Kuigi Phalaenopsis thailandica osutus õievärvi osas kergeks pettumuseks - oodatud särvakollase mustri asemel kahvatu-kahvatu pruun, siis tegelikult on õied sellest hoolimata vahvad. Nagu oleksid tillukesed päkapikud õievarre küljes. Vanemal õiel hakkab valge järjest enam kreemikaks-pruunikaks muutuma.  Ilmselt kui võimalus tekib, üritan siiski ka erksama variatsiooni soetada.

Vürtsilõhnaline

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle avas teise õie ja alustas kolmanda punga kasvatamist. Lõhn on jätkuvalt imeline segu vürtsist ja tsitruselistest kerge rabarberilisandiga. Üks ilupilt ka.

* * *

Veel paar pilti Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle õiest. Mõne päevaga on õis oluliselt heledamaks pleekinud ja kollane toon hakkab rohkem välja paistma. Lõhn on samuti veidi teisenenud - kuigi endiselt domineerib vürtsikas tsitruseline, siis hommikuti on tunda ka veidi rabarberjat aroomi.

Jagatud ilu

Mõtisklesin paar päeva selle üle, mida täpsemalt Coelogyne cristataga ette võtta, aga kui samast potist üks tegelane välja jalutas, otsustasin taime viimaks juba täna ümber istutada. Seda enam, et samblasse ma teda nii ehk naa jätta poleks saanud. Õngitsesin kodaniku ettevaatlikult potist välja ning harutasin sambla juurte vahelt välja. Tegevuse käigus selgus, et ühe seotud taime asemel on potis mitu erinevat juppi. Kuna teadsin, et paar kaasorhideehullu omale samuti sellist Coelogyne cristata varianti tahaksid, siis olin sellise avastusega päris rahul.
Kaks suuremat puhmast otsustasin endale jätta. Nemad said istutatud plastikust korvi ja substraadiks seekord vastu ootusi Substral. Kuigi ma andsin peale suhteliselt halba kogemust Substrali substraadiga endale lubaduse, et seda minu koju enam ei tule, siis täna tundsin poes, et see võiks Coelogynele sobida ja ostsin ühe paki kaasa. Huvitaval kombel oli see pakk hoopis teistsuguse sisuga kui minu eelmine katsetud - puudus intensiivne lõhn ja ka seenesääsed. Igal juhul otsustasin veel kord katsetada.
Ülejäänud väiksemad jupid jagasin kaheks seltskonnaks ja istutasin kumbagi omaette plastikpotti. Substraadiks samamoodi Substral. Nemad lähevad lähitulevikus kaashuviliste juurde elama.

Lõpptulemus sai siis selline:

Orhideede kasvatamine seemnest - kokkuvõte koos hoiatusega

Aeg-ajalt kerkib siin ja seal ikka kellelgi küsimus, kuidas täpsemalt orhideed seemnest kasvatada. Mõnikord on lausa seemnedki juba Hiinast ära tellitud ja huviline tahab kiiresti teada, millisesse mulda neid külvama peaks. Ning seejärel saabub ootamatult kainestav teadmine, et päris nii lihtsalt orhideedega need asjad ei käi ja kaugelt tellitud seemnedki ei ole sageli üldse orhideedelt pärit. Sestap otsustasin teha ühe kokkuvõtliku postituse, mis valgustaks natuke orhideede seemnest kasvatamise teoreetilist külge ja annaks kriitiliselt ka ülevaate, miks ei ole neti kaudu orhideeseemnete tellimine just kõige säravam mõte.

Orhideede eripära - miks on seemnetega paljundamine keeruline?
Kui enamike taimede puhul on seemnest kasvatamine suhteliselt lihtne, siis orhideedega see paraku nõnda pole. Põhjus peitub orhideede seemnete omapäras - erinevalt enamikest teiste taimede seemnetest ei sisalda orhideede seemned praktiliselt üldse areneva embrüo jaoks vajalikku toitainete tagavara. Siinkohal tulevad looduses appi seened, mis moodustavad orhideeseemnega spetsiifilise koosluse ehk mükoriisa ja varustavad arenevat taimealget kasvamiseks vajalike toitainetega. Ilma sellise seene abita orhideede seemned looduses hukkuvad. Seega on iga seemne idanemine ja taimeks kasvamine omamoodi ime - kõigepealt peab seeme sattuma keskkonda, milles esineb talle vajalik seen ja seejärel on tarvis, et seeneniidistik koloniseeriks seemne täpselt õigel moel, vastasel korral seeme sureb. Olenevalt orhideeliigist võib kasvav taimehakatis jääda seenest sõltuvaks mitmeteks aastateks. Ilmselt on juba tarbetu mainida, et enamik orhideede seemnetest ei saa iialgi idanemiseks võimalust ja hukkuvad, ellu jääb ja suureks taimeks kasvab tänu sellisele keerulisele algusele kõikide seemnete hulgast vaid päris tühine osa.

