:(

Alanud on uus sügisene vaikelu ja sel sügisel on kahjuks mitme taimega üle ootuste halvasti läinud. Siiani oli õnn mind ilmselt soosinud, sest isegi viletsas olukorras saabunud taimed said üles turgutatud, aga sel sügisel on mitmega läinud teisiti. Esiteks muidugi see õnnetu Cattleya dayana, kes imekiiresti musta mädaniku käes hääbus. Kuna see on üks ilusamaid katleialisi ja otsisin just antud värvivarianti, siis üritan ilmselt kevadel järgmise taimega katsetada. Kahju on ikkagi.
Teine kaotus on seekord Phalaenopsis violacea x finley, kes vähem kui aasta tagasi küll napilt mädanikust eluga pööses, kuid sel aastal uuesti samale probleemile ala vandus. Jätsin ta esialgu ümber istutamata, kuigi eelnev mädanik osaliselt juured hävitas. Seejärel tegeles ta õitsemisega ja ei tahtnud segada, sest allejäänud juured paistsid läbi poti seina üsna rahuldavas seisus olevat. Sügis tõi kaasa ootamatu lehtede kolletamise ja hirmsa kahtluse ajel võtsin ta potist välja. Juured olid siiski hävinud, läbi poti paistev roheline oli juurte kaugeim osa. Asusin päästma, aga selgus, et sisimas oli mädanik taas tööd tegemas ja ilmselt on tegu juba kaotatud võitlusega. Jällegi on tegu minu jaoks huvipakkuva taimega ja tõenäoliselt hangin võimaluse avanedes uue isendi. Masendav siiski.
Pilt tehtud mõned päevad tagasi ja näha on kahe vanema lehe kolletumine. Tänaseks on järele jäänud väikseim leht, millel on ilmselged mädanikutunnused. Kahjuks pole sel patsiendil enam elulootust.

Veel hiina keelt

Phalaenopsis hieroglyphica kõik kolm õit on nüüd korraga lahti. Poleks ma vaid seda neljandat punga ära murdnud, eks ole. Aga kolm on ka tore!

Üksik sabatäht

Augusti alguses saabunud Angraecum didieri tuli koos väikese anonüümse nupsuga. Esialgu arvasin, et sealt on tulemas uus külgvõrse, aga ootamatult avastasin umbes nädal tagasi, et nups on hoopis õiepungaks arenenud. Õis ise on nagu mitmetel Angraecumitel ikka, selline üksik pika kannusega sabatäht. Lõhna osas ei oska kommenteerida veel - ühest küljest takistab hindamist minu süvenev nohu, teisest küljest on aga võimalik, et täna ongi veel liiga vara mingit selget aroomi oodata. Kogemused näitavad, et orhideeõitele kipub lõhn paaripäevase hilinemisega jõudma.

Edit: Lõhn saabuski üsna varsi ja oli esialgu harjutamtult intensiivne. Meespoole hinnangul meenutas see nõukogudeaegset hambapastat, mulle jälle guaššvärvide ja mingi lillelõhnalise kodukeemia sümbioosi, mis ei olnud küll kohutavalt halb, aga ikkagi huvitav ja kuidagi lille kohta harjumatult keemiline. Õnneks jätkus seda aroomi intensiivsemalt vaid loetud õhtutundideks - päeval ja enamik ööst ei ole lõhnast, nagu öeldakse, haisugi. Mõni ööpäev vanal õiel juba enamik lõhnast hajus ja järele jäi pigem lahja lillelõhn väikese keemialisandiga.

Dendroobiumiõied

Dendrobium nobile hübriidid suvitasid kuni septembri alguseni verandal ja tulemus on alljärgnevatel piltidel näha. Kahjusk tuleb tunnistada, et koos õitega hankisid nad seal endale ka kedriklestad, aga sellega üritan tegeleda. Lisaks avastasin kedriklestade invasiooni ka Dendrobium phalaenopsisel, kes on küll terve suve ontlikult toas aknal kükitanud ja elutseb hoopiski eraldi toas. Igal juhul olen neid hetkel vee ja alkoholiga tõrjunud, aga tundub, et seekord vist oleks mürk ikkagi mõitlikum lahendus.
Aga seni kuni ma veel plaani pean, võib õite ilu ikkagi nautida.

