Mul ei ole vist ühtegi teist taime, kellega nii palju jändamist oleks kui selle vaese õnnetu Ufonaudiga. Pärast viimast ümberistutamist lootsin, et nüüd sai asjad joonde ja rahulik elu algab, aga tühjagi. Eelmisel korral sai substraati üsna õhuliselt pandud, et juurtel poleks liialt niiske. Kastan teda nagu kõiki teisigi - kui juured välja näitavad, et nüüd võiks vett saada. Juured muidu ongi kenakesed, aga täna avastasin, et poti põhjas substraat hallitab. Just õhuaukude kohal on endale karvase kasuka selga kasvatanud. Oh rõõmu! Oma teada potialusele vett pole jäänud ja potis sees ka pole nagu midagi kasvamas. Kontrollisin teised potid ka üle, aga pole kellegi sellist jama.
Õngitsesin kodaniku ettevaatlikult jälle potist välja, eemaldasin hallitusilmingutega osa substraadist ja pesin poti kuuma veega puhtaks. Huvitav, et männikooretükid olid üsna kuivad, samas kui söetükid olid täitsa katsudeski vesised. Viimased saidki potti männikoore vahele pandud kui kergesti kuivav substraat, naerukoht ilmselt. Igatahes korjasin sedapuhku söe välja.
Ufonaut tagasi potti, substraati veelgi õhulisemalt - ei mahtunud rohkem ja tahtsin juuri nii vähe traumeerida kui võimalik, seega suruma väga midagi ei hakanud. Potis ta igatahes ei loksu ja las siis elabki niimoodi, osaliselt õhus. Pilti seekord ei teinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar