Veenusekinga istutamine

Paphiopedilum praestans sai ümber istutatud ja tegin sellest ka mõned pildid. Ümber istutamise põhjus oli peamiselt vananenud ja komposteerunud substraat, mille tahtsin uuema vastu vahetada. Tema on jäänud paar aastat ümber istutamata. Veenusekingadele üldiselt pidavat meeldima sagedasem ümberistutamine, mõnede allikate väitel võiks seda teha isegi kaks korda aastas. Mina nii usin ei ole.

Taim ise selline. 

Ega siin mingit erilist kunsti polegi. Taim tuleb ettevaatlikult vanast potist välja õngitseda. Võib kasta kõigepealt poti kenasti läbi. Mina seekord vahetult enne istutama hakkamist ei kastnud, eelmisest korrast oli substraat veel üsna niiske. Poti keskel on näha valge aktiivne juureots.

Selline pilt läbi potiseina enne istutamist.

Tasakesi koputasin-sikutasin veenusekinga vanast potist välja. Juurte üle pole põhjust kurta. Ettevaatlikult nokkisin nende vahelt ära vana substraadi. Juuri omavahel lahti harutada ei ole tingimata tarvis, mida vähem neid traumeerida, seda parem. Surnud juured on enamasti pehmed ja paberjad, need tuleks eemaldada. Nagu kuukingadegi puhul, saab juurte seisukorrast paremini aimu, kui juured niiskeks teha. Ka selle veenusekinga torkasin korraks vette, et oleks alumise korruse seisukord paremini näha. Vanad pruuniks tõmbunud võrsejäänud võib samuti eemaldada.

Juured koos vana substraadiga. Keskel on näha seenetanud kollet. 

Vana substraat on juurte vahelt eemaldatud.

Edasi tuli valida uus pott. Kuna surnud juuri oli vähe ja enamik juuremassist säilis, läks see kodanik tagasi sama suurde potti. Ka veenusekingade puhul kehtib enamasti samasugune reegel nagu kuukingade puhul - pott olgu selline, kuhu mahub sisse juurekava ja natuke substraati ka. Liiga suur pott võib tekitada probleeme. Võrreldes kuukingaga võiks veenusekinga istutada veidi sügavamale, et juurekael jääks substraati.

Poti passitamine. Juured täidavad kenasti poti ära ja mahub piisavalt substraati ka vahele. 

Kui sobiv pott välja valitud, siis polegi muud, kui see substraadiga täita. Mina kasutan ikka sama moodust - peoga valan ettevaatlikult substraati potti, vahepeal koputan-loksutan, et substraaditükid kenasti juurte vahele kukuksid. Jõudu rakendada pole vaja ja mõned jäävad õhutaskud pole üldse probleem. Substraadi võib paar tundi enne istutama asumist likku panna, siis ei ole tarvis taime kohe pärast istutamist kasta. Mina seekord istutasin kuiva substraadiga ja likku läks pott istutamisjärgselt koos taimega. Olen teinud nii ja naa, isiklikult väga märkimisväärset vahet tulemustes märganud ei ole. Teoreetiliselt aga võiks eelnevalt niisutatud substraat ja mitte kohe istutamise järgselt kastmine mädanikuriski vähendada.

Tehtud!