Neofinetia falcata reanimeerimine

Neofinetia falcata reanimeerimine saab eraldi postituse, kuna selles peitub lausa kaks aegumatut järeldust.

Kuldne reegel, mida alati tasub meeles pidada - välimus on petlik! Taim, mis näeb esmasel vaatlusel potis kobe välja, ei pruugi tegelikult päris hea tervise juures olla, mistõttu tasub alati potti sisse vaadata. Antud juhul tundus 05.09 saabunud kodanik heas vormis olevat, poti alt paistis väike juurejupikegi välja ja see andis lootust, et potis sees võiks juuri rohkemgi kohata.

Saabunud taim - esmamulje on hea!

Korraks tekkis isegi mõte, et ei hakkaks vastu talve taime segama ning ootaks istutamisega kevadeni, kuid eelnevad kogemused on ettevaatlikuks teinud ja pakkisin kodaniku ikkagi lahti. Selgus, et alumise korrusega olid lood nutused ja see üksik juur, mis poti alt piilus, oli taime lähedal juba mädanevaks massiks muutunud, mistõttu pidin selle eemaldama. Sellel taimel rohkem juuri põhimõtteliselt polnudki. Ülejäänud kahel väiksemal taimel olid mõned mitteaktiivsed jupikesed õnneks olemas.

Parempoolse taime küljes olev näiliselt korralik juur läks eemaldamisele - taime lähedalt oli see kahjuks juba surnud ja mädanes.

Edasi jaotasin kamba kaheks - eraldi jäi kõige suurem ja täiesti juuretu võrse ning kaks väiksemat juurejuppidega kodanikku kolisin kokku. Riskide hajutamiseks otsustasin juurte välja meelitamiseks kasutada kahte erinevat varianti. Suurim võrse sai 14.09 asustatud elusasse turbasamblasse kui klassikalisse reanimeerimiseks mõeldud substraati. Süsteemi idee pärineb ühelt teiselt orhideepidajalt ja on väga lihtne - anumaks plastikust ühekordne joogitops, sinna põhja söetükid, peale vihmavesi ja sinna sisse korralik punt turbasammalt püsti. Samblasse sai omakorda torgatud õnnetu juurepuudulik taim.
Kaks väiksemat ja mõne juurega taime istutasin kokku ühte potti, millele oli külgedele lisaaugud lõigatud. Alla läks hüdropooniline kruus, poti keskosa täitsin penoplastiga, taimed said sinna otsa istuma. Ülejäänud pott sai täidetud männikoorega.
Kord päevas niisutasin taimede lehti vihmaveega, kuna lehed on kitsad ja pikad, siis kasutasin selleks tavalist kõrvade puhastamiseks mõeldud vatitikku - sobis ideaalselt. Männikoores olevate taimede puhul niisutasin paaripäevaste vahedega ka ettevaatlikult pritsides substraati. Samblaelaniku puhul lisasin aeg-ajalt samblale vihmavett.

Suurim ja täiesti juuretu võrse

05.10.2015 Kõigil kolmel taimel on esimesed aktiivsed juureotsad väljas. Ajaliselt väga tasavägine tulemus! Jätkan igapäevase lehtede niisutamisega. Kooresegus olevat taime hakkan ettevaatlikult kastma.

21.10.2015 Juured kasvavad mühinal. Kõige suuremal võrsel lasen veel veidi samblas kosuda ja siis istutan ka tema männikoorde ümber. Hetkel pole tal veel piisavalt juuri, et substraadiga potis püsti püsida.

Ka väike külgvõrse (paremal) on pisikese juurenupsu suutnud välja ajada. 

Lisaks uutele juurtele alustavad ka uued lehed kasvu.

Uus heleroheline juur.

Uued juured potis sees.

Järeldus nr. 1 - välimus võib olla petlik! Alati tasub olukorda põhjalikult uurida ja ka potti sisse kiigata.

Järeldus nr. 2 - pädev (konkreetse taime ja substraadiga sobiv) hooldus on ilmselgelt olulisem kui substraat per se. Ajaliselt ilmusid aktiivsed juured mõlemal pundil samaaegselt, kuigi substraat oli vägagi erinev.