Veenusekinga istutamine

Paphiopedilum praestans sai ümber istutatud ja tegin sellest ka mõned pildid. Ümber istutamise põhjus oli peamiselt vananenud ja komposteerunud substraat, mille tahtsin uuema vastu vahetada. Tema on jäänud paar aastat ümber istutamata. Veenusekingadele üldiselt pidavat meeldima sagedasem ümberistutamine, mõnede allikate väitel võiks seda teha isegi kaks korda aastas. Mina nii usin ei ole.

Taim ise selline. 

Ega siin mingit erilist kunsti polegi. Taim tuleb ettevaatlikult vanast potist välja õngitseda. Võib kasta kõigepealt poti kenasti läbi. Mina seekord vahetult enne istutama hakkamist ei kastnud, eelmisest korrast oli substraat veel üsna niiske. Poti keskel on näha valge aktiivne juureots.

Selline pilt läbi potiseina enne istutamist.

Tasakesi koputasin-sikutasin veenusekinga vanast potist välja. Juurte üle pole põhjust kurta. Ettevaatlikult nokkisin nende vahelt ära vana substraadi. Juuri omavahel lahti harutada ei ole tingimata tarvis, mida vähem neid traumeerida, seda parem. Surnud juured on enamasti pehmed ja paberjad, need tuleks eemaldada. Nagu kuukingadegi puhul, saab juurte seisukorrast paremini aimu, kui juured niiskeks teha. Ka selle veenusekinga torkasin korraks vette, et oleks alumise korruse seisukord paremini näha. Vanad pruuniks tõmbunud võrsejäänud võib samuti eemaldada.

Juured koos vana substraadiga. Keskel on näha seenetanud kollet. 

Vana substraat on juurte vahelt eemaldatud.

Edasi tuli valida uus pott. Kuna surnud juuri oli vähe ja enamik juuremassist säilis, läks see kodanik tagasi sama suurde potti. Ka veenusekingade puhul kehtib enamasti samasugune reegel nagu kuukingade puhul - pott olgu selline, kuhu mahub sisse juurekava ja natuke substraati ka. Liiga suur pott võib tekitada probleeme. Võrreldes kuukingaga võiks veenusekinga istutada veidi sügavamale, et juurekael jääks substraati.

Poti passitamine. Juured täidavad kenasti poti ära ja mahub piisavalt substraati ka vahele. 

Kui sobiv pott välja valitud, siis polegi muud, kui see substraadiga täita. Mina kasutan ikka sama moodust - peoga valan ettevaatlikult substraati potti, vahepeal koputan-loksutan, et substraaditükid kenasti juurte vahele kukuksid. Jõudu rakendada pole vaja ja mõned jäävad õhutaskud pole üldse probleem. Substraadi võib paar tundi enne istutama asumist likku panna, siis ei ole tarvis taime kohe pärast istutamist kasta. Mina seekord istutasin kuiva substraadiga ja likku läks pott istutamisjärgselt koos taimega. Olen teinud nii ja naa, isiklikult väga märkimisväärset vahet tulemustes märganud ei ole. Teoreetiliselt aga võiks eelnevalt niisutatud substraat ja mitte kohe istutamise järgselt kastmine mädanikuriski vähendada.

Tehtud!

Istutamised 2019 (6)

Järjekordne seltskond ümber istutatud.

• Paphiopedilum Leeanum - potis oli kolm uut võrset ja vanade võrsete kontsud kahe pisikese võrsega. Kuna istutamise käigus toimus loomulik eraldumine, siis jagasingi taime kaheks. Kolm korralikku võrset läksid koos väiksemasse potti, kärpisin ka natuke eriti pikaks veninud juurt. Pigem kasvatagu selle asemel mitu mõõdukat. Vanaded kontsud koos pisikeste võrsetega panin 5cm potti ja läksid kappi suuremat õhuniiskust nautima. Nendele küll juuri alla ei jäänud, aga loodetavasti jaksavad uued kasvatada. 
• Angraecum didieri - juured 5+, sai suurema poti. 
• Cattleya bicalhoi var coerulea - enam-vähem juurte osas. Uus võrse juba kasvab, seega õige aeg istutamiseks. Sai suurema poti.
• Cattleya walkeriana var semi-alba 'Water' - sai samuti suurema poti. 
• Cattleya aclandiae - kolisin väiksemass potti, kuna enamik juuremassist oli surnud ja potis substraat hallitas. Loodetvasti saab hakkama. 
• Podangis dactyloceras - tagasi samasse potti. Juurte osas võib rahule jääda. Kasvatab kahte uut võrset. 