Kunstlikul seemnetega paljundamisel toimub protsess veidi teisiti ja tänapäeval ei vajata selleks enam seente abi. 1920' aastatel võeti kasutusele spetsiaalsed söötmed, mis varustavad seemneid vajalike toitainetega ilma seene abita. Oluline on sealjuures, et embrüo arenemiseks on vaja praktiliselt steriilseid tingimusi ja enamasti toimub seemnete külvamine, idandamine ja noortaimedeks kasvatamine seetõttu laborites. Kodustes tingimustes on seemnest taimede kasvatamine küll võimalik, aga steriilsuse tagamine on tunduvalt keerulisem ja ebaõnnestumise risk vastavalt ka suurem. Isegi mõni üksik söötmele sattunud mikroskoopiline seenespoor või bakter võib kiiresti paljunedes hävitada kõik külvatud seemned. Kui ka kõik õnnestub, võtab õitsemisealise taime saamine aega aastaid. Aga sellest tuleb täpsemalt veel juttu allpool. Vahepeal tuleb luubi alla võtta see kõige olulisem - seeme ise.

Orhideede seemned - millised need on ja miks netist tellimine pole enamasti hea mõte?
Orhideede vili ehk kupar sisaldab lugematul hulgal imepisikesi seemneid, mis palja silmaga vaadates meenutavad pigem tolmu. Siin on üks netist leitud pilt kuprast koos seemnetega:

Pilt võetud: waynesword.palomar.edu

Kuigi e-bay jt sarnased müügikohad on täis väidetavalt orhideede seemnete pakkumisi, tuleks selles osas olla väga kriitiline - enamasti pole neil orhideedega mingit seost. Kui kuulutuses on kirjas ka seemnete arv pakis või on pildil palja silmaga nähtavas suuruses jubinad, siis võib olla täiesti kindel, et orhideeseemnetega tegemist ei ole. Tolmpeeneid orhideeseemneid ei müü keegi tükikaupa, selles võib küll kindel olla. Seega kuulutuse peale Hiinast, Taist või muust eksootilisest riigist orhidee seemneid tellides saate tõenäoliselt petta!

Tüüpilise e-bay kuulutuse juurest võetud pilt - täiesti silmnähtavalt ei ole tegemist orhideeseemnetega!

Kupra valmimisel see lõheneb ja puistab seemned välja. Kunstlikul paljundamisel korjatakse kuprad enne lõhenemist, kuna kuprast juba väljunud seemned saastuvad keskkonnas leiduvate mikroorganismidega. Kui korjatud kupar on piisavalt küpsete seemnetega, võib selle saata mõnda orhideekasvandusse, kus kupar avatakse, külvatakse seemned söötmele ja kasvatatakse noortaimedeks. Kui on suur soov selle kõigega ise tegeleda, siis on põhimõtteliselt valida kahe vaiandi vahel. Esiteks nö looduslik võimalus - puistata seemned emataime juurte vahele substraati lootuses, et seal esineb vajalik seeneliik ja et mõnigi tuhandetest seemnetest hakkab idanema. Kui aga tahta veidi kindlamaid tulemusi, siis saab tekitada koju minilabori ja külvata seemned steriilselt söötmele. 
Kõik kasutatavad vahendid ja anumad tuleb steriliseerida ja samuti seemned, et vältida mittesoovitud mikroorganismide kasvu ja orhideede embrüode hukkumist söötmel. Enamikku vajaminevast varustusest, sh söötmeid, steriilseid purke, seemnete steriliseerimiseks vajalikke lahuseid jms saab tellida vastavatest firmadest või osta apteekidest. Samas on võimalik ka toitelahus ise valmistada, selleks leiab netist erinevaid retsepte. Kui olla piisavalt hoolikas, võib positiivse tulemuse saada üllatavalt primitiivsete vahenditega.

Lingin siia kaks lehte, kus on piltidega juhendid orhideeseemnete koduseks külvamiseks, ära on toodud ka retseptid toitelahuse valmistamiseks ja muud kasulikud või vajalikud nipid.

Esiteks Dokmai Dogma - orhideeseemnete koduse külvamise 'kitchen style' ja teiseks ühe entusiasti põhjalik postitus OrchidTalk foorumist.

Lisaks veel paar huvitavat linki teoreetilise baasi täiendamiseks.

• Brisbane Orchid Society materjal seemnepaljunduse kohta.
• Täpsemat lugemist orhideede mükoriisa kohta.
• Väga põhjalik juhend orhideede seemnepaljunduseks.

Ja polegi muud kui soovida tugevatele huvilistele edukat katsetamist!

Pilt võetud: http://www.rv-orchidworks.com/orchidtalk/attachments/breeding-hybridization/39794d1305072266-home-orchid-flasking-experiment-protocorn-party-img_9785.jpg

Lumekuninganna

Minu koju jõudis täna veel üks vahva tegelane - Coelogyne cristata, keda rahvasuus nimetatakse ka lumekuningannaks. Imeilusate ja lumivalgete õitega taimele passib selline hüüdnimi igal juhul paremini kui tema ametlik nimetus - harjakas torukäpp.
Iseenesest ei ole tegu väga haruldase taimega, Coelogyne cristata on olemas enamike orhideekasvanduste valikus, aga mul oli selle taimega üks väike aga. Mina olen kohanud kahte tüüpi lumekuningannasid - ühel juhul on pseudobulbid pigem ovaalsed, piklikud ja õied ilma lõhnata, teise variandi puhul aga on pseudobulbid kerajad ja õitel meeldiv magus lõhn. Tundub, et enamikes kasvandustes pakutakse esimest varianti, mina aga tahtsin tingimata ümarate bulbide ja lõhnava õiega. Tänu ootamatule juhusele ja Tallinna Botaanikaaiale olen nüüd otsitud taime õnnelik omanik.

Praegu jätsin ta ümber istutamata, aga kuna ta kasvab turbasamblas, siis pean selle töö siiski varsti ette võtma - siinne kraanivesi hävitab sambla väga kiiresti ja piisavas mahus vihmavee kogumise võimalust mul hetkel kahjuks pole. Tõenäoliselt plaanin ta mingil sobival hetkel korvi ja männikooresubstraati torgata, aga veel on veidi aega selle üle mõtiskleda.

Mõned pildid ka saabujast. Bulbid on ilusad ümarad.

Meenutuseks üks pilt Tallinna Botaanikaaiast.

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle

Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle alustas õitsemisega ja avast kahest pungast esimese. Oodatav õis pidi olema kõigi eelduste kohaselt kahvatukollane punaka südamikuga, aga tema otsustas meisterdada täiesti lillakirjalise variandi. Kuna tegemist on seemikuga, mitte klooniga, siis on taoline varieeruvus tegelikult võimalik ja isegi normaalne. Väikese googeldamise tulemusel leidsin teisigi selle hübriidi õisi, mis on ühtlaselt lillaka mustriga. Mitte, et ma nüüd kurdaksin - mulle meeldib selline variant tegelikult isegi rohkem kui see esialgu lubatud helekollane.
Õis lõhnab ka - vürtsikas tsitruseline. Kergelt meenutab Phalaenopsis bellina sidrunikreemi, aga on tunduvalt vürtsisem ja mitte nii magus.

Uued orhideed

Kaasorhideehaige juurest kolisid minu juurde elama kaks uut kodanikku.
Esiteks üks kuuking - Phalaenopsis mannii flava. Tema õied peaksid olema rohekat tooni, vahajad ja kirjanduse andmetel ka lõhnavad.

Teine lisanduja on nimetu katleiahübriid, kes algselt on pärit Tallinna Botaanikaaia orhideenäituselt. Ümberistutamisel eraldus põhitaime küljest väike jupp, mis koliski minu juurde elama. Juurtega on hetkel natuke kehvasti, aga küll ta kosub.

Tema õied on suhteliselt väikesed ja kärtsult tulipunased. Alljärgneval pildil on küll Tartu Botaanikaaias õitsenud katleia, aga arvatavasti on tegemist sama hübriidiga. Õied igatahes on identsed.

