Istutamised 2019 (3)

Täna said istutatud

• Endine juuretute veenusekingade kolmik - Paphiopedilum delenatii alba, Paphiopedilum fairrieanum, Paphiopedilum concolor. Kõikidel juured all, muus osas muutusteta. Pottide suurused jäid samaks. Kolin nad kapist aknale teiste veenusekingade juurde, vaatame, mis juhtub. 
• Phalaenopsis lobbii - kipub lehti maha viskama, Juurte osas ei saa kurta. Sai suurema poti. 
• Phalaenopsis Partris - on elu parimas vormis. Sai suurema poti. 
• Kingidium deliciosum var. orange x self - kehvake. Juuri küll on, aga lehti võiks ka kasvatada. 
• Phalaenopsis equestris 'Apari' var. orange - juured on kenad, lehti on vähe. 
• Phalaenopsis K S Evergreen - suhteliselt staatiline kodanik. Istub juba mitu aastat vist samade juurde ja nelja lehega. 
• Cattleya cernua - juured on täitsa kobedaks muutunud ja uusi bulbe on ka uhkesti. Sai suurema poti, kuna väiksemas oli juba ruumipuudusel uuemad bulbid tagurpidi potti kasvatanud. 

Väikesed kuukingad - ümberistutamine

Istutasin täna väikesed kuukingad ümber. Põhiliselt seetõttu, et pottide põhja oli liigselt mustjasrohelist vetikat kogunenud ja see mulle ei meeldinud. Kasutasin eelneval istutamisel substraadi hulka segatuna purustatud savigraanuleid. Algul tundus selline segu väga hea olevat, hoidis rohkem niiskust ja taimed kasvasid hästi, mistõttu kasutasin seda enamike kuukingade pottides, aga pikema aja jooksul hakkas vetikas kogunema ja tundus, et ka juurtele see savigraanuline osa enam ei meeldinud.
Nende taimede juurte osas ma probleeme ei kartnud olevat, läbi poti seinte tundus olukord kena. Nii oligi, kurta millegi üle polnud. Vanu juuri eemaldasin imevähe ja sedagi põhiliselt seetõttu, et taim samasse potti tagasi mahutada. Substraadiks läks kõikidele DCM, seekord täiesti sõelumata kujul ehk jätsin peenikesema pudi ka sisse. Väikesed potid kuivavad muidu maru kähku läbi.

Kõigepealt Phalaenopsis lobbii. Temale meeldib eelkõige juuri kasvatada, aga lehtedelgi pole viga. Natuke kärpisin ja läks tagasi vanasse 8cm potti.

Phalaenopsis parishii. Täiesti kenad juured, eemaldada polnud midagi tarvis. Tagasi vanasse 6cm potti.

Phalaenopsis thailandica. Eemaldasin paar vana väikest juurt ja sai imevähekese suurema poti - 5,5cm potist kolis 6cm potti.

Phalaenopsis Partris. Uhke juurekogumiku omanik. Läks siiski oma vanasse 8cm potti tagasi.

Sugulased

Kuna eelnevas postituses juba sugulastest juttu tuli, siis mõtlesin nad ka täiesti eraldi postitusse kokku panna.

Niisiis - alamperekond Parishianae, terve kambaga ühed minu lemmikud kuukingade hulgas. Üheks eripäraks on nende puhul see, et oma looduslikes kasvukohtades on nad vastavalt tingimustele heitlehised. Kultuurina enamasti küll mitte, kuna kasvutingimused ei ole nõnda ekstreemseid kui nende looduslikus kodus. Lisaks on neil kõikidel omapärane huul ja õie kuju järgi on selle seltskonna liigid päris kergesti äratuntavad.
Varasemalt on alamperekond Parishianae koosnenud neljast liigist, nimelt:

• Phalaenopsis appendiculata
• Phalaenopsis gibbosa
• Phalaenopsis lobbii
• Phalaenopsis parishii

Praeguseks peaks liike olema veidi rohkem. Phalaenopsis gibbosa nimetus anti uuele liigile ja endine gibbosa on nüüd Phalaenopsis thailandica, mis muidugi on päris omajagu segadust tekitav. Lisaks on olemas suhteliselt värskelt kirjeldatud Phalaenopsis malipoensis, mida osa autoreid käsitleb eraldi liigina ja osa jälle Phalaenopsis lobbii variatsioonina.