Veel vajavad istutamist alljärgnevad taimed:

• Paphiopedilum Black Jack
• Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum - hetkel õitseb
• Paphiopedilum Pinocchio - hetkel õitseb
• Paphiopedilum venustum - kasvatab õievart
• Phalaenopsis Mini Mark
• Phalaenopsis parishii - kasvatab õievart
• Ebamäärane
• Prisma imeloom
• Täpik
• Valge
• Kollakasroosa
• Tumeroheline
• Laelia alaorii
• Cattleya hübriid (oranž)
• Cattleya hübriid (valge)
• Cattleya luteola
• Cattleya Memorial Chuang Wen-Hsien
• Cattleya nobilior x Laelia alaorii
• Aerangis fastuosa - kasvatab midagi?
• Bulbophyllum pulchellum

Pleione

Täna jõudis minuni üks potike iselaadi orhideega - Pleione ehk eesti keeles virvekäpp. Täpsemat liiki või sorti ei tea, taim on ostetud Tallinna Botaanikaaia näituselt ja kui silti uskuda, võiks olla roosa õiega. Rohkem nime osas täpsustatud ei ole, seega kaldun arvama, et tegemist võib olla mingi hübriidiga, aga kindel muidugi olla ei saa. Pleione puhul pakub mulle huvi nende omapärane kasvutsükkel - suveks võib nad varjulisse kohta õue komendeerida ja talvel ei võta aknalaual ruumi (küll aga natuke külmikus) ega vaja sisuliselt mingit hooldust.

Arenevad õievarred on pseudobulbidel kenasti juba küljes. Istutusmaterjaliks tundub olevat tavaline muld, pealmine kiht tundub olevat hakitud korgipudi. Kui ma nüüd kastmisega hakkama saan, siis ehk võib ka mõne õie ära näha.

Pleioned on enamasti terrestrilised või epifüütsed heitlehised orhideed, kellel on väga selgelt välja kujunenud puhkeaeg. Talvise perioodi veedavad pseudobulbid lehetult ja juuretult jahedas, kuid mitte päris külmakraadide käes. Meie tingimustes tähendab see põhimõtteliselt seda, et puhkama pannakse need mugulad tavalisse külmkappi. Kevadel esimeste kasvumärkde ilmnemisel peaks bulbid jälle potti istutama. Sobiva hoolduse korral tegeleb taim kõigepealt õitsemisega ning seejärel kasvatab endale lehed külge. Keerulisim osa on nende puhul ikka kastmine - kasvuperioodi algul tuleks vett jagada väga ettevaatlikult, kuna taimedel juurestikku ja lehti veel pole. Liigse niiskuse korral mädanevad taimed kiiresti. Lehtede arenedes võib juba julgemalt kasta ja ka väetada.

