teisipäev, 29. september 2015

Õitsev nohu

Täpik alustas uue õitsemisega. Kui teised kuukingad kasvatavad õievarrel enamiku pungadest valmis ja hakkavad siis üksteise järel õisi avama, siis Täpikul on teistmoodi strateegia. Tema nimelt kasvatab ja avab neid ükshaaval. Teine õievars on samuti sirgumas. Üks avastus oli täna seoses vananenud õiega veel - see kahjuks lõhnab. Kahjuks sellepärast, et see õieke lõhnab (või peaks ütlema, et haiseb?) nagu paks ja rammus nohu! Kui ma ta eelmisel aastal õitsevana ostsin, siis tookord ma küll mingit lõhna ei täheldanud. Võimalik, et see intensiivne nohuaroom on ainult õitsemise alguses.

EDIT: Tõepoolest, paar päeva avatud olnud õiel omandab lõhn rohkem tsitruselise aroomi ja muutub mahedamaks.





Esimene seevastu tundub segaduses olevat ja kahtlen, kas ta ise ka teab, mida teha tahab. Nimelt alustas ta justkui uue õievarre kasvatamisega, aga mingil hetkel hakkas sinna otsa lehekest kasvatama. No hea küll, arvasin, et ju siis tuleb õite asemel hoopis keiki. Ei tulnud, kodanik kasvatab hoopis õievart edasi ja teeb üksikuid lehekesi. Eks ma ootan ja vaatan, mis tal sellest üritusest siis lõpuks kujuneb.


neljapäev, 24. september 2015

Nagu Vändrast saelaudu...

Paphiopedilum Maudiae 'Femma' on hulluks läinud ja hakkas sel aastal kolmandat õit kasvatama. Luigekese kael pikeneb iga päevaga.


Kehvad uudised. Seekord kedriklest.

Kevadel saadud kollaseõielised dendroobiumibeebid on küll edenenud, aga aeg-ajalt käis külas kahtlus, et nad siiski ei tunne ennast päris hästi - ei kosunud nii hästi kui ootasin ja lehed tundusid kergelt kahvatud. Mingit elu ma nende peal varasemalt ei märganud ja lasin neil suvel lihtsalt olla. Täna siiski otsustasin asja sõna otseses mõttes lähemalt uurida ja võtsin abiks tugeva suurendusega luubi. Esialgu nägin ainult mõningaid punakaid täppe, aga pikemal uurimisel tuvastasin ühe, mis liikus! No pagan küll, siis ei olnud enam erilist kahtlust, kellega tegu - eks ikka see kurikuulus kedriklest. Mingeid võrke ega tohutut lehekahjustust taimedel näha pole, aga sellele on ka lihtne seletus varuks. Väidetavalt soodustab nende paljunemist soe ja kuiv keskkond, aga minul istusid need dendroobiumihakatised vannitoa aknal, mis on kõige jahedam ja suurema õhuniiskusega ruum mu elamises. Halb lugu on muidugi see, et nad istusid seal teiste taimede vahel. Vaatasin ülejäänud kodanikud ka üle, kuid esialgu midagi kahtlast silma ei hakanud. Loodan naiivselt, et ebasoodsate tingimuste ja hea õnne mõjul pole parasiidid teistele taimedele levinud.
Dendroobiumitega talitasin esialgu lihtsalt - võtsin kõik potist välja, uhusin korralikult kange alkoholilahusega üle, seejärel pesin voolava veega ja istutasin uude substraati. Elame-näeme. Kolm isendit olid suvega kenasti juured alla kasvatanud, neljas oli ikka suhteliselt juuretu ja lehetu samuti. Selle neljanda äbariku jätsin potti panemata, mulle piisab kolmest küll. Potistatud kodanikud kolisid täiesti eraldi asuva väikese akna peale.


kolmapäev, 23. september 2015

Katleiade update

Mõlemal väikesel katleial on uued juured oma uudishimulikud ninad välja pistnud! Cattleya nobilor x alaorii osas ei olnud mul muret, tal oli täiesti arvestatav hulk vanu juuri all, aga praktiliselt täiesti surnud juurtega saabunud Cattleya luteola valmistas küll oma nii kiire kosumisega rõõmsa üllatuse.
Suured katleiahübriidid on väheke aeglasemad kodanikud. Valgeõieline on uue kasvava võrse jurest ühe juure välja sirutanud, aga teine kodanik juurte tekitamise osas jätkuvalt mõtleb, kuigi noored võrsed on juba peaaegu täispikkusesse kasvanud.

laupäev, 19. september 2015

Ascocentrum, update.

