Masdevalliad - ikka elus!

Mõlemad masdevalliad on hoolimata teoreetiliselt ebasobivatest kasvutingimustest jätkuvalt elus. Temperatuur püsivalt 24 või enam kraadi, mida üritan kompenseerida rohkema kastmisega. Kasvupinnaseks Substrali substraat. Lebotamiseks põhjapoolne aken.
Masdevallia tovarensis saabus mäletatavasti täiesti juuretuna ja ega coccinea alba jupike ja juurterohkusega ei hiilanud. Istutasin nad hiljuti värskemasse substraati ümber ja pidin nentima, et kurta pole midagi. Juured on täitsa olemas. Tovarensis sai numbri võrra suurema poti, coccinea alba jäi hetkel edasi 5,5cm potti.

Vasakul tovarensis, paremal coccinea alba.

Ääremärkusena - masdevalliad

Pärast kolimist sai osa taimi terassile tõstetud, masdevalliad nende hulgas. Enda meelest valisin neile koha, kuhu otsest päikest justkui ei paistnud (terassi katus näis kenasti varju andvat) ja teoreetiliselt võiks neile just õue-elu meeldida, aga huvitaval kombel hakkasid hoopis lehed kollakat jumet omandama ja tovarensisel muutus üks leht hoopis koledaks. Ja mitte lihtsalt koledaks, vaid selliseks, nagu oleks päike liiga teinud.
Saladus lahenes ühel hommikul, kui ma ootamatult varajasel tunnil ärkama olin sunnitud ja kogemata pilgu terassile heitsin. Selgus, et masdevalliatele valitud koht on varahommikul täiesti päikesele avatud. Kuna mul neile õues paremat kohta hetkel pakkuda ei olnud, siis tõstsin nad vannitoa aknale tagasi. Juba paari päevaga on kollakas jume hakanud tagasi tõmbuma.
Küll see tarkus tuleb ikka tasakesi ja valusate õppetundide kaupa.

Masdevalliate update

Masdevalliad on minu juures suutnud kaks kuud vastu pidada ja on minu üllatuseks ka mõlemad elu ja tervise juures. Alguse kohta saab lugeda eelmisest postitusest. Mõlemad liigid on jahedalembelised ja siit-sealt sai ikka loetud, kuidas nad soojemate temperatuuride juures (20C ja sealt edasi) viskavad lehed küljest ja tegelevad kiire suremisega, mina aga olen soojelembene ja hakkan juba 22C juures virisema ja villaseid sokke otsima. Sellest siis ka minu skeptitsism meie kooselu ja sobivuse suhtes.

Majutasin nad vannitoa aknalauale, kuna see on kogu korteri kõige jahedam ja kõrgema õhuniiskusega ruum. Õhuniiskus on seal enamasti ca 50% lähistel, temperatuurid see-eest varieeruvad. Viimase kahe kuu sees on minimaalne temperatuur olnud ca 17-18C ja seda ka siis, kui ma terveks ööks akna lahti unustasin. Päevane maksimum kerkis hiljutiste soojemate ilmadega 32C juurde. Enamasti aga näitab termomeeter päevasel ajal 26-28C ja öösel 20-22C. Võimalik, et öine jahedam periood natuke mahendab päevaste temperatuuride mõju. Otsese päikese eest olen neid varjus hoidnud. Samuti olen mõlemat taime kastnud nagu hull ja pidanud neid kergelt soos, laskmata kastmiste vahel oluliselt kuivada. Teadupärast on piisav hulk vett see, mis taimi kuumastressi eest kaitseb. Kuna coccinea alba potis hakkas sammal juba väga koledaks kiskuma, asendasin selle Substrali substraadiga.

Tulemuseks on see, et mõlemad taimed on kasvatanud paar uut lehte ja järgmised on tulemas. Kaotusi on lehtede osas täpselt üks - tovarensise üks leht muutus pruunitäpiliseks ja kukkus veidi aja pärast küljest. Võimalik, et tegu oli lihtsalt oma aja ära elanud lehega, aga võimalik ka, et värskelt pritsitud taim sai ühel korral veidi päikest ja kahjustus tekkis selle tõttu. Igal juhul ühtegi rohelist lehte pole kumbki senini küljest visanud. Mõlemad kasvatavad ka uusi juurekesi. Mäletatavasti oli tovarensis täiesti juuretu ja seetõttu sai ta tugikepi abil potti fikseeritud. Sellest hoolimata kippus ta veidi substraadis loksuma, kui potti liigutasin. Nüüd on uued juurehakatised taime kenasti paigale fikseerinud, aga tuge veel igaks juhuks ära ei võta.

Järeldus on hetkel selline, et masdevalliaid on siiski võimalik ka soojemas kasvukohas vähemalt lühiajaliselt (paar kuud kindlasti!) edukalt elus pidada. Kuidas nendega edaspidi olema hakkab, seda näitab tulevik. Reaalsus on see, et lähiajal ootab tervet kollektsiooni ees kolimine ja uues kohas valitsevate tingimuste osas puudub mul hetkel igasugune ettekujutus nii õhuniiskuse, temperatuuride kui taimedeni jõudva valguse osas. Ainuke selgelt teada olev fakt on see, et kuukingad pääsevad lõpuks lõunapoolse akna lämmatavast kuumusest, kuna uues kodus on sinna ilmakaarde avatud üksainuke väike aken ja selle plaanin jätta valguslembelisematele liikidele. See-eest on mitu valikut ida- ja läänesuunal ning kaks toredat põhjapoolset akent veenusekingadele ja teistele hämaralembidele.

Masdevalliatest paar pilti ikka ka.

Masdevallia coccinea alba uued lehed ja substraadist paistev juurejupike.

Masdevallia tovarensise uus arenev lehehakatis ja juureke.

Masdevalliad

Masdevalliatega mul varasemalt suhted kui sellised puuduvad. Nende puhul on huvitav paradoks - mulle meeldivad väga nende õied, aga taimed ise eriliselt mitte. Kuna nad on ka suhteliselt kapriisitaride kuulsusega, siis pidasin targemaks lähemast tutvusest hoiduda. Aga ära iial ütle "iial", nagu öeldakse. Ja palun väga, masdevalliad on kohal. Iseasi, kauaks neid muidugi jätkub, aga vähemasti üritame. Mõlemad on valgeõielised.
Kõigepealt saabus eelmisel nädalal jupike suurema taime küljest, täpsemalt Masdevallia coccinea alba. Tema kasvab hetkel samblas ja otsustasingi ta esialgu nõnda jätta.
Teise tassisin ise vabatahtlikult Jardinist koju, sest leidsin allahinnatud taimede letist üksiku isendi sildiga Masdevallia tovarensis. Tema otsustasin ümber istutada ja vana sambla eemaldamisel osutusid juured üsna jardinilikeks nagu võiski oodata. Otsesõnu öelduna juured siis stardikomplekti enam ei kuulnud. Torkasin ta Substrali segusse ja vaatan, mis juhtuma hakkab.
Kuna tegemist on jahedalembeliste liikidega ja minu kõige jahedamal aknalaual on hetkel +26C, siis erilisi lootusi ma hellitada ei julge. Samas jällegi - kui ei katseta, ega siis ei saagi teada.

Vasakul pisem Masdevallia coccinea alba ja paremal suurem Masdevallia tovarensis.