Istutamised 2019 (5) ja -1

Täna said istutatud

• Paphiopedilum praestans - kasvatab jätkuvalt väga rõõmsalt lehti, juured on kenad, aga õitsemisega ei tegele. Minu juurde jõudis ta eelmisest kodust just sel põhjusel, et õisi ei tulnud ega tulnud. Eelmine omanik arvas, et ehk on tema jaoks liiga jahe. Noh, minu juures on soe küll, aga õisi pole siiani näinud. Eks ootame edasi. Viitsisin mõned pildid ka klõpsida, plaanin need mingil ajal eraldi postitusena panna. 
• Kuukingahübriidid - Table Dance, Esimene ja Rääbik. Table Dance juuri sai kärbitud ja läks tagasi samasse potti. Esimese juured olid tip-top ja sai veidi kõrgema, aga muidu sama suure poti. Rääbik on jälle rääbik. Põhjust ei ole vaja kaugelt otsida, eks ikka hooldusvead maksavad kätte. Kuna vahepealne aja- ja energiakriis ei võimaldanud taimedele korralikku hooldust pakkuda, siis esmajärjekorras jõudis kastmisring alati looduslike liikideni. Selge diskrimineerimine muidugi. Rääbik oli kõige väiksemas potis ja kuivas ilmselgelt kõige kiiremini läbi. Vanemad lehed olid vahepeal juba kenasti kortsus. Kui kastmisega jälle järje peale sain, hakkas lehtede olukord vaikselt õnneks paremaks minema. Tänasel istutamisel oli pika põua ootuspärane tagajärg kenasti näha - eemaldasin peotäie kuivanud juuri. Õnneks jäi piisaval hulgal noori juuri ka alles, seega saame hakkama. Rääbik sai ka numbri võrra väiksema poti, ikka juurtele vastavas suuruses. 

Substraadiks läks kõikidele potti DCM, mille ma Gardestist müügilt avastasin. Plaanisin küll alguses Kekkilä substraati võtta, aga pärast viimast kogemust seenetanud kotiga haaras käsi pigem DCM-i järele. Suuremate kuukingade ja katleiade jaoks eelistaksin siiski veidi suurematükilist, seega eks ma pean kuskilt normaalse Kekkilä koti ka ikkagi otsima.

Paphiopedilum King Arthur sai omale uue kodu kaasorhideehuvilise juures. Aknalauaruum on paraku piiratud ja mulle meeldivad veidi teistsugused õied lihtsalt rohkem. 

Kümme korda kuulsam!

Pealkiri pärineb muidugi Pantalonelt legendaarses etenduses "Armastus kolme apelsini vastu".

Aga et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et ühel päeval sain kirja Naistelehe toimetusest, kust uuriti, kas ma oleksin nõus veidi kuukingade pidamise kohta rääkima. Nii saigi järgmise Naistelehe numbrisse väike nupuke koos piltidega. Sain täna lõpuks mahti ka ise ajakirja piiluda.
Minu meelest sai enam-vähem, aga päris rahul siiski ei ole. Palusin spetsiaalselt välja jätta väljendid "kogenud orhideekasvataja" ja "jagab saladusi". Esiteks ei pea ma ennast sugugi kogenuks, veel vähem aga orhideekasvatajaks. Mina lihtsalt pean neid huvitavaid lilli, kasvatajaks klassifitseeruvad minu silmis ikka need, kes päriselt orhideede kasvatamise ja paljundamisega tegelevad. Teiseks - saladusi pole siin mingeid, kõik info on huvilistele laialt kättesaadav. Lihtsalt paljud orhideeomanikud kas lihtsalt ei huvitu või ei tule miskipärast selle peale, et elementaarsed põhitõed endale esmajoones selgeks teha.
Natuke viperusi oli ka piltide juures, kus ühe pika nimega kuukingahübriidi nimi oli vennalikult kahe erineva taime vahel ära jagatud. Üks nimetu valge kuuking sai seetõttu korraks võõrad suled külge.
Aga muidu sai püütud võimalikult palju infot piiratud ruumi ära mahutada ja ehk nii mõnigi kuukingapidaja sai ka veidike kasulikke teadmisi juurde. Kui mitte muud, siis vähemasti seda, kuhu oma kuukinga-murega pöörduda.

Üleval paremas nurgas on siiski Phalaenopsis Zheng Min Muscadine x Tying Shin Fly Eagle ja all väike valgeõieline nimetu kuuking, kellele miskipärast võõrad suled külge hakkasid. 

Sotsiaalmeedia staar

Lome orhideepäevik jõudis nüüd otsapidi näoraamatusse!

Olen juba pikemat aega mõtisklenud, kas teha blogi (osaliselt) inglisekeelseks või jätkata vanaviisi ainult emakeelsena. Vahel juhtub, et tahaks oma mõtteid ja ilupilte jagada toredate inimestega teistest paikadest, aga eesti keel teadupärast ei ole maailma mastaabis eriti levinud. Ja blogi tekst on neile sama mõistetav kui mulle hiina keel.