Eemaldasin täna Ascocentrumil ühelt poolt kaks alumist lehte, mis olid juba tulles koledad. Ühel lehel hakkas pruun osa hirmuäratava kiirusega laienema ja teine kolletus niisama. Pidasin targemaks igaks juhuks sekkuda. Haavad said kaneelitatud ja ootame edasi. Praegu tundub seis üsna kehv. :/

kolmapäev, 16. september 2015

Ecuagenera 2015

Ecuagenerast tellitud kaks taime jõudsid lõpuks minuni. Pikk tee oli oma jälje jätnud ja esimene pilt polnud just rõõmustav. Aga mis seal ikka, ookeani tagant tulevate taimede puhul peab kadudeks valmis olema, kuna transpordil ei valitse just sanatooriumitingimused. Eks tegelikult kehtib sama ka lähemalt tulevate tellimuste puhul - transpordi käigus võib igasuguseid asju ette tulla.
Ootasin kahte taime. Esiteks Ascocentrum miniatum, mida müüvad sageli ka lähemal asuvad kasvandused, aga mille hind oli seekord liiga soodne, et jätta riskimata. Teiseks pisike Cattleya luteola, mida ma pole Euroopa kasvandustes eriti kohanud.
Saabusid nad kenasti koduselt paberisse pakituna.


Harutasin mõlemad ettevaatlikult lahti. Ascocentrumi juured olid krõbekuivad ja osa kukkus juba lihtsalt küljest.



Cattleya luteola oli lisaks mässitud veel ajaleheribadesse, aga kahjuks oli temagi põhjalikult läbi kuivanud.



 Mõlema taime lehtedel oli kahjustusi. Esialgu ühtegi lehte eemaldama ei hakanud, jäävad jälgimisele ja kui tarvis, siis opereerime. Cattleya kaks lehte on üsna värvikirevad.

Kahjustunud lehed altpoolt

Samad lehed pealt vaadatuna
Esmaabina läksid mõlemad õhtuks juuripidi vette. Jätsin nad sinna päris mitmeks tunniks, kui vähegi toimivaid juuri leidub, siis saavad taimed suurema janu kustutada.


Täna hommikul leidsin aega nendega edasi tegeleda. Ööseks tõstsin nad veest välja nõrguma, hommikuks oli juured veel niisked. Ega midagi rõõmustavat ei olnud. Mõlemal näib olevat läbikuivamine põhjaliku töö teinud juurte osas. Ascocentrumil on paar jupikest, mis vett imada suutsid ja roheliseks läksid. Katleia puhul arvasin juba, et elusaid juuri ei olegi, aga siis leidsin, et taime lähedal on paar juurt veel pooleldi elus. Loodame siis nende peale.

Cattleya luteola puhul ei eemaldanud kõiki surnud juuri, vaid jätsin natuke selleks, et taime substraadis fikseerida. Samuti jäid alles need vaevu elusad jupikesed. Läks 8cm topsi ja männikoorde, kus hakkame uusi juurekesi välja meelitama. Loodetavasti õnnestub. Seniks saab vett põhiliselt lehtede niisutamise kaudu.



Asocentrumiga tegin lihtsamalt ja jätsingi ta esialgu paljasjuurselt vaasi. Samamoodi jätkan ka tema puhul lehtede niisutamisega ja aeg-ajalt kastan ka juured vette. Ühtegi juurt eemaldama ei hakanud ja lasen surnud juurtel ise aja jooksul eralduda. Kuna taim substaadis ei ole, saan juurtel silma peal hoida ja pole ka ohtu, et puhtas õhus midagi mädanema peaks minema. Vaatame, kas õnnestub ka temal uued juured kätte saada.



esmaspäev, 14. september 2015

Neofinetia intensiivravi

Esialgu savigraanulisse majutatud juuretu Neofinetia falcata sai tänu lahkele (ja palju suuremate kogemustega) kaasorhideehuvilisele parematesse tingimustesse ümber tõstetud. Idee, teostus ja materjal pärinevad kõik sellelt healt inimeselt. Kõige olulisemaks komponendiks on korralik, hea struktuuriga elus turbasammal. Neofinetia intensiivpalat koosneb harilikust plastikust joogitopsist, mõnedest söetükkidest, elusast turbasamblast ja vihmaveest. Süsi siis loomulikult kõige alumises kihis, seal peal kenasti püstiselt samblapundike. Vihmavett sai lisatud parajalt, et sambla alumine osa kenasti veeni ulatuks. Vihmavee kasutamisel on täiesti proosaline põhjus - siinse kandi kare kraanivesi tapab elusa sambla imekiiresti ja muudab selle lihtsalt lagunevaks massiks.
Õnnetu Neofinetia torkasin lihtsalt otsapidi samblasse. Esialgu plaanisin talle mingi toe panna, aga siis leidsin, et sammal hoiab teda tegelikult kenasi püsti ja paigal. Vaatame, kas saab asja. Loomulikult käib asjaga kaasas igapäevane ettevaatlik lehtede niisutamine.