Kollaseõieline on jätkuvalt usin õitseja, aga ilmselgelt olin teise hübriidi nuppudest hulga rohkem huvitatud, kuna tema õite värvust ma õigupoolest ju ei teadnudki. Esivanemate aknalaualt päästetud käopoeg osutus õnneks väga ilusaks pastelsete õitega isendiks. Tasus vaeva väärt ja mina olen igatahes rahul.

Must katk

Äsja O&M tellimusega tulnud Laelia dayana var coerulea on juba ootamatult vikerkaaremaal või kuhu iganes surnud orhideed lähevad. Minu rõõm pealtnäha kobeda noortaime üle jäi kahjuks ülimalt üürikeseks.

Istutasin taime kaks päeva pärast saabumist ümber ja kuna olin ajahädas, siis väga pingsalt time üle ei vaadanud. Tuvastasin lihtsalt juurte puudumise ja selle, et üldiselt nägi täim üsna kabe välja. Seejärel olin ise kaks päeva eemal ning kui tagasi jõudsin ja kastmisega pihta tahtsin hakata, siis polnud enam päästa midagi. Põhjuseks kurikuulus black rot, kiiresti leviv seenhaigus, mis kipub just katleiadele saatuslikuks saama. Selleks hetkeks, kui probleemi avastasin, oli kahjuks terve taim haaratud ja kõik bulbid kahjustustega. Üritasin alguses küll tabandunud bulbe eemaldada ja mõnda kahjustamata jupikestki säilitada, aga tegemist oli lootusetu üritusega. Et agooniat mitte tarbetult pikendada, likvideerisin taime täiesti. Väga kurb ja väga masendav, kuna see liik ja variatsioon oli üks mu lemmikutest. 

Tõenäoliselt üritan järgmisel aastal siiski uuesti tellida, kui see kuskil normaalse hinnaga valikus juhtub olema.

Hiina keel

Phalaenopsis hieroglyphica 'Dark' alustab jälle õitsemist. Seekord kahelt õievarrelt. Suve jooksul kasvatatud uuele õievarrele oli ta planeerinud kolm punga, millest ma ühe kastmise käigus sujuvalt ära murdsin. Lisaks on üks lootustandev pung tekkinud ka vanale õievarrele. Kokku siis tulemas kolm õit, millest esimene on avanenud.
Õied ise on kihvtid nagu ikka, hieroglüüfimustriga ja taime enda kohta uskumatult suured. Hommikuti on tunda kerget roosilõhna.

16.09.2016 Kaks õit avanenud.

Orchids & More, 2016

Sain mõned päevad tagasi kätte kaks O&M tellimusega tulnud taime.
Olin juba mõnda aega silma peal hoidnud seal müüdavatel Stereochilustel ja otsustasin seekord Stereochilus brevirachise kasuks. Nii palju, kui selle liigi kohta netis infot leidub, siis minu arusaama kohaselt pidi olema tegemist suhteliselt lühikese tüvega ja sukulentsete lehtedega monopodiaalse Aasia orhideega. Kohale jõudnud taim ei ole siiski päris selline nagu lootsin. Kuna antud liigi kohta on tõesti vähe infot, siis võib olla, et kasvutingimustest olenevalt võib tüveosa olla pikema ja tegu on ikka sama liigiga. Või teine võimalus, et antud taim siiski ei ole Stereochilus brevirachis. Igal juhul nii palju kui suutsin googeldada, siis sellise pika tüvega ma neid kuskil ei näinud, aga kindlalt väita, et see mõni muu liik on, ma ka hetkel ei julge. Lehed iseenesest tunduvad sarnased. Ega muud olegi kui tuleb nüüd õied ära oodata. Siis vast on selgus lõpuks majas.
Juurtega hõisata polnud. Taim kiikus juba tulles potis kahtlaselt ja nagu arvata oli, siis enamik juurtest oli surnud. Istutasin ta ümber DCM substraati ja läbipaistvasse 7cm potti. Esialgu jäid sinna püsima, aga vajadusel lisan mõne toe.