Lõpuks jõudsin otsusele, et blogi jätkab täies mahus eestikeelsena. Tegemist on nagunii eelkõige iseenda tarbeks tehtud elektroonilise päevikuga. Samas saavad lugeda ja kaasa elada ka need huvilised, kes ennast inglise keeles kodus ei tunne. Paralleelselt inglise keeles blogi pidamine oleks liiga töömahukas ja kahes keeles sama blogi raames korraga opereerida ei tundu eriti mõistlik.

Lahendusena sai loodud Facebooki eraldi leht - Lomelindae Orchids. Sinna hakkavad tõenäoliselt kogunema rohkem niisama ilupildid ja mõned lühemad kokkuvõtted. Like! :)

Vale korrus!

Tedretähniline istub juba pikemat aega õitega, aga eile märkasin juhuslikult, et õievars tuleb väheke kummalisest kohast. Lähema inspekteerimise tulemusena arvan, et tegu pole siiski õnneks  terminaalse õievarrega*, vaid täiesti tavalisel varrekesel on suund veidi nihu läinud. Lehtede vahele piiludes selgus, et seal kõrval üritab midagi veel kasvada, tõenäoliselt järgmine suunatajuta õievars. Eks seltsis on segasem. Loodetavasti ei hakka need eksinud varred järgmise lehe kasvamist segama.

*Terminaalne õievars - õievars, mis kasvab välja roseti keskelt ehk kasvupunktist. Seda esineb vahel kuukingadel. Terminaalse õievarrega taim enamasti enam normaalselt lehti kasvatada ei saa ja käitub nagu oleks kasvupunkt hävinud.

Veenusekingad

Mitmed veenusekingad on juba õitsemise lõpetanud, teised aga alles alustavad. Näitame ette!

Esmalt alati usin Paphiopedilum Pinocchio. Tema puhul ilma õiteta aega praktiliselt muidugi pole. Nüüd alustas uuelt õievarrelt ja teine õievars on samuti juba kasvamas. Kõrvad on nii toredasti karvased!

Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum suudab endale alati kõvera näo külge kasvatada. Aga värvid on see-eest hurmavad. Kahvatu-kahvatu roosa, nagu vahukomm!

Kuukingad, need nimetud

Natukene ilupilte kuukingaõitest ka, neist kõige tavalisematest.

Rääbiku kahvaturoheline õis võlub oma lihtsusega.

Table Dance ja tema vana ning juba kahvatunud õis. Roosa varjund on lihtsalt ime-ime õrn, natuke nagu lihtsalt ettekujutus roosast.

Täpik. Ainuke nimetu kuuking, mille olen raatsinud täishinnaga osta.

Väike kokkuvõte rosetimädanikust kuukingal

Aeg-ajalt kerkib üles küsimus rosetimädaniku kohta. Eelkõige kas sellise murega taime saab päästa ja mida selleks teha tuleks? Alljärgnevalt püüdsin oma mõtted selles osas lühidalt kirja panna.

Rosetimädanik (inglise keeles crown rot, bacterial brown spot) - mis see on?
Tegemist on bakteriaalse  nakkusega, mille peamiseks tekitajaks on perekonda Pseudomonas kuuluvad liigid. Lehtede tabandumisel esinevad algul pehmed, kerge värvimuutusega kolded, mis hiljem muutuvad pruunikaks või mustjaks. Kui haigus tabab taime südamikku, siis muutuvad taime lehed väga kiiresti kollaseks ja kukuvad maha. Muutus toimub juba paari päeva jooksul. Nakkust soodustab liigne niiskus (rosetti seisma jäänud vesi), jahedam temperatuur ja seisev õhk.
Rosetimädanik võib viia väga kiiresti muidu elujõulise taime hukuni. Kuukingad on monopodiaalsed taimed ja nende kasv toimub taime keskosas asuva kasvupunkti kaudu. Vigastatud või hävinud kasvupunktiga kuuking enam edasi ei kasva. Küll võib ta aga säilinud külgpungade olemasolul anda tütartaimi.

Alloleval pildil on näha värvimuutus keskmise lehe baasil. Tegemist on algava mädanikuga.

Siin on näha juba kolletav leht.

Esmaabi
Kõige olulisem on kiiresti eemaldada nii palju nakatunud kudet kui võimalik. Mädanik levib üllatavalt kärmesti edasi. Kui kolle on lehel, siis eemaldada leht koos kahjustusega. Kui mädanik haarab juba rosetiosa, siis tuleb eemaldada kõik kolletuvad lehed ja lõigata-kraapida südamikust ära kogu mädanev osa. Lõikustöödeks on hea kasutada võimalikult teravat ja õhukest riista, hästi sobib näiteks skalpell. Iga lõike järel tuleb tera desinfitseerida, et mitte nakkust edasi levitada. Ei tohiks karta liiga palju lõigata - kaotada pole nagunii midagi! Ideaalne on, kui haiguskolde saab eraldada puhaste piiridega, st eemaldada tuleb ka osa tervet kude. Desinfitseerimiseks sobib vabalt kange alkoholilahus. Mina olen kasutanud Cutasepti, mida müüakse apteekides. Võib kasutada ka taimedele mõeldud bakteritsiidseid aineid, nt Physan 20. Minul isiklikult sellega kogemust ei ole, seega soovitada või laita ei oska.
Kui kolle on võimalikult puhtaks tehtud, võib sellele raputada näiteks jahvatatud kaneeli, millel on kerge antibakteriaalne ja seenevastane toime. Taim tuleks istutada uude puhtasse substraati, kindlasti tuleb ka pott desinfitseerida.Kui õnn soosib, saab nõnda nakkuse kontrolli alla. Ütlen siinkohal ära, et alati see kahjuks ei õnnestu ja osa taimi hukkub kõigest hoolimata.

Eemaldatud leht. Näha on mädanikust haaratud mustjas osa, lisandunud on ka hallitus.

Mädanikust haaratud rosett. 

Mis saab edasi? 
Kui mädanikule õnnestus piir panna ja taime kasvupunkt on terve, siis võtab kuuking tõenäoliselt pisukese mõtlemispausi ja kasvab sobiva hooldusega seejärel edasi nagu tavaliselt. Kui kasvupunkt on hävinud, mis rosetimädaniku puhul on küllalt tõenäoline, siis võib õnnestuda külgpungast tütartaim saada. Rohkem lootust on sellisel juhul, kui taimel on säilinud vähemalt mõni leht ja piisaval hulgal juuri. Kuid esineb ka juhuseid, kus täiesti lehetuks jäänud taimekontsul õnnestub siiski tütartaim külge kasvatada. Seega taime ära viskamisega kiirustada ei ole tarvis. Enamasti algab tütartaime kasvatamine kuu jooksul pärast haigusele piiri panemist. Kui taimel ei ole lehti ja mitme kuu jooksul mingit arengut ei toimu või elusaid juuri enam ei leidu, siis võib taime suure tõenäosusega lõplikult hukkunuks lugeda.
Hävinud südamikuga kuuking võib kasvatada ka õievarsi ja õitseda, kuna õievarred kasvavad samuti külgmistest pungadest. Keiki ehk tütartaim võib kasvada ka õievarrele.
Arvestama peab muidugi, et tütartaimest õitseva taime saamine võtab omajagu aega. Kiirem ja lihtsam on mädaniku korral lihtsalt uus taim osta. Aga kui tegemist on emotsionaalselt või muul moel kalli isendiga, siis tasub veidi pingutada ja tütartaime arenemisele loota.

Külgpungast arenev tütartaim

Tütartaim on juba päris suureks sirgunud.

ProfülaktikaMädaniku riski vähendamiseks peaks jälgima, et kuukinga rosetti ei satuks kastmisel vett, mis võiks sinna seisma jääda. Vajadusel võib rosetti kastmise järgselt paberiga kuivatada või eemaldada sinna sattunud veepiisad lihtsalt puhudes. Abiks on ka, kui kasta taimi pigem päeva esimesel poolel, siis jõuavad nad õhtuks kenasti kuivada ja ei jää niiskena jahedama öö kätte. Hea õhuringlus on alati soovitatav.

Istutamised 2019 (4)

• Ascocentrum miniatum - tema on nagu õnnetu kassipoeg ühest variandist teise loksunud ja pole seda õiget veel leidnud. Viimane aasta on ta lihtsalt paljasjuursena siin-seal rippunud, aga kuna ma unustan teda pidevalt igapäevaselt piserdada, siis see pole eriti jätkusuutlik viis sellist taime pidada. Täna tõstsin ta hõredasse istutuskorvi Currllini suuretükilise substraadi sisse. Vaatame. 
• Phalaenopsis Anna-Larati Soekardi keiki - tip-top. Sama pott, uus substraat. 
• Phalaenopsis Dragon's Fire - sama pott, uus ja veidi tihedam substraat. Muidu Läänerindel muutuseta, st ei idane, ei mädane. Tihedama substraadi sai olude sunnil, kuna kraapisin viimased substraadiriismed talle potti. 

Plaan oli muidugi rohkem istutada, aga kuna selleks puhuks ostetud Kekkilä substraadi uus pakk osutus läbinisti seenetanuks, siis jäi üritus katki. Ülalmainitud kodanikud said kaetud vanadest varudest. 

Istutamised 2019 (3)

Täna said istutatud

• Endine juuretute veenusekingade kolmik - Paphiopedilum delenatii alba, Paphiopedilum fairrieanum, Paphiopedilum concolor. Kõikidel juured all, muus osas muutusteta. Pottide suurused jäid samaks. Kolin nad kapist aknale teiste veenusekingade juurde, vaatame, mis juhtub. 
• Phalaenopsis lobbii - kipub lehti maha viskama, Juurte osas ei saa kurta. Sai suurema poti. 
• Phalaenopsis Partris - on elu parimas vormis. Sai suurema poti. 
• Kingidium deliciosum var. orange x self - kehvake. Juuri küll on, aga lehti võiks ka kasvatada. 
• Phalaenopsis equestris 'Apari' var. orange - juured on kenad, lehti on vähe. 
• Phalaenopsis K S Evergreen - suhteliselt staatiline kodanik. Istub juba mitu aastat vist samade juurde ja nelja lehega. 
• Cattleya cernua - juured on täitsa kobedaks muutunud ja uusi bulbe on ka uhkesti. Sai suurema poti, kuna väiksemas oli juba ruumipuudusel uuemad bulbid tagurpidi potti kasvatanud. 

Üllatusbeebid

Paphiopedilum Maudiae potis on juba mõnda aega kummaline tegevus käinud. Nimelt avastasin, et seal kasvavad uued taimebeebid, kellest üks üritas potist juba altpoolt välja tungida. Kuna kastmisel jäävad nad ülepeakaela vee alla ja kõige alumisel beebil hakkasidki juba lehekesed koledaks kiskuma, siis leidsin, et mõistlik oleks midagi ette võtta.

Võtsin Maudiae potist välja ja pilt oli selline nagu allpool näha võib. Ma arvasin esialgu, et taimebeebid on emataimega ühenduses ja eraldi eluks liiga väikesed. Enne kompoti laiali lammutamist jõudsin juba targematelt nõu küsida, mida sellistega edasi teha.

Kui esialgne plaan paigas, siis hakkasin ettevaatlikult juuri lahti harutama. Selle käigus selgus, et kõik pisikesed kodanikud olid täiesti eraldi potis. Lisaks oli neid väga erinevates arenguastmetes - lehtedeta idust kuni täitsa taime meenutavate isenditeni. Ja minu südamesse tekkis üks koletu kahtluseuss, et need ei olegi Maudiae beebid.