Enne kolimist

Lähemalt

Üldvaade


teisipäev, 8. september 2015

Ufonaudi uued õied

Minu üks esimesi kuukingi, juurepuudulikuna saabunud Ufonaut, õitseb taas. Siiani on see ebaõnnemagnet tegelenud peamiselt erinevatest katastroofidest taastumisega ja rõhunud rohkem juurtele ning lehtedele, õitsedes harva ja ainult kolme õiega. Nüüd on vist elu paremaks läinud, lehti ja juuri piisavalt ning otsustas sedapuhku lausa viis õit meisterdada. Edenemine seegi.


esmaspäev, 7. september 2015

Black Jack

Paphiopedilum Black Jack sai täna uue substraadi, kuna avastasin, et tema potti on kahtlaselt palju hooghännalisi siginenud. Võrreldes kevadega on jõudsalt juuri lisandunud, väga rõõmustav! Algul võttis nii juurte kui uue võrse kasvatamise osas küll üsna pika mõtlemisaja, aga siis hakkas järsku usinalt toimetama.

Märts 2015

September 2015

pühapäev, 6. september 2015

Kollakasroosa

Kollakasroosade õitega minikuuking on taas hoos. Õied pole just minu kõige lemmikumad, aga taim ise on kena ja kompaktne ja ei raatsi praegu ka ära jagada. Tegemist on tõesti päriselt väikesekasvulise kuukingaga, mitte sellisega, nagu tavapärased supermarketite "minid", mis lõpuks ikkagi päris suurteks kasvavad.


laupäev, 5. september 2015

Tellimus: Orchids & more

Orchids & more tellimus jõudis üleeile õhtul minuni, aga jõudsin alles täna taimed käsile võtta. Vahepeal said väsinud reisilised ainult esmaabina vett. Kokku pidi olema kolm erinevat kodanikku, kõik väiksemakasvulised ja huvitavad. Hakkasin täna hommikul ülevaatusega pihta ja kuna ajaga on kitsas, siis tekkis isegi korraks kiusatus taimed nii jätta, nagu tulid ja lükata istutamine kevade peale - esmapilgul nägid kõik head välja. Aga eks kogemused ole õpetanud ning ei tahtnud seekordki liigselt riskida. Loomulikult selgus taas, et otsus taimed siiski kohe ümber istutada osutus õigeks. Olukorra dokumenteerimiseks tuleb ülevaade koos fotodega ja kuna on ometi sügis, siis taustaks on kuivavad küüslaugud. Tegelikult ma tegelesin taimedega vannitoas ja ei viitsinud lihtsalt pildistamise jaoks neid mugulaid aknalaualt kokku korjata.

Seekordsetest tulijatest kõige pisem on huvitav miniatuur Pteroceras semiteretifolium, torujate lehtedega ja valgete õitega epifüüt. See taim on mul soovinimekirjas juba tükk aega, aga pole kuidagi varasemalt tellimiseni jõudnud. Kodanik tuli korgile monteeritult ja kaalusin korraks teda sinna jättagi. Vastuargumente tekkis põhiliselt kaks - esiteks tähendab plokil taime pidamine ilma terraariumita praktiliselt igapäevast kastmist ja teiseks avastasin prisked mustad nööbid (tõenäoliselt oribatid mite) juurte vahel ringi siblimas. Kuna sinna juurte ja korgi vahele muidu väga ligi ei pääse, siis otsustasin taime ikkagi korgilt maha võtta ja potti susata. Õnneks sain kodaniku üsna lihtsasti kätte, korgi pidin küll tükkideks lammutama, aga juured jäid terveks. Selgus, et tegemist oli hoopis kahe eraldi taimega. Olid mõned surnud juured, mis said eemaldatud. Taimed pritsisin alkoholilahusega üle, loputasin siis veega ja kuivatasin. Edasi läksid koos pisikesse (5,5cm) plastpotti, alla hüdropooniline kruus ja peale männikoor. Kolisin nad koos potiga klaasvaasi.