Minul on neist liikidest olemas kolm - lobbii, parishii ja thailandica. Phalaenopsis appendiculata on mul küll juba pikemat aega soovilistis olemas, aga seda liiki ei ole väga laialdaselt saada. Phalaenopsis malipoensis on ilmselt plaanis samuti soetada, gibbosa osas olen hetkel ettevaatlikult meelestatud ja seda kahel põhjusel. Esiteks on gibbosa minu jaoks kõige ilmetuma õiega. Teiseks murekohaks on kestev segadus kahe liigiga.

Aga olemasolevad õied on võrdluseks siin. Phalaenopsis lobbii õis on kõige suurem, parishii oma veidi väiksem ja thailandica kõige pisem. Huule värvused samuti erinevad - lobbii huul on pruunikas, parishiil korralik veinipunane ja thailandical teoreetiliselt kollaste märgistega. Minu thailandica osutus väga kahvatuks klooniks ja tema märgised on pigem helepruunid.

Phalaenopsis thailandica

Phalaenopsis lobbii

Phalaenopsis parishii

Indiaanipealik

Phalaenopsis lobbii noortaim avas samuti oma esimese õie. Üks pung on veel kasvamas. Temaga on muidu samasugune lugu nagu Phalaenopsis thailandicaga - kuna nad kasvavad samas klaasvaasis, siis algul jäi tõenäoliselt õhuniiskust vajaka ja see võis mõjutada ka moodustuvate pungade arvu. Igal juhul on vähemasti üks õis ära nähtud ja kuna tegemist on siiski noore taimega, ei saagi veel väga uhket õitsemist oodata. Ikka tasa ja targu.
Õis ise meeldib mulle väga ja meenutab mulle natuke mõnda indiaanipealikku uhke sulgedest peakattega.  Phalaenopsis tahilandicaga võrreldes on õis ikkagi oluliselt suurem.

Ja võrdlusmoment ka - vasakul Phalaenopsis thailandica ja paremal Phalaenopsis lobbii.

Klaasvaasiprojekt - update.

Väike võrdlusmoment kolme taimega. Aprilli lõpus Schwerterist tulnud imetillukesed ehk Haraella retrocalla, Phalaenopsis lobbii ja Phalaenopsis thailandica. Haraella tegeleb hetke õitsemisega ja uute õiepungade moodustamisega, kaks ülejäänud kasvatavalt usinalt lehti ja juuri. Tundub, et neile meeldib. :)

Algne seis, kõigepealt veel potti istutamata ja seejärel värskelt potti kolituna. Teeküünal on selleks, et saaks paremini taimede suurusest aimu.

Tänane seis. Kõigil on lisandunud uusi lehti ja juuri. Eriti võimsalt on lehti kasvatanud Phalaenopsis lobbii, kelle kaks uuemat lehte on oluliselt suuremad kui need, millega ta saabus. Tema sai ka vahepeal suuremasse potti kolitud, kuna väikeses jäi hooga arenevatele juurtega kitsaks.

Minid ja teistsugused minid

Mul tuleb alati köhahoog peale, kui keegi Phalaenopsis Mini Mark'i kuskil minikuukingade hulka arvab, sest ainus, mida saab selle taime puhul miniga seostada, on õis. See on jah selline väiksemapoolne. Steven Frowine jagab oma raamatus "Miniature Orchids" taimed suuruse alusel kolme rühma, tillematest alustades - miniatuurid (miniature), kääbused (dwarf) ja kompaktsed (compact). Mina julgeksin teatud mööndusega Mini Mark'i ehk kompaktsete taimede hulka lugeda, aga temal on see miskipärast lausa miniatuuride hulgas, kõrvuti Phalaenopsis lobbiiga.
Noh, ma panin nad siis kah kõrvuti. Esiplaanil Phalenopsis lobbii 5,5cm potis, taustal kõrgub Phalaenopsis Mini Mark, poti diameeter 14cm.

Järgmisena poseerib Mini Mark kõrvuti sellise keskmist kasvu poehübriidiga, mida saab enamikest kaubanduskeskusest ja lillepoodidest.

Schwerteri tellimus vol 1. Imetillukesed.