Oktoobris 2017 alustas Maudiae naaber Paphiopedilum Pinocchio seemnekupra kasvatamist. Kuna ma eeldasin, et ta seda nagunii valmis ei saa, ei hakanud näppima. Õitses ta samalt õievarrelt ka edasi. Minu üllatuseks plahvatas 27.02.2018 täiesti valmis seemnekupar nii, et mul oli pool tuba seemnetolmu täis. Vahepeal on ligi aasta mööda läinud ja ma olin selle intsidendi juba peaaegu unustanud. Aga tundub, et beebid on hoopis Pinocchio omad ja kenasti käopoegadena Maudiae potti sokutatud.

Istutasin kõik mikroskoopilised tegelased ühte potti kokku, substraadi jätsin igaks juhuks vana. Pudistasin seda lihtsalt peenemaks. Vaatame, mis juhtub! :)

Istutamised 2019 (2)

Täna said ümber istutatud

• Phalaenopsis hieroglyphica - suuremasse potti. 
• Angraecum aloifolium - puhtasse peenemakoelisse männikoorde. Vana substraadi sees oli kookoskiust tükke, mis selgelt jäid liiga kauaks liiga niiskeks - nende ümber olid juured surnud. Õnneks jäi elusaid juuri piisavalt alles. 
• Neofinetia falcata 'Kinkosei' - sai samuti männikoorest substraadi. Juured nii ja naa, võiks parem olla. Juurte kaitsmiseks kareda kraanivee eest sopsutasin veidi elusat sammalt substraadi pinnale*. 
• Little Lady - temaga sai natuke julmemalt talitatud. Pärast kolimist tabas teda mingi leheprobleem (tõenäoliselt seen- või bakteriaalne haigus, igatahes kaotas enamiku lehtedest - huvitav, ma ei leidnud, et oleksin blogis selle ära märkinud?) ja nüüdseks on küll üldine seis jälle hea, aga kadunud lehtede tõttu ilutses ta pika koleda tüve otsas. Et välimus jälle kenamaks saada, lõikasin selle lehetu jupi lihtsalt maha. Seetõttu läks kasuva teed ka enamik juuremassist. Pole viga, kasvatab uued! Ilusaid juuri jäi taime külge ka piisavalt. 

* Ah, et kuskohast keset veebruari elusat sammalt saab, kui pole varem taibanud omale sügavkülma varuda? Vastus lihtne - teisest potist võtan! Nimelt on mul mõnede suuremate kuukingade potis päris elus sammal isetekkeliselt kasvamas. Kuidas see sinna saanud on, seda ei tea, aga taimedele paistab meeldivat ja seetõttu pole näinud põhjust seda kuidagi likvideerida, vaid pigem vastupidi - olen seda heldelt teistessegi pottidesse asutanud. Muidugi pole tegemist turbasamblaga, aga parem ikka kui mitte midagi. 

Istutamised 2019 (1)

Panen ääremärkusena kirja, et ümber said istutatud

• Coelogyne cristata - oli kaks taime ühes potis, nüüd tõstsin eraldi. Juured enam-vähem. 
• Phragmipedium Mem. Garren Weaver - läks suurde plastpotti männikooresubstraati. Juuremass on hiiglaslik. Temal käisin igaks juhuks ka alkoholilahusega lehed üle, kuna kasvas kedrikumagnetitest dendrobiumite kõrval. Sisetunne pole uue poti osas rahul, kui leian parema lahenduse, siis kolin ümber. Praegu on savist ümbrispott, kuhu jätan vee põhja, aga selles on olukorda üsna ebamugav jälgida. Eelistaksin läbipaistvat lahendust. 
• Dendrobium margaritaceum - pisike taim ja vahepealne kuivaperiood oli juurtega 1-0 teinud. Siiski on kaks uut bulbi kasvamas, loodetavasti koos nendega ka uued juured. Läks pisikesse potti ja kappi. 
• Masdevallia tovarensis - ikka veel elus. Sai uue substraadi ja savist ümbrispoti. Üritan hoolsamalt kasta. Ühtlasi on tõestatud, et masdevalliad võivad olla väga vastupidavad. Hoolimata kõrbetingimustest (soe tuba ja ebapiisav kastmine) püsivad lehed ja juured küljes juba kolmandat aastat. Õisi pole küll tõenäoliselt sellise kasvukeskkonna juures loota. Kevade poole tahaksin temale hoopis turbasammalt ja terrassi varjulisemat nurka pakkuda. 