Profiil

Portree

Alasti kodanikud

Potinaabrid
Teine taim on kaua igatsetud Neofinetia falcata, mida ma olen juba paar aastat vesise suuga vahtinud, aga pole julgenud endale soetada. Kartsin ja kardan siiani, et ei saa ehk hakkama. Aga kui ei proovi, siis ei saagi teada ja otsustasin katsetada. Tellisin selle kõige tavalisema valge, ilma uhke sordinimeta. Silt väidab, et taim on import Jaapanist, pärineb Amami saarelt ja esialgne kasvandus on olnud Blumen Insel's Orchids. Potis nägi taim igatahes hea välja, mitu võrset ja tugevad rohelised lehed. Poti põhjast roomas ka üks juur välja, mis jättis mulje, et potis võiks ka juuri kohata. Kahjuks selgus, et juured olid kas hoopis kaasa pakkimata jäänud või reisil kaduma läinud. Samuti tuli välja, et potis oli tegelikult kolm eraldi taime. Puhastasin nad kõik ära, eemaldasin surnud juured ja mõtisklesin natuke nende nukrate köntide kohal, mida järgmiseks ette võtta. Lõpuks otsustasin kaks väiksemat ja mõne juurega taime istutada kokku ühte potti, millele on külgedele lisaaugud lõigatud. Alla läks hüdropooniline kruus, poti keskosa täitsin penoplastiga, taimed said sinna otsa istuma. Ülejäänud pott sai täidetud männikoorega. Vaatame, ehk neile meeldib. Kõige suurem taim osutus praktiliselt juuretuks. Kuigi esialgu oli tal üks pikk juur justkui küljes (see sealt poti alt välja ulatuski), siis reaalselt oli juur ülevalt murdunud ja taime lähedal oli järel ainult mädanev mass. Pidasin õigeks see eemaldada. Natuke aru pidanud, torkasin selle õnnetu purustatud hüdropoonilistesse savigraanulitesse. Purustatud sellepärast, et terved graanulid on taas müügilt kadunud ja neid lihtsalt ei olnud kuskilt võtta. Taime fikseerisin bambuspulkadega. Eks näis, kas ta suudab uued juured alla kasvatada, hoolimata varsti saabuvast talvest ja täiesti kogenematust omanikust. Kui kevadeni vastu peab, siis vast oleks lootust...

Esmane pilt ehk täitsa kobe taim justkui...

Kogu alastuses

Köndid lähemalt, parempoolse taime pikk juur läks eemaldamisele

Lõpptulemus

Kolmas taim on väikesekasvuline katleiahübriid, Cattleya nobilior x Laelia alaorii. Tegemist on ka ilma õiteta tõesti nunnu kodanikuga. Pärast Neofinetia ümberistutamist ei olnud ma juurte osas just eriti lootusrikas, eriti kui avastasin, et selle taime puhul on juba kasvanduses kasutatud istutamisel ristfikseerimist, mida tehakse enamasti selleks, et juurepuudulikku taime potti kinnitada. Tegelikkus osutus seekord õnneks kardetust tunduvalt paremaks, elusaid juuri oli omajagu ja kui just hoolduses väga suuri möödalaskmisi ei tee, peaksime hakkama saama küll. Suured katleiad on siiani kinnitanud väidet, et katleiade juured on istutamise suhtes tundlikud ja ümberistutamine tähendab, et vähemalt osa vanadest juurtest sureb. Seetõttu soovitataksegi istutada siis, kui uued võrsed kasvamas ja on reaalne lootus uutele juurtele. Selles osas läks hetkel hästi, vähemalt kolm noort kasvu on taimel sirgumas. Kaalusin, kas eemaldada ka üks vanem bulb koleda lehega, aga enne kui otsusele jõudsin, kukkus see bulb ise küljest. Suurepärane! Puhastasin lehed ja bulbid alkoholilahusega, eemaldasin surnud juured ja istutasin kodaniku suuretükilisse männikoorde. Keskele, sinna vanemate bulbide juurde, muidugi oluliselt juuri ei jäänud - leidsin sealt kena surnuaia koos švammitükkidega. Aga loodame uute bulbide tublidusele. Kolis suurtele katleiadele seltsiks.

Nunnu taim ühelt...

...ja teiselt poolt.

Juured ühelt poolt.

Ja teiselt poolt. 

Uues potis ja koored. Nunnu!