Kevadised toimetused, ääremärkusena

Veel osa kodanikke said ümber istutatud.
Phragmipediumid kolisid savigraanulitest kooresegusse ümber. Samuti said uue susbtraadi koos suurema potiga Dendrobium tetragonum ja Dendrobium nobile kollaseõieline hübriid. Prisma imelooma keiki istutasin samuti suuremasse potti ümber.

Päkapikuõis

Phalaenopsis thailandica noore taime esimene õis. Tegelikult hakkas ta pungi tegema juba veidi varem, aga esimesed neli tükki kolletas kohe algusjärgus otsustavalt ära, enne kui reageeridagi jõudsin. Elab ta muidu klaasvaasis, kus õhuniiskus oli sel hetkel 50-60% ringis ja kastmisega olin samuti lahke, läbi kuivada ei lasknud. Tõstsin seejärel õhuniiskuse 70-80% peale (st alla 70% kordagi ei langenud) ja hakkasin veelgi tihedamini kastma, hoian juured pidevalt niiskete säravrohelistena. Pingutusi kroonis õnneks edu ja järgmised pungad enam ei kolletunud. Eile avanes esimene õis ja veel kaks punga on arenemas. Õis ise on umbes eurosendise mõõtu.
Ei oska hetkel arvata, kas vananedes muutub pigment kollakamaks või mitte? Piltidel on enamasti pigmenteerunud osa suhteliselt säravalt kollane, minu taime hetkel üsna pruunikas. Ootan ja vaatan, päris huvitav.

Edit: Ilmselt ongi tegemist sellise lahjema värvivariatsiooniga. Pigem muutub pruun veel heledamaks ja samal ajal valge hakkab kreemikaks tõmbuma. Google ja AOS grupp õnneks näitasid, et selline hele variant on täiesti olemas ning ei pea kahtlustama, et tegemist mõne muu liigi või hübriidiga oleks.

Tartu Botaanikaaia orhideenäitus 2016

Tartu näitus on nüüd samuti külastatud. Mulle isiklikult meeldib Tartu oma rohkem - kuigi kasvuhoone on pisike ja taimed kompaktselt, võib siiski vabalt kolm tiiru teha ja iga kord teiste vahelt jälle mõne taime avastada, mis esiti märkamata jäi. Eelmisel aastal käisin näitust vaatamas lausa kaks kord a ja ka siis tundus, et kõiki õisi ma vist ei leidnud ikkagi üles. Üritasin täna enda jaoks huvipakkuvad taimed üles pildistada. Teadlikult jäid jäädvustamata kuukingad (ühe erandiga), kambrialised ja tavalisemad dendroobiumihübriidid.  

Pleione formosana

Dendrobium 'Hilda Poxon' (D. tetragonum x D. speciosum). Üks minu selle aasta lemmikutest. Mul on D. tetragonumi ja tema hübriidide vastu mingil põhjusel kohutav nõrkus.

Sama hübriid, aga teine taim

Dendrobium x delicatum 

Dendrobium amethystoglossum

Nimetu katleia ehk tulipunane lilleke.

Paphiopedilum Pinocchio

Dendrobium gracilicaule

Oncidium Twinkle-rühma esindajad

Cattleya intermedia var. aquinii, huvitavalt keraja õitekobaraga.

Liparis

Zygopetalum

Alati hurmav Coelogyne cristata.

Ja sama liigi teine esindaja.

Tohutu suure õiega katleia, kelle täpsemat nime ma ei tuvastanud.

Paphioepdilum delenatii kolmik.

Seltskond punaseid. Täpsemalt Phragmipedium Memoria Dick Clements (Phrag. sargentianum x besseae).

Keegi Epidendrumite seast.

Masdevalliad.

Üks tsümbiidiumi kultuurvormidest, kena roheka õiega.

Täpsema nimeta vanda.

Kena väikese õiega hübriid - Epidendrum vitellinum x (tripunctatum x semialperta).

Ainuke kuuking, keda viitsisin pildistada. Põhjuseks rikkalik õitekobar. Nime siiski otsida ei viitsinud. 

Mormolyca ringens - jälle üks väga huvitav tilluke õis, kelle fookusesse saamisega pidin veidi vaeva nägema.

Epidendrum centropetalum

Howeara 'Lava Burst'

Tundmatu kodanik

Dendrochilum cobbianum - vana ja uus õievars.

Dendrochilum uncatum

Dendrobium Nora Tokunaga

Dendrobium striolatum

Coelogyne celebensis

Coelogyne tomentosa juba hääbuma hakkavad õied.

Ja veel üks tundmatu lõpetuseks.