Sanitaarremont ja -1

Blogi välimus sai väikese värskenduskuuri. Sisulises osas kolis külgribalt ära omaette lehele õpetlik materjal - nii on see ka mobiilses versioonis paremini kättesaadav. Nüüd leiab kõik kasuliku info päisemenüü valikust. Ümber sai tehtud fotogalerii osa, loodetavasti sai kenam.
Mobiiliversioon ei kuva postituse lõpus silte ja arhiiv on näha ainult veebiversioonis. Ma veel mõtlen, kas hakkan selles osas midagi ette võtma. Iseenesest saab ju ka telefonis veebiversiooni kasutada.

Kaotuste lainel jätkates - apelsiniõieline vandahübriid hankis mädaniku ja viskas lehed küljest. Tõenäoliselt sattus kastmisel vesi lehtede vahele ja kuna õhutemperatuur oli piisavalt jahe, siis polnudki rohkem vaja. Uut vandat tõenäoliselt soetada ei kavatse, kuna substraadis ma neid pidada ei oska ja paljasjuursena jälle ei püsi mul meeles neid piisavalt sageli kasta. Kuigi ega ma päris pidavat lubadust siinkohal anda ei kavatse, tõsi on see, et paar üksikut vandalist siiski on, kellega oleksin veel nõus kooselu proovima.

Kinkosei update

Vahepeal on jälle natuke vett merre voolanud ja imepisikesena saabunud Neofinetia falcata 'Kinkosei' võrseke suuremaks sirgunud. Sordile iseloomulikud heledad "tähekesed" hakkavad samuti aina rohkem välja paistma.
Natuke tahaks talle rohkem uusi juuri alla. Kare kraanivesi on tundlike juurte suurim vaenlane. Tegelikult peakski hoopis lumesulavett kasutama, lund ju hetkel jätkub. Väga tore oleks ka turbasamblast kate poti pinnal, aga seda pole lihtsalt praegu kuskilt võtta. Vanad varud on kahjuks otsas.
Senini on ta elanud mul lihtsalt aknalaual, aga mõtlen tõsiselt lisavalguse peale. Õnneks ei ole kevad kaugel.

Võrdluseks: tulles oli ta selline pisike jupike.

Katleiabeebid

Täna said Blc. Haadyai Delight x Lc. White Sparki beebid ühiselamust pottidesse ümber kolitud. Kõikidel kodanikel olid kenasti juured all. Neli suuremat said eraldi väikestesse 8cm pottidesse. Kolme väiksema puhul mõtlesin, et kas need üldse likvideerida, aga otsustasin siis nad ühte potti torgata. Vaatame, mis neist saab.

Kodanikud alasti uut elamist ootamas.

Juba pottidesse pakituna ja värskelt kastetuna.

Jaanuarilõpune

Suur osa taimedest vajab uude substraati ümber istutamist, aga tahaksin sellega veidi viivitada, kuni ilmad kevadisemad ja päev pikem. Üks veenusekingadest on potisügavustesse mitu tütartaime kasvatanud, kes praegu välismaailma läbi potiseina uudistavad (ja kastmisel veealuse maailmaga tutvuvad). Täna avastasin, et väike minimõõdus katleia on osanud oma uued bulbid samuti tagurpidi külge kasvatada, lehed allpool substraadis. Ülejäänutel oleks niisama värskendust tarvis.

Mõned õied ka.

Phalaenopsis mannii flava on osutunud usinaks õitsejaks ja pimedamal aastaajal on kollased õied alati teretulnud.

Phalaenopsis lueddemanniana tegeleb mitme asjaga korraga. Lisaks õitele kasvatab ka keikit õievarre külge.

Paar sordinimeta kuukinga ka. Täpik ja Tedretähniline.

Phalaenopsis Anna-Larati Soekardi. Üks tema keikidest elab juba mõnda aega eraldi potis iseseisvat elu. Nüüd on tal järjekordne keiki valmimas.