja omale sobival hetkel selle maha kukutada.

Päevakirurgia osakond

Ühel kuukingal oli lehe tipp koledaks läinud. Tegelikult on see juba mõnda aega tagasi selline, ehk isegi ostmisest saadik - kesse mäletab, onju, siis ju fotomeenutusi ega blogimärkmeid teha ei taibanud. Aga viimasel ajal nagu oleks veidike see kole osa laienenud (jällegi täpselt ei mäleta, varajane Alzheimer noh). Midagi hullu iseenesest polnud, aga ma olen juba paar päeva seda leheotsa vahtinud ja ei meeldinud selline kahtlane jupp seal. Aga äkki äkki äkki on ikkagi mingi paha? Parem karta kui kahetseda ja täna võtsin selle koleda jupi sealt maha, naksaki! Kirurgilise ravi teostasin viinas puhastet skalpelliga, haav sai tohterdatud rohke kaneeliga. Tea nüüd, kas parem sai, aga vähemasti süda on rahulikum. Surfasin pärast kõvasti haiguste osas, aga targemaks ei saanud ja päris samasugust kahjustust ei leidnud. Baktereid ei kahtlusta, leht täiesti kuiv ja kõva. Seente osas nii kindel pole. Aga mis seal ikka, loodame, et lõigutud leht operatsioonist taastub. Teised lehed on kõik kenad.

Postoperatiivne seis, pruun pudi on kaneel. Ning jah, see leht ongi ennast kasvades teisipidi pööranud - alumine pool üleval ja vastupidi.

Amputeeritud jupike. Selline kole oligi.

14.09 Ülevaade minidest

Minide ümberistutamisega nägin veidi vaeva. Poest tulevad nad 6cm pottides, millesse nad enamasti ei taha enam tagasi mahtuda. Kaubandusvõrgust ma aga numbri või kahe võrra suuremaid potte ei leidnudki. Valik algas 12 cm juurest. Lõpuks said kodanikud uue kodu kergetesse ühekordsetesse plastiktopsidesse ning ümbrispottideks väikesed läbipaistvast plastist mõõtekannud. Tundub, et selline kombo päris töötab - kasvatavad juurekesi, lehti ja suremise märke ei ilmuta. Kannu põhja jääb pärast kastmist ka veidi vett, mis potis õhuniiskust hoiab. Stiilinäide alljärgnevalt.

Kõige kehvemas seisus on juulis lillepoe rääbakate hulgast toodud ja teadmata õievärviga mini. Siiski ilmutab kõvasti elutahet, ajab uusi juuri ja ka leheke kasvab jõudsalt. On näha, et varasemalt on lehti rohkem olnud ja allesjäänud lehedki on väikesed, mis näitab, et elu pole viimasel ajal just meelakkumine olnud. Loodetavasti saab tal minu juures parem olema. 

Kahest esimesena soetatud minist kollaseõieline kasvatab hetkel põhiliselt lehti. Vanad õievarred kuivatas ära ja lõikasin maha. Juurtega on samuti korras. Alumised lehed kolletavad suvisest liigsest päikesest. Jäin põhjapoolsele aknale kolimisega tsipa hiljaks. 

Lillaõieline on samuti lehtedesse investeerinud. Väga hästi on näha erinevus lehtede suuruse osas - keskel asetsev väikseks jäänud leht oli kojutoomise hetkel see kõige värskem. Minu juures kasvanud leht on juba oluliselt suurem. Jällegi - alumine leht kolletab pärast suvist päikest. Loll omanik on taimedele nuhtluseks. 

Ent siiski piilub vana õievarre köndi kõrvalt uus, äsja nina välja pistnud nupuke. 

Viimane ostetud mini pärineb taaskord Maxima soodusmüügilt. Mis teha, on lähim toidupood lihtsalt. :D

Õied olid kollase-roosakirjud ja läksid loomulikult nende neetud õunte nahka. Ostes oli potis kohe emataim koos kahe külgvõrsega. Kodus avastasin, et emataimel on üks külg viga saanud (seepärast ka võrsed?) ja kartsin, et ehk tema enam edasi ei kasva - tundus veidi rosetimädaniku moodi. Õnneks osutus see hirm asjatuks, paar nädalat kohanemisaega ja kasvatab juba uut lehekest. Tüves olev auk on tõenäoliselt siiski traumaatilise päritoluga ja praeguseks on selle kõrvalt ennast uus roheline juureke läbi ajanud. Üks külgvõrsetest kipub veidi lehti krimpsutama, aga ajaga on siiski olukord pisut paranenud. 

14.09 Ufonaut

Kosub ja kasvab, hoolimata lolli omaniku tekitatud päikesepõletusest. Kõige vanem leht ei näita mingit taastumise märki, kuid juuri on usinalt juurde ilmunud. Peale lühikest õitsemist (õunad!) lõikasid ka vanad õievarred maha, et taim puhata saaks. Kahelehelisest taimest on suve jooksul saanud neljaleheline ning uusim leht on pikem kui eelmine. Mina olen rahul. :)