 Teine tellitud taim on Cattleya dayana var. coerulea. See väikesekasvuline katleialiik on imeilusate õitega ja antud värvivariatsioon on veel eriti kaunis. Antud taim on veel väga nooruke ja õitsemiseni võiks minna veel vähemasti kaks aastat aega, aga hind oli suhteliselt soodne. Olen mujal näinud sama vanusega noortaimi mitmeid kordi kallima hinnaga.
Juuri polnud temalgi üleliia või pigem võiks öelda, et neid jäi lausa puudu. Õnneks on paar noort bulbi kasvamas, nendega koos peaksid siis ka uued juured kasvu alustama.

Beebid!

Mul on kodus orhideebeebid! Üks huviline juhtus Röllke orhideekasvandust külastama ja pakkus välja võimaluse sealt soovijatele orhideeflaske kaasa tuua. Muidugi pidin siis endalegi ühe küsima. Flaskideks nimetatakse õhukindlalt suletud anumaid, kus väikesed orhideetaimed steriilses keskkonnas neile sobival söötmel kasvavad. Piisavalt suureks kasvanud taimed tuleb lõpuks flaskist välja tõsta ja potti ümber kolida.

Flaski võtsin ma pigem puhtast huvist protsessi kui sellise vastu ehk siis tegu on mõneti järjekordse hobiprojektiga - nimelt kuidas kasvatada flaskitaimedest täiskasvanud taimed. Loomulikult võtab see aega aastaid ja ma ei tee siinkohal sugugi nalja -  5-6 aastat õitsemisealiseks saamiseni võiks olla antud taime puhul selline natuke optimistlikumat sorti prognoos.
Röllke pakub erinevate orhideehakatistega flaske, valisin sealt siis ühe kirju sugupuuga katleiahübriidi - Blc. Haadyai Delight x Lc. White Spark. Pean tunnistama, et antud juhul on taim ise minu jaoks teisejärguline, ma üldiselt kipun eelistama pigem botaanilisi liike või nende esimese põlve ristandeid. Sellest hoolimata tundus see katleialine kõige mõistlikum valik. Ülejäänud variandid olid kas sellised, mida saab ka juba õitsemisealisena enamikest kasvandustest osta või sellised, mida ma endale kohe üldse koju ei tahaks. See katleia tundus olevat vähemasti selline, mis võiks minuga koos elada. Samuti ei leidnud ma seda ristandit müügil muus variandis kui ainult flaskidena, seega on vähemalt põnev oodata, mis sealt välja võib kooruda. 

Flask ise näeb siis välja selline. Läbipaistvas plasttopsikus kasvavad söötmel (see hallikasmust ollus) noored taimed. Topsi ümber on õhukindlalt suletud plastikaatkott, mis aitab steriilsust säilitada. Koti eemaldan alles siis, kui flask on vaja avada.

Esialgu ei plaani ma enne kevadet midagi ette võtta. Paigutasin flaski magamistoa aknale, kus on hajutatud valgus ja mõõdukas temperatuur ning loodetavasti elab see seal talve kenasti üle. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis ootab soojemate ilmade saabumisel ees flaski pidulik avamine ja taimehakatised saavad potti kolitud. Kui kõik plaanipäraselt ei lähe - näiteks tekib söötmele hallitus vms, mis nõuab sekkumist - siis tuleb flask varem avada ja puhtaks kasitud taimed ikkagi potti istutada. Mida suuremad taimed flaski avamisel on, seda paremad on nende võimalused ellu jääda ja terveks tugevaks taimeks kasvada. Seega esialgu jääme rahulikult kevadet ootama.  

Kolm õde

Hetkel õitseb mu magamistoas korraga kolm veenusekingade hübriidi.

Vasakul Paphiopedilum Pinocchio, keskel Paphiopedilum Maudiae 'Femma' ja paremal Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum.

Juuretud veenusekingad, update

Väike vahekokkuvõte juuretutest veenusekingadest, mis õnneks enam nii juuretud ei olegi.
Täiesti juuretuks jäänud Ameerika hübriid tõenäoliselt King Arthur on jätkuvalt männikoores ja praeguseks võib teda juba päris juureliseks pidada. Vähemalt neli aktiivset juureotsa on kenasti näha ja uued juured on poti põhjani jõudnud kasvada. Tema pärast ei ole enam üldse muret.

Paphiopedilum delenatii alba on samuti tubli olnud ja potis on näha vähemalt kaks uut juurt. Tundub, et seekord läks õnneks ja uut taime tellima ei hakka. Tema sai pika pirtsutamise tõttu Substrali substraati asustatud ja tundub, et talle seal meeldib.