Schwerteri orhideekasvandusest tellitud taimed on kohal. Sedapuhku keskendusin põhiliselt miniatuuridele. Osalt on minide eelistamine tingitud piiratud ruumist, suures osas aga hoopiski sellest, et need pisikesed putukad lihtsalt meeldivad mulle. Juba mõnda aega soovide nimekirjas olevatest taimedest saabusid nüüd minu koju pisike kuuking Phalaenopsis lobbii ja väike lõhnava õiega tegelane Haraella retrocalla. Natuke planeerimatult saabus ka Phalaenopsis thailandica - tema jäi mulle tellimust tehes lihtsalt silma ja kuna ma ei suutnud valida tema ja P.lobbii vahel, siis võtsingi lõpuks mõlemad.
Olin valmistunud küll väikesteks taimedeks, kuid kohale saabunud kodanikud olid ikkagi ootamatult pisikesed. Neil järel käies oli ka mingi teooria, et olevat kaks nädalat tagasi alles flaskist välja võetud. Huvitav, sest enda teada päris flaskitaimi justkui ei tellinud. Kontrollisin üle ja vähemalt kodulehe andmetel pidid Haraella retrocalla ja P. thailandica olema lähedal õitsemiseale, P.lobbii aga suisa õitsemisealine taim. No elame-näeme, eks nad ju olegi väga väikesed taimed. Kodus taimi lahti pakkides tuvastasin lobbiil vana õievarrekontsu, järelikult on tema juba korra õitsenud küll.
Kodanikud saabusid kõik paljasjuursena, pakituna turbasamblasse. Klassikalist mõõdupuud - tikutopsi - polnud kahjuks käepärast, aga vast sobib võrdlusmomendi tekitamiseks tavaline teeküünal ka. Vasakult alustades Phalaenopsis lobbii, Phalenopsis thailandica ja Haraella retrocalla.

Kuna sain neile järele minna alles hilisõhtul, siis samal päeval enam neid istutada ei jõudnud. Piirdusin sellega, et harutasin nad ettevaatlikult samblast välja, tegin esmase ülevaatuse, puhastasin lehed ja korrastasin juured ning saatsin nad siis kõrgema õhuniiskusega minikasvuhoonesse turbasamblale ööbima. Istutustöö jätsin järgmiseks päevaks.
Muidugi avastasin, et nii väikeste pottide osas olen taas halvasti varustatud. 8cm diameetriga potid jäid selgeks liiga suureks ja väiksemaid (kas 5,5cm või 6cm) oli mul täpselt kaks. Mis seal ikka, jalutasin lähedal asuvasse lillepoodi ja ostsin pottide saamiseks sealsest laibanurgakesest kaks odavat minikuukinga. Kuigi ma tegelikult pottide taaskasutust väga ei hinda (taimehaiguste edasi kandumise oht!), siis ega mul sedapuhku väga valikut polnud. Potid pesin muidugi kuuma veega üle. Kuigi esialgu plaanisin kasutada Currlini substraati, siis see osutus nende miniatuuride jaoks liiga suuretükiliseks ja käiku läks DCM substraat. Pottide põhja panin savipelletid ja poetasin neid mõnel määral ka substraati. Olen avastanud, et need aitavad väikestes pottides parajal määral niiskust hoida ja seetõttu olen viimasel ajal hakanud neid väikesekasvuliste orhideede ümber istutamisel substraadi hulka segama.
Kõik kolm kodanikku said kenasti pottidesse asustatud. Haraella retrocalla juured olid kõige kehvemad, tema oli ainus, kel tõesti osa juuri mädanenud olid. Phalaenopsiste juured olid igati eeskujulikud ja taime enda suurusega võrreldes võiks isegi kasutada sõna "hiiglaslik".
Asustasin värsked saabujad koos pottidega aknalauale suurde klaasvaasi. Õhuniiskus on seal enamjaolt 70-80%, temperatuur on muidugi heitlik - öösiti ca 20-21C, pärastlõunasel ajal võib küündida isegi 29-30C. Samas kuukingadele tundub selline elu üldiselt päris meeldivat. Eks elu näitab, mida need tikupikkused tegelased sellistest tingimustest arvavad.

Haraella retrocalla

Esiplaanil vasakul Haraella retrocalla ja paremal Phalaenopsis thailandica, tagaplaanil udutab Phalaenopsis lobbii.