Paphiopedilum concolor. Tema pärast oli juba mure väga suur. Kaks vanemat juurt ikkagi hävinesid ja taim jäi praktiliselt täiesti juuretuks. Kuna minu juures on ta näidanud ennast suhteliselt kapriisse kodanikuna, ei julgenud ka palju loota. Istutasin ta samuti Substralisse, kastan vihmaveega (lisan regulaarselt sinna väetist) ja praeguseks on esimesed edusammud olemas. Vähemalt üks juur on kasvamas!

Paphiopedilum fairrieanum on samuti tubli olnud ja vähemalt kaks uut juurt kasvatanud. Tema on ka Substrali substraadis ja paistab sellega rahul olevat.

Tundub, et vähemalt väikestes pottides sobib minu juures veenusekingadele Substrali substraat rohkem kui tavaline männikoor. Võimalik, et pisikestes pottides kuivab koor liiga kiiresti läbi, mis veenusekingadele ei meeldi. Üritan küll silma peal hoida, aga alati ei taba õiget momenti ära või ei ole aega kohe kastma tormata. Seega kasutan ka edaspidi Substrali julgemalt. Suurtes pottides on jätkuvalt männikoor ja ei näe probleeme olevat, aga suured potid teadupärast hoiavad ka kauem niiskust.

Heleroosa

Paphiopedilum niveum 'Snow Prince' x micranthum õitseb minu juures esimest korda. Õie avanemine võttis ikka aega, mitu päeva kohe. Ja teisest rosetist on samuti ilmselt õievart oodata. Õis ise on heleroosa ja täpiline ning üsna suur. Seetõttu panin lõpuks ka varrele toe alla, muidu hakkas see õie raskuse all liiga laiali vajuma ja mulle see ei meeldinud.

Väikesed kuukingad - ümberistutamine

Istutasin täna väikesed kuukingad ümber. Põhiliselt seetõttu, et pottide põhja oli liigselt mustjasrohelist vetikat kogunenud ja see mulle ei meeldinud. Kasutasin eelneval istutamisel substraadi hulka segatuna purustatud savigraanuleid. Algul tundus selline segu väga hea olevat, hoidis rohkem niiskust ja taimed kasvasid hästi, mistõttu kasutasin seda enamike kuukingade pottides, aga pikema aja jooksul hakkas vetikas kogunema ja tundus, et ka juurtele see savigraanuline osa enam ei meeldinud.
Nende taimede juurte osas ma probleeme ei kartnud olevat, läbi poti seinte tundus olukord kena. Nii oligi, kurta millegi üle polnud. Vanu juuri eemaldasin imevähe ja sedagi põhiliselt seetõttu, et taim samasse potti tagasi mahutada. Substraadiks läks kõikidele DCM, seekord täiesti sõelumata kujul ehk jätsin peenikesema pudi ka sisse. Väikesed potid kuivavad muidu maru kähku läbi.

Kõigepealt Phalaenopsis lobbii. Temale meeldib eelkõige juuri kasvatada, aga lehtedelgi pole viga. Natuke kärpisin ja läks tagasi vanasse 8cm potti.

Phalaenopsis parishii. Täiesti kenad juured, eemaldada polnud midagi tarvis. Tagasi vanasse 6cm potti.

Phalaenopsis thailandica. Eemaldasin paar vana väikest juurt ja sai imevähekese suurema poti - 5,5cm potist kolis 6cm potti.

Phalaenopsis Partris. Uhke juurekogumiku omanik. Läks siiski oma vanasse 8cm potti tagasi.

Õitsejad, vol...

Pisike tubli Haraella retrocalla õitseb taas ja seekord jälle normaalsete õitega. Võtsin ta täna kapist välja, et üks kollaseks ja plekiliseks kiskuv leheots igaks juhuks maha lõigata (kahtlustan päikese liigset mõju) ning tegin siis juba pilti ka. Üks õis on hiiglaslik ja piilub maailma kelmikalt tagurpidi, teine on väiksem ja kõõritab nukralt rippudes üle poti serva.

Nimetu kuukingahübriid Little Lady on samuti taas õites ja kui eelmisel korral olid õied pea ühtlaselt valged, siis nüüd on need päris tuntavalt kreemika alatooniga, kohati isegi õrna kuldkollase läikega.

Kaunitar ja koletis

Kaks veenusekinga on õitsemist alustamas ja paisutavad üksteise võidu pungasid. Paphiopedilum Maudiae 'Femma' õrna ja elegantse luigekaela kõrval näevad mitmed teised veenusekingad oma õievartega välja nagu töntsakad pommid. Mõnel lihtsalt on stiili!

Dendrobium phalaenopsise hübriid

Jaanuaris Bauhofi leiunurgast koju toodud Dendrobium phalaenopsise hübriid jõudis esimeste õiteni. Kuna ostetud oli ta loomulikult õietuna, siis oli uudishimu suur. Õitsemist alustas kahel õievarrel ja õied ise osutusid valge-lillakirjuteks ehk siis polegi kõige hullem variant. Ma ise natuke küll lootsin, et järsku satub midagi rohekat või siis täiesti valge variant, aga pole lugu. Lõhna küll kahjuks üldse ei ole. Aga pungad on see-eest tõeliselt lahedad, nagu keegi oleks väikesed konstakingad järjest ritta paigutanud.

Vandalised

Väike vandakeiki ja Ascocentrum miniatum said täna potti kolitud. Ma juurdlesin juba pikemat aega, mida nende kodanikega teha. Seni nad olid mul lihtsalt lahtiselt aknalaual suure vanda klaasvaasi servale toetatud. Päris potti ei julgenud panna, kuna esiteks suutsin ma substraadis vahepeal Ascocentrumi juured maha suretada ja teiseks ega need vabalt kasvanud uued juured enam tavalisse potti ei mahukski, on teised igasse ilmakaarde laiali. Seega olin jõudnud järeldusele, et kõige parem oleks neile selline plastikust väike korv, millises vandasid traditsiooniliselt muidu müüakse. Ainuke konks oli selles, et niisama neid poodides müügil ei ole ja tellimustega samuti päris selliseid ei leidnud. Eile aga tuli juhuslikult see teema vandasid pidava kaasorhideehuvilisega jutuks ja mure sai kohe lahenduse, kuna tal olid sellised korvid täiesti olemas.
Väiksemasse istutasin Ascocentrumi ja suuremasse vandakeiki. Täiesti kõhutunde ajel lisasin korvi ka mõned tükid suurekaliibrilist männikoort. Vaatame, mis kodanikud sellest arvavad.

Schwerter ja Currlin, 2016

Seekordse tellimusega lisandus kaks taime.
Esiteks Dendrobium margaritaceum, õige nimega küll Dendrobium christyanum, on lõhnava õiega väikesekasvuline dendroobiumiliik Aasiast. Seda tüüpi dendroobiumid mulle üldiselt meeldivad ja kuna hind oli ka täitsa soodne, siis otsustasin seekord tellida.
Taimel on kaks uut võrset, mis jätsid mulje, nagu kasvaksid potis pisikesed palmipuud. Pseudobulbid on nagu väikesed ümmargused nupud. Kasvupinnaseks oli sammal, mis tõele au andes ei näinud enam sugugi hea välja ja kartsin juurte osas halvimat, seda enam, et taim täiesti loksus potis. Hakkasin istutama.

Õnneks ja minu suureks üllatuseks osutus seekord olukord kardetust hoopis paremaks. Koledast samblast koorusid välja täiesti kenad juured. Eemaldama midagi ei hakanud, paar surnud juurt ei tee potis midagi hullu. Istutasin 6cm potti, substraadiks sambla asemel männikoor. Need väikesed ümarad pseudobulbid on ikka vahvad!

Teine taim on järgmine Angraecum minu kogus. Täpsemalt Angraecum didieri. Taim, mida ma olen paaril varasemal tellimusel kaalunud võtta, aga olen siiski mõne muu isendi kasuks otsustanud. Kuigi tegu on üsna väikesekasvulise liigiga, kipub ta siiski veidi pikemaks venima, kui mulle meeldiks ja seetõttu ma nii kiirelt tema kasuks otsustanud polnudki.
Igal juhul osutus saabunud isend kobedaks ja sildi järgi on tegu Currlini taimega. Jäin siiski traditsioonidele truuks ja istutasin ta oma substraati ümber. Taim sai ka veidi suurema poti.